Pillimees

by Enn Vetemaa

Enn Vetemaa 1967 a. ilmunud Pillimees on tema teine lühiromaan peale Monumenti (1965). Suuresti jätkab autor tellimuskunsti ja ühiskonnakriitilisuse teemal. Romaani peategelane kirjutab oma õpetaja kohta hävitava artikli ning elab seda raskelt üle tegeledes enesepõletamise ja -haletsusega.

ebook

First published January 1, 2013

About the author

Enn Vetemaa was an Estonian writer sometimes referred to as a "forgotten classic", as well as "the unofficial master of the Estonian Modernist short novel

Reviews

[Melody Villers]

"Ka minul on süda, aga minu süda on juba vana süda ja tema südamepaun on nii paks, et paljud asjad enam sisse ei pääse. Ja ka vastupidi: mõnest kohast on ta nii õhukeseks kulunud, et paljud asjad, mis ei peakski, kergelt südamesse lähevad."

"Süda ju tahab, et me elaksime, ja seepärast ta töötab, aina töötab."

[Gregor Kulla · Rating 5 out of 5]

“väga depressiivne ja gloomy raamat /.../“ kas lugesin sama raamatut? arvan küll. paiguti ikka masendav, härras – ikkagist eeskujulik 20. saj vorminäide –, kuid mitte nüüd märkimisväärselt. pigem on “Pillimees” halehuumor; must huumor (mõni ütleb iroonia, sarkasm), pigem huumor, kui miski muu. silma hakkasid ilusad fraasid, võrdlused, tingimata kaunis, mitmekesine ja oskuslik keelekasutus. ei osanud raamatust suurt arvata – ostsin ta mullusel talvehakul Uuskasutuskeskusest kümne sendi eest(!), “Loomingu” raamatukogu väljaanne, tollal mulle mingi tundmatu eesti autor... –, kuid võta näpust, suurepärane raamat. sedapuhku lühikest raamatut lugedes rõõmustas mind ka teose vormi tabav läbipaistvus – kõige kiuste ka sundimatu. muidu ju mulle see ei meeldi, kui algus ja lõpp sarnased, kuid selle raamatu puhul väga meeldis! huvi korral saan laenata kaaa!
teadsite, et Vetemaa oli ka helilooja? mina ei teadnud. EMIKust kuulasin ta oboekontserti, jah, ta kirjutas oboele, ja ka sinfoniettat. kahju tõdeda küll, aga minutine jupp oboekontserti jättis külmaks, küll aga sisukas minut tema sinfoniettat jättis mulje küll. selline fun fact siis.

[Karolin · Rating 3 out of 5]

Huvitavad tegelased ja nende omavahelised nüansid, kuid peategelane tekitas mulle küll kohati masendust. Autori kirjeldused Tallinna kesklinnast olid väga detailsed ning see võimaldas otsekui vaimusilmas peategelase marsruuti jälgida.

[Adi · Rating 2 out of 5]

Very dark, gloomy, depressing. The characters lived in their own worlds, each one as hopeless as it can be. Yet, the final discussion regarding a beating heart...this somehow brought the hope back.

[Tähte Paalaroos · Rating 5 out of 5]

Väga mitmetasandiline