Sellisel kujul ei saa ma antud raamatule mitte kuidagi üle ühe tärni anda. Võib-olla on mu igapäeva elus niigi liiga palju lolli lämisemist, vahest on... Ah, mina ei tea! Samas oli selles ka mingi nostalgiahõng - teate ise - üheksakümnendad, seitsmekümnendate fordid, palju odavat õlut ja poetagune parkimisplats... Hästi palju lolle mõtteid, suuri ideid ja ogarus agaruse asemel. Ja tuututajad! Samas - seegi ajastu oli ju olemas, oli päriselt ja üsna täpselt nii absurdselt nagu raamat kirjutas.
Muide, kui lugu veidi ümber kirjutada, saaks sellest täitsa keskpärase lasteraamatu (ja see oleks praeguse muutlikkuse ja laialivalgumise kõrval juba täitsa edasiminek).