Peenar

by Gregor Kulla, Kris Lemsalu (Illustrator), Mette Mari Kaljas (Illustrator)

Värske Raamat #35

Kuidas on olla noor intellektuaal väikese postsovetliku riigi kitsukesel kultuuriväljal? Kuidas on olla kväär eelarvamustest palistatud ühiskonnas? Eesti kultuurielus end juba mitmekülgselt kehtestanud Gregor Kulla proosaluulekogu “Peenar” pakub neisse küsimustesse toore ja samas üldistusjõulise sissevaate: minategelane loob ühiskondlikult ja poliitiliselt provotseerivaid teoseid, käib festivalidel, joob sojajooki ja vaatab Netflixi, aga kõige lahedamatest tegemistest on ta ikkagi välja jäetud, keegi kuskil teda alatasa sõimab ja ta pilte ei laigita kunagi piisavalt.

***

“kahekümnendad on kehaliselt rikas aeg aga mõistus veel ei kanna jah ma armastasin siiani armastan armastan teisigi täiesti seebiooper on olla eestis mittehetero need asjad mis juhtuvad neist võiks kirjutada köiteid

and that’s what i’m doing ja I WAS FIRST”

Genres: Queer, Poetry

176 pages, Paperback

Published August 1, 2024

Reviews

[rasmus linde · Rating 5 out of 5]

kui õps andis töölehe ja ütles et pange puuduvad kirjavahemärgid

[Meribel Leppik · Rating 4 out of 5]

sen nagu tiktokis scrollimine et ei tea kas jargmine video on deep ja motlemapanev voi sygav brain rot voi motisklus yhiskonna yle voi koik koos ja kas laheb tappi voi ei

loen lehekylje ja muigan ja noogutan aga rohkem vaga ei motle sellele kuigi tore ju et keegi motleb minuga sarnaselt vahepeal

[Tõnis Vilu · Rating 5 out of 5]

Mitte ainult vajalik raamat, vaid ka väga hea raamat, intellektuaalne ja meelt lahutav ja inimlik jne jne. Kõik on olemas!

[Silvia · Rating 5 out of 5]

tuletas mulle meelde kuidas ma reaalselt peale viit aastat muusikakoolis käimist sain aru et ma võin lihtsalt kätte võtta ja õpetajate valitud paladele lisaks klaveril mängida sedasama popmussi mida ma 24/7 kuulasin ja ma lihtsalt ei saanudki sellest enne aru sest ma olin nii loll. õnneks selle raamatu autor ei ole nii loll ja selle eest 5 kuigi mul vbl oleks midagi öelda kui ma natuke mõtleksin aga ma hetkel ei tee seda (sest: loll)

[Hanneleele · Rating 4 out of 5]

See oli tore lugemine, kuigi ma natuke väsisin lõpu poole. Algus läks küll väga hoogsalt, arvan, et väsimine oligi põhiliselt kinni minus eneses ja mu üldises väsinud olemises, lihtsalt olen palju tööd teinud ja suht läbi omadega juba viimane kuu aega või nii.

Kuidagi naljakas on öelda silmiavav autori kohta, kes on pmst ju üsna minu põlvkonnast, tähendab, minust küll noorem, aga mitte ka nii palju, et oleks nagu teisest maailmast või peaks mingit "noorus on hukas" jama ajama, noorusega on okei ja ma arvan ma ei pea end selles kontekstis ka mitte vanakeseks pidama. Aga jah, kohati tundsin palju äratundmist, mingites teemades, kohati oli silmiavav sellisel "ohhoo kuidas inimesed elavad" viisil, aga mitte selles võtmes, et sugu ja seksuaalsus jms, tahaks tõesti loota, et ma selle koha pealt mingi prude ei ole, vaid pigem lihtsalt ses osas, et ohhoo, kuidas inimesed elavad minust nii erinevalt, küll nad jaksavad palju ringi rabeleda. Ma olen selline homebody, väljas pidudel suurt ei käi, eelistan väikesi koosviibimisi sõpradega ja raamatuüritusi, ei kannata lärmi ja valju muusikat (välja arvatud kui on live kontsert vm erand - eks neid ka ole), kunagi kui oli tung ennast ja maailma avastada, sundisin end rohkem igasugustesse situatsioonidesse ja jõudsin järeldusele, et enamasti ma ei tunne neist ju rõõmu, lihtsalt kannatan ära, nii et enam ei sunni ka. Tore on olla nii, kui ei sunni end tegema asju, mida tegelikult ei taha, lihtsalt et kusagile kuuluda või umbes nii. Nii et jah põhiline silmade avamise elamus tuli lihtsalt sellest, kuidas üks inimene jaksab ja viitsib nii palju teha, siin ja seal käia, elada - see on imetabane!

