What do you think?
Rate this book
Muinaskuningas online #1: Manatar
Kati, endine professionaalne e-sportlane, on saanud virtuaalmänge mängides ajukahjustuse, mis ravita jäämise korral võib ta tappa. Ravi on kahjuks saadaval ainult Saksa - maal ja summa, mis tuleb selle eest välja käia, on Kati jaoks liiga suur.
Kui Kati saab teada, et tema poeg Lauri tahab hakata ema ravi jaoks raha teenima verivärskes MMORPG mängus „Muinaskuningas online“, otsustab ta poja toetamiseks oma haigust trotsides ka ise uude virtuaalsesse mängumaailma sukelduda, kuigi virtuaalreaalsuse peakomplekti edasine intensiivne kasutamine ainult süvendaks ta haigust ja tooks surma ikka lähemale ning lähemale …
Kati ei taha surra, kuid mäng surmaga on ainus viis, kuidas hankida raha, et jääda ellu.
Kui Kati saab teada, et tema poeg Lauri tahab hakata ema ravi jaoks raha teenima verivärskes MMORPG mängus „Muinaskuningas online“, otsustab ta poja toetamiseks oma haigust trotsides ka ise uude virtuaalsesse mängumaailma sukelduda, kuigi virtuaalreaalsuse peakomplekti edasine intensiivne kasutamine ainult süvendaks ta haigust ja tooks surma ikka lähemale ning lähemale …
Kati ei taha surra, kuid mäng surmaga on ainus viis, kuidas hankida raha, et jääda ellu.
- GenresScience Fiction
288 pages, Paperback
Published May 7, 2024
3 people are currently reading
12 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 7 of 7 reviews
July 31, 2024
Olin varem lugenud Maniakkide Tänava noortele mõeldud „Viivuranna Online” teost, mille tehnoloogiline kontseptsioon on antud teose aluseks ja millele viidatakse ka loo käigus päris omajagu. Lisaks olin muidugi läbi töötanud ka fantaasiast tulvil muinasmäruli „Muinaskuningas”, mida nautisin täiel täiel rinnal. Kuigi käesoleva teose nimi vihjab, justkui oleks see raamat väga Muinaskuninga teemaga seotud, siis peale mõne tegelase ja mängu üldise temaatika ma eriti palju ühenduskohti ei märganud. Samas, mingisuguse põhja see ju ikkagi tekitab ning sealt edasi kasutatakse just arvutimängudest tuttavat temaatikat - jäetakse mingeid vihjeid teistele mängudele/teostele, et lugejal/mängijal äratundmisrõõmu rohkem oleks. Lugu ise on aga hopepunki meeleolus LitRPG. Küsimusele, mis aga LitRPG üldse on, saab vastuse raamatu viimases peatükis, kus autor lahkab veidi antud alamžanri tekkelugu ja arengut.
Pikemalt ulmeajakirjas "Reaktor" https://www.ulmeajakiri.ee/?maniakkid...
Pikemalt ulmeajakirjas "Reaktor" https://www.ulmeajakiri.ee/?maniakkid...
September 1, 2024
Kui keegi oleks mulle mõni aeg tagasi öelnud, et loe LitRPG lugusid, need meeldivad sulle, siis oleksin mängukauge inimesena lihtsalt viisakalt noogutanud ja sinna see jäänud olekski. Esimene kokkupuude oli juhuslik, kui "Libakassi" lugesin ja nentisin, et mulle meeldis seal see Maniakkide Tänava lugu.
"Muinaskuningas online" puhul oli kerge kõhklus, et mida seal mulle väga meeldinud "Muinaskuningaga" on tehtud, kuid uudishimu ei andnud rahu. Ma pole tükk aega midagi nii kiiresti järjest läbi lugenud kui seda raamatut. Selles on mingil määral kõike - meelelahutust, traagikat, hasarti, inimlikkust. Võimalik, et see kokteil ongi see, mis haarab. Eriti kui see on serveeritud ladusalt ja heas tempos.
