Ühe täiesti tavalise pere ema otsustab, et tähtpäevade kalender tuleb korralikult ette võtta. Mona ema eestvedamisel algab tõeline pühade ralli, kus austatakse traditsioone ja lastakse loovusel lennata. Nii saavad tähistatud kauaoodatud emadepäev ja suur sünnipäevapidu kui ka jaanipäev, mil tehakse tiir peale tervele Eestile. Ja kuigi halloween on popp ja noortepärane, ei unustata ka mardi- ja kadripäeva. Samuti oodatakse sõbrapäevakirju kogu maailmast ja avastatakse veidi eriskummalisi tähtpäevi, nagu näiteks mittemidagitegemise päev ja lindude joonistamise päev. Ema erakordne vajadus tähtpäevi tähistada tekitab tõelise pühade maratoni ja paneb proovile pere liikmete kannatuse.
Kui eelmises teoses otsustas Mona isa hakata tegelema erinevate hobidega, siis selles teoses võtab Mona ema pähe hakata tähistama kõikvõimalikke tähtpäevi. Ja kui juba, siis juba, kõike tuleb ikka korralikult ja süvenenult teha. Sarnaselt isa hobimaaniale tekitab seegi perekonnas kuhjaga naljakaid seiku, mille üle mõnusalt naeru pugistada saab. Samas aga ka mõtteid, et mõnda tähtpäeva võiks tõesti isegi tähistada.
Unejutt lõppes aruteluga psühhopatoloogiatest. Selles mõttes väärt materjal, kui saab lapsega koos lugeda ja selgitada, kuidas "erakordsuse" sildi all on juhtumisi varjul sotsiaalne ärevus ja kiirtee läbipõlemisele, iseasi kas enne uinumist.
"Ja ärge unustage, et kõigi nende tähtpäevade keskel peame olema õnnelikud!" ohkas ema, kui sai aru, et on tähistamisega ilmselgelt liiale läinud, ja kordas muudkui endamisi: "Ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik! Eriti õnnelik just täna!" (lk 88)
Kahjuks jätab raamat ema oma neurooside küüsi, ei sea kahtluse alla, ei paku lahendusi, ei tee järeldusi. See jääb täiskasvanud lugeja teha. Laps-lugeja küsib endalt loetu lõpus, kas minu ema polegi siis erakordne...!?
Enim on käsitlust leidnud niigi populaarsed tähtpäevad (jaanipäev, jõulud jne). Huvitavam oleks olnud pikemalt lugeda ammu unustuste hõlma vajunud tähtpäevade ja nende traditsioonide kohta...
Vahva raamat heas mõttes hullust emast, kes võtab terve aasta kõikide tähtpäevade tähistamise suurelt ette. Muidugi tüdinevad isa ja Mona üliaktiivsest emast aeg-ajalt täitsa ära ja otsivad põgenemisteid, aga üldiselt tulevad nad ema plaanidega kaasa ja oskavad neist ka rõõmu tunda. Hea raamat õhtuseks ettelugemiseks, kuna koosneb juttudest.
Mõnus lugemine! Muigasin päris palju ja minu meelest väga tore unejutuna või algklassides õpikusse sobiv. Ainus selline aga koht oli, et oleks võinud veelgi ägedamad, erakordsemad tähtpäevad olla, muidu lõbus!