Huvitav mõelda, et tavalise ettekujutuse järgi ATHst ma peaksin ka justnagu hirmus hoogne ja impulsiivne ja aktiivne olema, aga mul endal on küll tunne, et kogu mu impulsiivsus ja hoogsus toimub mõtte tasandil, aga mu keha ei ole kunagi nii palju jaksanud, kuigi ma olen terve ja kõbus. Või võib-olla pole asi kehas, vaid sotsiaalses patareis, see saab mul kähku tühjaks, eriti kui on vali ja rahvarohke ja võõrad inimesed... Või mulle ainult tundub, et ma ei tee midagi, kuigi tegelikult on kalender tihkelt täis? (See on tõsi küll) Igatahes imetlusväärne. Ja tore on kohata sellist "suvalist" keelekasutust nagu praegu tõesti räägitaks. Ainult jälle raamat, millel ei olnud kuidagi lõppu, vajus ära umbes selle tundega, et kirja pandud materjal sai raamatu valmimise hetkeks selle koha peal otsa ja ongi kõik. See on okei, aga ma tunnen siiski natuke puudust, et mingid otsad kokku tõmmataks või saabuks mingi narratiivne lõpp lugude lõpus, isegi kui tegelikult muidugi elu läheb lihtsalt samamoodi edasi.

[Kitty · Rating 5 out of 5]

ma teadsin juba GK Goodreadsi-arvustuste põhjal, et tema raamatut ma tahan lugeda (muidu absoluutselt teadmata, kes see inimene on ja millega tegeleb jne). ja mu niigi kõrged ootused said ületatud - seda on iseloomustatud proosaluulena, mis pani mind eeldama, et teksti väga palju ei ole, aga oli täitsa mõnusalt. umbes sedasorti teadvuse vool, mida ise tolles eas või veidi nooremana kirjutasin.

sisu poolest oli ka huvitav. pärast (no tegelikult poole lugemise pealt) googeldasin ka natuke ja sain jälle üllatuda, sest kui raamatust jäi mulje, et keegi ei mõista ega tunnusta noort kunstnikku, siis juba Wikipediast leitav tunnustuste nimekiri näitab, et... no keegi veits ikka :) ja noh, Betti Alveri kirjanduspreemia. pole ju nii hull :) siis lugesin mingeid intervjuusid ka juurde, et mida ja kellega ta teeb ja nii. no ikka üksjagu teeb!

ühesõnaga, sümpaatne raamat, sümpaatne kirjutaja, loodan temast veel kuulda. ja ehk ikkagi ka tema muusikat kuulda, kuigi ma olen juba ette suht kindel, et mina olen ikkagi tüüpiline Klassikaraadio kuulaja, kes meloodiavaba nüüdismuusikat mõista ega hinnata ei suuda :( aga ühe korra ma olen nõus ükskõik mida proovima, nii et bring it on.