Raamatu lõpus on ka artikkel LitRPG arengust.
"Muinaskuningas online" puhul oli kerge kõhklus, et mida seal mulle väga meeldinud "Muinaskuningaga" on tehtud, kuid uudishimu ei andnud rahu. Ma pole tükk aega midagi nii kiiresti järjest läbi lugenud kui seda raamatut. Selles on mingil määral kõike - meelelahutust, traagikat, hasarti, inimlikkust. Võimalik, et see kokteil ongi see, mis haarab. Eriti kui see on serveeritud ladusalt ja heas tempos.
Raamatu lõpus on ka artikkel LitRPG arengust.
March 18, 2025
Taas kord selline eesti ulmekas, mis oleks võinud olla väga hea, kui sinna oleks... natuke rohkem tööd sisse pandud. Lihtsalt üks proovilugeja rohkem või ma ei teagi. Et ei jääks sisse selliseid veidrusi, kus ühel tegelasel on esimeses peatükis nimi olemas, aga kogu ülejäänud raamatu kestel seda ei kasutata, vaid ta on lihtsalt "kursavend", või et kui on just põhjalikult vestetud sellest, kuidas kass ei saa rääkida, siis paari lehekülje järel kass lihtsa avab suu ja ütleb midagi... isegi mitte kuigi olulist.
Aga muidu see idee oli väga tore, paluks mulle veel eesti algupärast LitRPGd. (Kuigi minu meelest oleks pidanud järelsõnas ära mainima ka the OG, Juhan Habichti "Selles mängus ei hüpata"). Täispunktid nii selle eest, et tegutsesid ema ja poeg (mitte armastajapaar) ja eriti selle eest, et... kass. Mul küll kadus mänguosas järg ära kõigil neil hingemanamise ja -küttimise teemadel, aga kassi erioskusi suutsin jälgida ja need tegid mulle suurt rõõmu. Jalus olemine! Asjade kõrgelt alla lükkamine!
Aga muidu see idee oli väga tore, paluks mulle veel eesti algupärast LitRPGd. (Kuigi minu meelest oleks pidanud järelsõnas ära mainima ka the OG, Juhan Habichti "Selles mängus ei hüpata"). Täispunktid nii selle eest, et tegutsesid ema ja poeg (mitte armastajapaar) ja eriti selle eest, et... kass. Mul küll kadus mänguosas järg ära kõigil neil hingemanamise ja -küttimise teemadel, aga kassi erioskusi suutsin jälgida ja need tegid mulle suurt rõõmu. Jalus olemine! Asjade kõrgelt alla lükkamine!
July 21, 2024
Olles sel aastal LitRPG žanriga lähemat tutvust teinud, on mul hea meel näha täispikka LitRPG romaani eestikeelsel ulmemaastikul. Väga positiivne on ka, et autor on lisanud raamatu lõppu kompaktse ülevaate LitRPG žanrist, mis aitab lugejal kujundada oma ootusi žanri raamatute osas. Seda ülevaadet võib lugeda ka enne "Manatari" sukeldumist, kuna see ei puuduta romaani sisu üldse.
"Muinaskuningas online #1: Manatar" oli tore ja tempokas lugemine. Oli hea "Muinaskuninga" maailmas tagasi olla, ehkki seoseid "Muinaskuningaga" on selles raamatus peale maailma enda vähe. Loos on palju madistamist ja mulle meeldis, et Kati tegi palju otsuseid lihtsalt sellepärast, et näha, mis juhtub, mis on mängurist tegelase puhul üsnagi tähtis iseloomuomadus. Mulle üleüldse meeldis Kati tegelaskuju. Ta oli selgelt kogenud, aga võis olla ka ennastunustav ja tarmukas. Seevastu tema poeg Lauri jäi minu jaoks hämaraks. Romaani alguses näitas ta üles parajat hakkamist, et ema raviks raha kokku saada, aga edaspidi jäi mulje, et tal nagu polnudki kuhugi kiiret, ta ainult nokitses oma talu kallal ja lasi emal lõviosa tööst ära teha. Võib-olla saab Lauri strateegia järgmises osas selgemaks, juhul kui autor otsustab samade tegelastega jätkata.
