Valge aiaga maja

by Katrin Pauts

Kui nooruke Nelli saab unelmate töökoha nooblis moežurnaalis, varjutab lootusrikkalt alanud karjääri verine saladus tema ema Amanda minevikust. Mõistatuse võtit otsides avastab Nelli, et ei tohi ühtki mälestust usaldada. Ta taipab, et ema on talle kogu elu valetanud, aga mis motiividel? Ning miks uinunud kurjus äkki ärkas?
Viirastuslikus väikelinnas põimub kolme põlvkonna naiste saatus. Kui kogu tõde lõpuks päevavalgele ilmub, ei usu enam keegi oma silmi.


Katrin Pauts (snd 1977) on menukate põnevike autor, kes on tegutsenud nii ajakirjaniku kui ka teletoimetajana. Oma suurimaks eeskujuks peab ta Rootsi krimikirjanduse superstaari Camilla Läckbergi, aga ka igihaljast Agatha Christiet. Üle kõige armastab Pauts folkloori ja kummitusi, kellest ei tule puudust käesolevaski loos.

232 pages, Paperback

Published September 12, 2024

Reviews

[Kati Kivinurm · Rating 3 out of 5]

Lõpp oli natuke pettumus

[Maris · Rating 4 out of 5]

Täitsa päris põnev krimka ju, põnevust ehitati hardalt. Alati muidugi need ootamatud käänded Eestimaa mullas panevad pisut kulmi kergitama, aga miks ka mitte? Õhustik, karakterid ja süžee kôik hästi tehtud.

[Mariliis Tüvi · Rating 2 out of 5]

Njah, kui nime- ja faktivead välja arvata, siis oli loetav.
Linda on Vall, aga peale Nelli külaskäiku järsku Vann. Edvard on tütre laps aga pojapoeg. Mingi segane äia-teema oli ka kuskil lõpus.

[Meelike Eenpuu-Villup · Rating 3 out of 5]

Ootasin autorilt raamatut väga, tal oli pikalt minu teada writers block, nii et kohe, kui raamat lettidel oli, lasin ka endale saata. Mulle tema kirjutamisstiil meeldib ja no “Minu Muhumaa” on üks lemmikuid. Aga lugema ei jõudnud hakata enne detsembrit ikka…

Pautsi krimi ei ole vist minu stiil (olen teisi lugenud eelnevate väljakutsete raames, seega oli põhjust avastada kodumaist krimi), on natuke liiga naistekas ja nati ebausutav. Pigem ütleski, et “Valge aiaga maja” on naistekas ja sekka veidi saladusi ja draamat ka. Okei, pahalasi ma ära ei arvanud, selles suhtes jah, autor ikka oskas kõiki detaile kenasti sisse põimida nii, et aru ei saanud. Muidu ladusalt loetav, igav ei hakanud. Ma väga loodan, et ta kirjutab veel ja just tõsielust. Arvustused on netis head selle raamatu kohta, ju siis mina ei ole õige sihtrühm. Ma tahan “Minu Muhumaa” stiilis raamatuid.

[Elar · Rating 2 out of 5]

Autori kiituseks peab ütlema, et sõnad jooksevad paberil hästi ning ka tempot on jutus päris korralikult ja ühtlaselt. Teisalt ei saa kuidagi nõustuda, et see raamat ka kuidagi ääri-veeri ulmeks osutub: ühe kõrvaltegelase mõistatuslik järve kadumine ja siis korra tema viiratuse nägemine kuskil surnuaial on kogu üleloomulikkus antud teoses, kuigi raamatu tagakaanel lubatakse miskit muud. Aga muidu on tegu purunenud südamete draama sasipuntraga ehk selline tavaline seebiooper, kus kõik osapooled võidaksid ja jääksid sekeldused ära, kui kommunikatsioon väheke selgem ja otsesem oleks.

[Ene Michelis · Rating 3 out of 5]

Kuna Jaan Martinson soovitas teles, siis laenutasin. Pautsi krimkad on mulle enne meeldinud. Seegi kord oli põnevust lõpuni. Kui oleksin lugenud erinevatel õhtutel, siis oleks asi ilmselt väga segaseks läinud - palju erinevaid tegevusliine. Kuid 2 tundi järjest ja 232 lk läks lennates. No ja ikka mis lõpp...

[Reelika Kullerkan · Rating 2 out of 5]

Raamatut on palju kiidetud kui väga head krimkat, mistõttu olid ootused kõrged. Minu jaoks hakkas raamat põnevaks minema alles siis, kui lugeda oli jäänud üks neljandik raamatust. Selgelt liiga hilja. Enamiku raamatust moodustasid inimestevahelised suhted: ema ja tütre vahelised, kolleegidevahelised, klatš.

[Liisi Viljalo · Rating 3 out of 5]

Alguses justkui lubas ja teema hakkas arenema, aga viimane kolmandik vajus täiesti ära, lõpust rääkimata. Vanaema saladusi ei paljastunudki, kuigi sisututvustuses justkui lubati.. Kui lõpuks ka kummitused, vaimud ja imelised pärandused mängu toodi, siis kadus viimanegi lootus mingisuguse teravama lõpplahenduse osas.

[Maile · Rating 3 out of 5]

Algus oli hea, 90ndate kirjeldus oli tõetruu. Keskel tekitas veidi hämmingut, et 2019. aastal kohutav väikelinn ja maaka tunnet tekitav Pärnu pole nagu päris õige mõtlemine. Ja lõpp läks ka veidi segaseks ja ulmeliseks.
Muidu lugu lippas ja oli mõnus lugeda. Aga mõned asjad häirisid.

[Hanna-Stiina Talviste · Rating 3 out of 5]

Lõpp(lahendus) natuke pettumustvalmistav/antiklimaatiline
Ülejäänud teos hoidis siiski põnevusega enda kütkes.

[Reelika Raimet · Rating 3 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Külli · Rating 2 out of 5]

Kummitusteta oleks parem

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Pille Piho · Rating 3 out of 5]

Kirjutan raamatust:
https://pilleraamatujakassiga.blogspo...

[Silver Sikka · Rating 2 out of 5]

Algus paljulubav.
Lugemine läheb ludinal.
Isegi kui üldse ei intrigeeri see naiste omavaheline hõõrumine. Tahaks juba teada, et mis siis lõpuks saab.
Putru ja kapsaid nagu ikka....

[Aet Altement · Rating 3 out of 5]

Esmamulje jäi, et tegu on kriminulliga.
Päriselt nagu ei olnud, pigem põnevik, mis väga põnev ei olnud, samas lugeda kõlbas, seda tunnet ei tekkinud, et tahaks pooleli jätta.
Ühe perekonna lugu, kus naised on üsnagi eraklikud, pisut kurja võitu. Miks see nii on, seda harutatakse lahti terve raamatu vältel.