[Anette · Rating 4 out of 5]

alguses ma olin nagu wtf is this ma kirjutasin keskkoolis täpselt samasugust heietuste dokumenti omale arvutisse mis oli veits diibim kui blogi aga ikkagi isiklik ja ei alanud kuskilt ega viinud kuhugi stiil oli sarnase edgy püüdlusega ainult et mul oli vähemalt viisakust kirjavahemärke kasutada üleüldse on mul ath nii et mul on isegi tavalisi lauseid keeruline lugeda rääkimata kellegi stream of consciousnessist aga siis ma samastusin ühe random episoodiga ja siis teisega ja kolmandaga alates aseksuaalsuse mõtisklustest kuni torusiili ostmise ja tüütu chattimiseni ja öäkk kui keegi saadab messengeris muusikat ja siis veel ja veel ja kui alguses tundus see kõik kuidagi liiga stiili ja irooniasse takerduv siis lõpuks tundsin sellest tekstist iseenda haavatavuse ja õõ kaitsekesta ära ja selline see elu ongi et tahad ju olla siiras aga ega see mingi lihtne asi pole

ma tunnen kunstiinimestega alati mingit distantsi sest nad tunduvad mingist teisest maailmast mitte minu maailmast ma ei loo midagi mida igaüks ei oskaks soovi korral järele teha ma ei promeneeri seltskonnas ma olen normie to my core ja nüüd näe mul on edgy gen z kunstikuga midagi siin elus jagada ma arvaksin et pole midagi ja see ilmselt tekitas ka alguses selle tõrke et mida sa siin seletad aga näe mõlemad ostame mõõdutundetult torusiili ja vetsupaber on otsas ja ei taha inimesi endale lähedale lasta kui nad just hästi õigesti lähedale ei tule ja käime sitsi trammipeatuses mõtleme söögihääli kuuldes vägivaldseid sundmõtteid ta tegi shout-outi tekstiilikunstiga tegelevatele naistele ja ma mõtlen kududes kogu aeg kuidas see on naljakas et see pole kunst või noh mitte naljakas aga samas ma pole mõelnud et see on nagu drag show igatahes kõigiga on võimalik vist midagi ühist leida ja paljud mõtisklused tundusid natukene naiivsed ja meenutasid mulle mind ennast NOORENA ja see oli kuidagi armas mitte cringe nagu tavaliselt ma olen enda vanade kirjutiste pärast sitaks häbi tundnud tagantjärele ja nüüd mõtlen et ma olin lihtsalt noor inimene ja noore inimese mõtted ongi noored ja need muutuvad kunagi aga noored mõtted ei olnud valed ega tobedad seal kus neid mõeldi noorena

aga kui raamat on läbi ja ma vaatan autorit maailmas siis me tundume ikkagi eri planeetidelt ja ei tea kas sest kestad on siin ilmas tõesti nii aukartust äratavad või et lihtne on väikese raamatuga jätta samastutavat muljet kõik tunnevad midagi oma elust ära instagram netflix aseksuaalsus homofoobia väikelinn suurlinn sõbrad kunst muusika üksildus lähedus kitsas voodi torusiil vetsupaber

[Katri-Helena Allas · Rating 5 out of 5]

Peenar on täis erinevaid võrseid, mis algavad eikusagilt ja lähevad eikusagile, mõned mõtted rohkem välja arendatud kui teised. Algul oli raske autori stiiliga kaasa minna ja kohati oli üsna kurnav, aga lõpuks läks hoog nii suureks, et raske oli käest panna.

Minu ja autori elud on nii erinevad, kui Eestis enamvähem samavanuste elud olla saavad, seda enam oli sellisest teistsugusest elust põnev lugeda. Ja no nii paljud mõtted nende elude sees on ka sarnased, et oli ikka äratundmist ka.

Elagu Eesti kväärkirjandus! See raamat on oluline täpselt sellisena, nagu ta on, ja mul on nii hea meel, et üks selline teos nii palju tähelepanu on saanud.