Lugejal ei tasu raamatust just väga pingelist ja eesmärgipärast missiooni oodata. Põhirõhk on "Muinaskuninga" mängu avastamisel, mängutegelaste ülesehitamisel ja ringimadistamisel. Samas kui ongi isu loo järele, kus tegelased jooksevad ringi Muinas-Eesti stiilis metsas, koguvad ülesandeid vanadelt jumalatelt ning pistavad rinda igasuguste koletistega, ilma et lendaks tohutult verd või panused oleksid liiga kõrged, sobib "Manatar" nautimiseks hästi.
"Muinaskuningas online #1: Manatar" oli tore ja tempokas lugemine. Oli hea "Muinaskuninga" maailmas tagasi olla, ehkki seoseid "Muinaskuningaga" on selles raamatus peale maailma enda vähe. Loos on palju madistamist ja mulle meeldis, et Kati tegi palju otsuseid lihtsalt sellepärast, et näha, mis juhtub, mis on mängurist tegelase puhul üsnagi tähtis iseloomuomadus. Mulle üleüldse meeldis Kati tegelaskuju. Ta oli selgelt kogenud, aga võis olla ka ennastunustav ja tarmukas. Seevastu tema poeg Lauri jäi minu jaoks hämaraks. Romaani alguses näitas ta üles parajat hakkamist, et ema raviks raha kokku saada, aga edaspidi jäi mulje, et tal nagu polnudki kuhugi kiiret, ta ainult nokitses oma talu kallal ja lasi emal lõviosa tööst ära teha. Võib-olla saab Lauri strateegia järgmises osas selgemaks, juhul kui autor otsustab samade tegelastega jätkata.
Lugejal ei tasu raamatust just väga pingelist ja eesmärgipärast missiooni oodata. Põhirõhk on "Muinaskuninga" mängu avastamisel, mängutegelaste ülesehitamisel ja ringimadistamisel. Samas kui ongi isu loo järele, kus tegelased jooksevad ringi Muinas-Eesti stiilis metsas, koguvad ülesandeid vanadelt jumalatelt ning pistavad rinda igasuguste koletistega, ilma et lendaks tohutult verd või panused oleksid liiga kõrged, sobib "Manatar" nautimiseks hästi.
July 31, 2024
Tuleb tunnistada, et Maniakkide Tänava kõige uuem romaan on olnud selle suve lugemiselamus #1. Eks peamiseks põhjuseks on minu enda suur huvi avatud maailma tüüpi video- ja lauamängude vastu (open world games), kus sul on küll mingi üldine lugu ja eesmärk, aga tegelikult võid sammud seada kuhu tahad ja kujundada ise oma tegelase lugu. Kui tahan, siis otsin kadunud aaret süngest metsast. Äkki astun hoopis mõne üliku teenistusse. Või karjatan vaikselt lambaid ja kogun rikkust kaupmehena.
Nüüd on nende mängude kõrvale tekkinud selliseid maailmu ja nendes mängimise kogemust edasi andev kirjandusžanr - mängurikirjandus (LitRPG ehk Literary Role Playing Game), millest pikemalt kirjutab Maniakkide Tänav ka oma romaani järelsõnas. Ise on ta selgelt ka meie kirjandusmaastikul selle uue kirjandusžanri pioneeriks ja tutvustajaks (noorteraamat "Viivuranna Online" ning jutt kogumikus "Libakass").