[Martha · Rating 5 out of 5]

See raamat on teine olemise tunne see raamat on vahe rongi ukse ja platvormi vahel see raamat on verine mädapaise pisikese ihuvärvi plaastri all mis igatseb lihtsalt välja voolamist

[Grittel · Rating 4 out of 5]

ma juba tean et gregor kulla notes app hates to see him coming aga üldiselt oli vahva nagu mõne sõbraga räägiks öösel kõik elu olulised asjad ära

[j2zm11n · Rating 5 out of 5]

lahe raamat väga naljakas oli suhestusin päris paljude asjadega mõni asi oli lahedalt sõnastatud ja üleüldiselt on väga põnev teise inimese pähe näha vahepeal hakkas pea valutama ja ma ei teadnud kus lugemist katkestada sest ühtegi kirjavahemärki polnud huvitav kas see on sellepärast et greks ka ei tea kuhu komad käivad mul näiteks alati probleeme olnud sellega aga v-o pea valutas hoopis sellepärast et mul ka nina kinni praegu tore raamat

[Mattias Tiik · Rating 4 out of 5]

peenramaa saadused olid piisavalt mitmekülgsed, mõned maitsvamad kui teised

[Emma kask · Rating 5 out of 5]

inimese parim sober on naine

[Oskar]

Mul on hea meel, et Peenar olemas on, nagu mul tihti on hea meel sellistest üks-spetsiifiline-inimene-ühes-spetsiifilises-aegruumis asjadest. Mitte et nüüd jubedalt peaks üldse õigustama selle teose olemasolu. Üks kaardistuskilluke ühest vaatepunktist on justkui juba väärtus omaette ja kui ta veel nii värvikas on. Kohati tabav, kohati vaimukas, kohati südamlik, kohati aus, kohati tüütu, kohati mõnusalt lajatav. Tänan lajatamast igatahes. Lõpus reisikirjelduste poole hakkasin mõtlema, et oleme leidnud gen z Õnnepalu.

[Laura Linsi · Rating 5 out of 5]

Nii palju samastumise hetki, kuigi nagu ei olekski oodanud, aga eriti samastusin sellise mõttevooluga, nt “…bitch we don’t live in sinu ajal…”.

[Kristin Soone · Rating 5 out of 5]

“alkohol on parim lõdvesti minu oboeõpetaja soovitas mul pärast pikka päeva õlut juua sest see pidi kõige kiiremini huuled ära relaxima”

pidin selle tsitaadi panema, sest minu klarnetiõpetaja ütles mingi kümneaastasele minule, et kui ma klarnetit mängin, siis ma olen vanemana hea suudleja???? anyways, see raamat oli nii heaaa omg. pole midagi sellist varem lugenud. see oli kirjutatud täpselt nii nagu minuvanused räägivad if that makes sense. sain väga palju samastuda ja mingid kohad olid lowkey silmi avavad, see oli lahe. väga soovitan!!!

[Eneken · Rating 5 out of 5]

mingi hetk tuli pisar silma

[Lotte · Rating 4 out of 5]

ma ei soovita seda raamatut ühte jutti lugeda, sest nii jääb tunne nagu loeksid kellegi tweete järjest jutti ja kahjuks pole ükski inimene sellises vormis vaimukas. minu jaoks jäi autor ka oma isiklikemates mõtisklustes väga kaugeks, sest kõik oli kaetud kümne kihi internetihuumoriga. mis ei ole iseenesest halb, aga siiralt kirjutamine on julgus, millest minu jaoks toses puudu tuli.

[Kristin Üksvärav · Rating 3 out of 5]

Avalalt, tundeküllaselt kirjutanud väga olulistel (ja mitte nii olulistel) teemadel. Kõige enam läks mulle korda kväärtemaatika, heteronormatiivsuse kritiseerimine.
Lihtne sisse ahmida, leht lehe järel kiiresti pöördumas. Kirjutamisstiil ei olnud mulle niivõrd meelepärane. Minu maitse kohta ehk liiga palju negatiivsust ja roppe sõnu. Võib-olla ma lihtsalt polnud lugemise ajal negatiivsuse vastu võtmiseks paslikus kohas, vajasin midagi soojemalt trööstivamat. Sest tegelikult pean kriitikat tähtsaks ning nõustun ja samastun paljuga neist ebameeldivatest kogemustest, mida on „Peenras“ kirjeldatud.

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Oli nii häid mõttearendusi kui ka väga häid. Oli huvitav sissevaade noore loomeinimese teadvuse voolu... ja ei tahaks nüüd liigset koormat kanda anda, aga see raamat on tõesti vajalik ja oluline.
Aga nüüd tuleb see vanaproua kombel pärlikeest kinnikrabamise hetk: küll autentne ja nii, aga no pagan, see estonglish kriipis otse sarvkesta. Ilmselt saan varsti traumast üle, sest olen ka ise selle kasutamises süüdi, aga hetk pärast lõpetamist emotsiooni pealt ei tõusnud näpp täispunkte andma.

Soovitan siiski ja hoian nimel silma peal. Inimesel on anne!

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

See peenar keerati nüüd küll korralikult pahupidi.

[Kaisa · Rating 5 out of 5]

nagu chatiks s6braga
nii hea

[Keidi Kaasik · Rating 5 out of 5]

värske ja vaba!

päriselt

[Karmel · Rating 3 out of 5]

need on need lood mis sa peolt koju tulles telefoni notesidesse kirjutad (ja nii ta pmts kinnitab raamatus ka). ja need on ju lahedad! ja lahe et keegi need avaldas! ja neil on ju ka täiesti kirjanduslik väärtus! aga samas nagu ei ole ka :D

[Piia · Rating 4 out of 5]

mitu korda muhelesin ikka korralikult naerda, nice väike päevik-raamat

[Maria · Rating 4 out of 5]

Sarnaselt minuga, ei oska ka Gregor vist eriti hästi komasi ja muid kirjavahemärke kasutada. Relatable king!

Raamat nagu eesti keele tunni tööleht, ülesande sisu - lisa kirjavahemärgid. Palju äratundmis rõõmu, inimlikku ebatäiuslikkust ja elulist melanhooliat.

Lisaks kõigele muule, tuletas Gregor mulle meelde, et peaks samuti taas ühe avamysi kuuri tegema, sest ka mina ei suuda aevastamist lõpetada.

[Leelo · Rating 4 out of 5]

mmm
vastakaid tundeid tekitas
twitterlik kirjavahemärgistamatu stiil on harjumatu kuid lahe kui rytmi kätte saad ning kontrast korralikus grammatiliselt ylikorrektses põhjaeesti keeles kirjutatud osadega on seda mõjusam
väga mina ise vs professionaalne fassaad
ehedus on lahe ja ytlused ja keelekasutus ehk lahedamgi (,,rumalusest rase” on lemmik)
polegi varem sellist puhast mõttevoolist asja lugenud
seega vist yks intiimsemaid lugemiskogemusi mul
istuks nagu kellelgi ajus ja kuulaks podcasti
hea vaheldus sellele rafineeritud klassikale mida muidu ainult loen
kuid vahel see selline vinguv yleolev suhtumine viskas paratamatult yle (issand jumal keegi sööb lennukis saa yle) ja kohati veits rupi kaur aga proosa
ei hea tglt

[Maarja Basihhina · Rating 5 out of 5]

Jah reaalselt mis sitt on klassikokkutulek ja miks sellel teine osa on

[Elisabeth Tomingas · Rating 5 out of 5]

nii prii & inimlik

*kiusatus kirjavahemärke otse raamatusse märkima hakata

[Kunter Tätte · Rating 2 out of 5]

Mulle põhimõtteliselt meeldib, et autor julgeb erineda nii sisu kui ka väljendusviisi poolest, kuid kahjuks enamik sisu mind ei paelunud ja kirjavahemärkide puudumine häiris kohutavalt lõpuni välja. Komade puudumise kannatab ära, aga punktide puudumine tegi minu jaoks lugemise lihtsalt väga raskeks.