Romaan ise on lugu perekonnast (ema ja poeg), kes üritab reaalses maailmas tekkinud raskest olukorrast (ema haigus ja üüratud ravikulud) leida väljapääsu teenides raha arvutimängu "Muinaskuningas Online" (muinasjutuline viikingiaegne maailm) mängides ja striimides. Eks siin peitubki mängurikirjanduse tähtis tasakaalupunkt - lugejale peab korda minema nii mängur kui mäng. Maniakkide Tänava romaanis on see tasakaal enam-vähem paigas, kuigi lugedes tundsin tihti samastumist Katiga, kes soovis oma reaalsusest põgeneda, VR-komplekti pähe panna ja muinasjutulist maailma avastama minna. Korda läks ka Kati ja ta poja tegemised reaalses maailmas, kuid tõmme virtuaalmaailma poole oli väga selge (eks põhjuseks oli ka Kati mängitav tegelaskuju, kes väga sümpatiseeris). Ütleme, et mängu arendajad olid teinud väga head tööd.
Veel tahan ära mainida, et mängurikirjandus ei sobi kindlasti kõigile lugejatele, sest tekstis on väga palju sellele žanrile omast tegelaskuju tasemete, oskuste, statistika ja missioonide kirjeldamist (eriti romaani alguses, kui Kati tegelane uusi tasemeid järjest saavutab). Usun, et see võib osadele lugejatele tüütuks muutuda või lausa minema hirmutada. Eks lähiaastad näitavad, kas Maniakkide Tänava jääb selles kirjandusžanris üksiküritajaks või kerkib kõrvale ka teisi. Mina jään igatahes Kati ehk Kassiraiba uut striimi ootama. Kole kangesti tahaks teada saada, mis saladusi ja võimalusi kuningliku meremao hõbekroon ikkagi peidab.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Nüüd on nende mängude kõrvale tekkinud selliseid maailmu ja nendes mängimise kogemust edasi andev kirjandusžanr - mängurikirjandus (LitRPG ehk Literary Role Playing Game), millest pikemalt kirjutab Maniakkide Tänav ka oma romaani järelsõnas. Ise on ta selgelt ka meie kirjandusmaastikul selle uue kirjandusžanri pioneeriks ja tutvustajaks (noorteraamat "Viivuranna Online" ning jutt kogumikus "Libakass").
Romaan ise on lugu perekonnast (ema ja poeg), kes üritab reaalses maailmas tekkinud raskest olukorrast (ema haigus ja üüratud ravikulud) leida väljapääsu teenides raha arvutimängu "Muinaskuningas Online" (muinasjutuline viikingiaegne maailm) mängides ja striimides. Eks siin peitubki mängurikirjanduse tähtis tasakaalupunkt - lugejale peab korda minema nii mängur kui mäng. Maniakkide Tänava romaanis on see tasakaal enam-vähem paigas, kuigi lugedes tundsin tihti samastumist Katiga, kes soovis oma reaalsusest põgeneda, VR-komplekti pähe panna ja muinasjutulist maailma avastama minna. Korda läks ka Kati ja ta poja tegemised reaalses maailmas, kuid tõmme virtuaalmaailma poole oli väga selge (eks põhjuseks oli ka Kati mängitav tegelaskuju, kes väga sümpatiseeris). Ütleme, et mängu arendajad olid teinud väga head tööd.
Veel tahan ära mainida, et mängurikirjandus ei sobi kindlasti kõigile lugejatele, sest tekstis on väga palju sellele žanrile omast tegelaskuju tasemete, oskuste, statistika ja missioonide kirjeldamist (eriti romaani alguses, kui Kati tegelane uusi tasemeid järjest saavutab). Usun, et see võib osadele lugejatele tüütuks muutuda või lausa minema hirmutada. Eks lähiaastad näitavad, kas Maniakkide Tänava jääb selles kirjandusžanris üksiküritajaks või kerkib kõrvale ka teisi. Mina jään igatahes Kati ehk Kassiraiba uut striimi ootama. Kole kangesti tahaks teada saada, mis saladusi ja võimalusi kuningliku meremao hõbekroon ikkagi peidab.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
July 18, 2024
Nurrr. Et kuna mina olen siis see tüüp, kes kogu aeg undab ja vingub, et liiga vähe on ulmekaid kus on tegevuspaik arvutimäng/virtuaalreaalsus vmt või kuidagi teema sellega seotud siis loomulikult oli see väga vahva üllatus 🙂
Igatahes on tegemist üsna kiire ja lõbustava lugemisega kohati. Kõik, kes on kunagi MMORPGsid (online mängud, kus on palju kasutajaid ja üldiselt vaja koostööd teha mingil tasandil) mänginud ja enam vbl ei mängigi saavad vast küll sellise nostalgilise laksu kätte. Mul küll tuli heldimus peale ja mis veel hullem, soov midagi proovida jälle (a see on halb mõte, siis ei jää üldse aega lugeda!) 😃
Üldiselt käib siis lugu ühe perekonna ümber, kus on nooruke poeg ja haige ema, endine e-sportlane, kes oma tervise on selle virtuaaliga kunagi tuksi keeranud on. Turule on tulemas uus mäng, mis pakub ka rahateenimis võimalust ning kuna midagi kaotada pole haarab peategelanna sellest niidist kinni, äkki veab...
Ja nii lähebki lahti – naine saab mängida tegelast, kellest arvab algul, et asja ei saa aga mida aeg edasi seda ägedamaks ja vingemaks tema oskused muutuvad. Nagu pärismängudeski on siingi igat tüüpi katsetajamängijaid. Alati on neid kes tahavad kõike lõhkuda ja kõiki tappa, alati on neid kes tahavad lihtsalt kapsaid kasvatada ja ausalt ja rahulikult mängus edasi kulgeda. Alati on neid kes mängivad laia lehte ja ülbavad aga päriselus ei julgeks kunagi. Nii on.
Eks see peategelanna isiksus mulle veidike närvidele käis. Ei olnud päris minu karakter. Aga noh haige inimese asi ilmselt. Samas tegelaskuju virtuaalis oli lahe, sellist võib-olla mängiks isegi, aga valikud teeks teistsugused ilmselt 🙂 Ma olen ka pigem see farmipidaja 😃 Aga see, kuidas inimesed omale mängudes nimesid panevad 😃 Sure surnuks, see on jumalast tõsi, need on tihti täpselt sama topakad, kui siin raamatus viidatud mängijatel 😃
Et arenguruumi on, võib-olla liiga palju on sama asja üle kordamist. Ja ma ei mõtle praegu üldse seda osa, mis hõlmab nö. mängus näidatavaid kogemuspunkte jms. (pigem selle tädikese heietamine ja enda korrale kutsumine) Kuigi jah, ei ole midagi teha, on asju mis ikka eesti keeles ei kõla. Mänguriterminid, mis ingilse keeles on nii loomulikud on ikka nii võõrad ja kohmakad kohati, kui peab ümber hakkama tõlkima. Noh minu jaoks.
Ja ma nüüd ei leidnud enam üles aga kui osad terminid ikka kirjutada välja nagu neid inglise keeles hääldatakse (nt luutima – tähenduses kraami korjama/varastama) siis võiks kõik ühtemoodi olla juba, mitte kirjutada quest vaid kvest (seda kuskil on juba kasutatud! Kalmsten?)Et kas kõik inglise keelsete õigekirjareeglite järgi või kõik niimoodi nagu me neid välja ütleme – teoorias võiks ju ka tõlked all viidetes olla. Et noh jah mängijad saavad aru aga need kes ei mängi, ei pruugi... 🙂 Me ju tahaks, et ka mittemängijad seda loeks 😛 Sest lugu on tore. Ja omamoodi on see ka hoiatusromaan, et mis tehnika meiega võib teha.
Loodetavasti tähendab see #1 seda et on tulemas kunagi ka #2 😃
Selline tore vahelugemine 🙂 Mäng+tõsisemad teemad+ põnevus 🙂
Igatahes on tegemist üsna kiire ja lõbustava lugemisega kohati. Kõik, kes on kunagi MMORPGsid (online mängud, kus on palju kasutajaid ja üldiselt vaja koostööd teha mingil tasandil) mänginud ja enam vbl ei mängigi saavad vast küll sellise nostalgilise laksu kätte. Mul küll tuli heldimus peale ja mis veel hullem, soov midagi proovida jälle (a see on halb mõte, siis ei jää üldse aega lugeda!) 😃
Üldiselt käib siis lugu ühe perekonna ümber, kus on nooruke poeg ja haige ema, endine e-sportlane, kes oma tervise on selle virtuaaliga kunagi tuksi keeranud on. Turule on tulemas uus mäng, mis pakub ka rahateenimis võimalust ning kuna midagi kaotada pole haarab peategelanna sellest niidist kinni, äkki veab...
Ja nii lähebki lahti – naine saab mängida tegelast, kellest arvab algul, et asja ei saa aga mida aeg edasi seda ägedamaks ja vingemaks tema oskused muutuvad. Nagu pärismängudeski on siingi igat tüüpi katsetajamängijaid. Alati on neid kes tahavad kõike lõhkuda ja kõiki tappa, alati on neid kes tahavad lihtsalt kapsaid kasvatada ja ausalt ja rahulikult mängus edasi kulgeda. Alati on neid kes mängivad laia lehte ja ülbavad aga päriselus ei julgeks kunagi. Nii on.
Eks see peategelanna isiksus mulle veidike närvidele käis. Ei olnud päris minu karakter. Aga noh haige inimese asi ilmselt. Samas tegelaskuju virtuaalis oli lahe, sellist võib-olla mängiks isegi, aga valikud teeks teistsugused ilmselt 🙂 Ma olen ka pigem see farmipidaja 😃 Aga see, kuidas inimesed omale mängudes nimesid panevad 😃 Sure surnuks, see on jumalast tõsi, need on tihti täpselt sama topakad, kui siin raamatus viidatud mängijatel 😃
Et arenguruumi on, võib-olla liiga palju on sama asja üle kordamist. Ja ma ei mõtle praegu üldse seda osa, mis hõlmab nö. mängus näidatavaid kogemuspunkte jms. (pigem selle tädikese heietamine ja enda korrale kutsumine) Kuigi jah, ei ole midagi teha, on asju mis ikka eesti keeles ei kõla. Mänguriterminid, mis ingilse keeles on nii loomulikud on ikka nii võõrad ja kohmakad kohati, kui peab ümber hakkama tõlkima. Noh minu jaoks.
Ja ma nüüd ei leidnud enam üles aga kui osad terminid ikka kirjutada välja nagu neid inglise keeles hääldatakse (nt luutima – tähenduses kraami korjama/varastama) siis võiks kõik ühtemoodi olla juba, mitte kirjutada quest vaid kvest (seda kuskil on juba kasutatud! Kalmsten?)Et kas kõik inglise keelsete õigekirjareeglite järgi või kõik niimoodi nagu me neid välja ütleme – teoorias võiks ju ka tõlked all viidetes olla. Et noh jah mängijad saavad aru aga need kes ei mängi, ei pruugi... 🙂 Me ju tahaks, et ka mittemängijad seda loeks 😛 Sest lugu on tore. Ja omamoodi on see ka hoiatusromaan, et mis tehnika meiega võib teha.
Loodetavasti tähendab see #1 seda et on tulemas kunagi ka #2 😃
Selline tore vahelugemine 🙂 Mäng+tõsisemad teemad+ põnevus 🙂
Displaying 1 - 7 of 7 reviews