Ma olen aastaid enda eraelu kogu maailmaga jaganud. Pean tunnistama, et kuigi fassaadiblogija ma päris kindlasti pole, siis hämaraid tegusid ja teie kõigi eest maha vaikitud sündmusi on viimastel aastatel juhtunud omajagu. Ma olen jätnud väga palju rääkimata. Olin enam kui veendunud, et ma neil teemadel ilmaski oma suud ei paota ja kui jeerum annab, saan suurema osa neist endaga hauda kaasa võtta, ega pea seda osa oma elust kunagi avalikult tunnistama.
Kuni ühel hetkel tõstis minus pead tunne, et ma pean selle endast välja rääkima. Lihtsalt pean ja kõik. Et sellest kõigest lõpuks päriselt edasi liikuda.
Usun, et siit raamatust leiate nii mõnegi ülestunnistuse, mis paneb teid pettunult pead vangutama – sorri. Ja väga kahju, kui mõnest peatükist loetuga samastuda saate, aga ilmselt keegi saab. Viimase puhul soovin, et teiegi ühel heal päeval omadega heasse kohta jõuaksite. Kuhjaga õppetunde turjal ja kõikidest madalatest mülgastest välja ronitud. See on võimalik, nüüd tean, kuigi oli pikk periood, mil see enam kui võimatu näis.
Kui te selle raamatu läbi olete lugenud, saate päris kindlasti väita, et teate kõiki mu saladusi. Isegi mu kõige lähimad sõbrannad on neid peatükke lugedes suuri silmi teinud – nemadki ei teadnud päris kõike, mis viimase viie aasta jooksul mu elus toimunud on. Inetumaid seiku oli lihtsalt liiga häbi rääkida. Aga nüüd teadku kogu maailm, sest ma tahan edaspidi olla aus ja saladustevaba.
te teadsite et see tuleb. lugesin seda vahetult pärast tove ditlevseni ja no teemad on samad: abielu, petmine, lahutus, kontrolliv suhe, lapsed, narks, kirjutamine. selles essees ma-
Väsitav ja kurb raamat. Fookust suudab ta hoida, peatükid hea pikkusega, jutt ju lippab, sellega on kõik hästi, aga lihtsalt... oeh, kõik kordub uuesti ja uuesti ja uuesti (loed kolm tiiru, kuidas tüüp teeb samu lollusi, kasutab hiljem samu vabandusi, teine tüüp iga kord samade lootustega andestab, kõik algab uuesti ja... täiesti kuul pähe kordusfilm, mis loomulikult lõpuks ei piirdu kolme tiiruga, vaid kordub aina edasi). Samad ämbrid, samad rehad. Praegune ämber on ehk küll erinev eelmistest, aga saame näha, ju sellestki kord raamatutäis materjali kokku tuleb. Ja ma ju tean, et on naisi, kes ei suuda rattalt maha tulla, mustrist välja murda, tehku mees nendega või tuhat korda sama trikki, aga loen ja ikka veel imestan, elu-elukene.
Samas sarnases olukorras olijatele ehk pakub tröösti...
PS. Lumivalge ja läikiv paber on lugemiseks ebamugav, ohtratest Messengeri kuvatõmmistest kõnelemata (neid ma kõiki ei jaksanudki läbi tudeerida). Poole õhemana ja vaid mõne kõige olulisema kuvatõmmise ning kirjaga oleks raamat mulle ilmselt rohkem meeldinud.
PPS. Kaks raamatut järjest loen eestlaste vägitegudest Türgi hotellides... viin on ikka tarkade inimeste jook, peab taas tõdema
Kindlasti parem kui BSH, Mallu oskab kirjutada ja hästi. Sisu osas. Ma olen ilmselt liiga vana, et samastuda. Pigem tunnen kaasa. Rohkem siin http://indigoaalane.blogspot.com/2024...
See raamat on nagu üks pikk blogipostitus - piisavalt terav, aus ja põnev. Ehe näide sellest, kuidas igaüks võib meist sattuda vaimselt vägivaldsesse suhtesse, olla omadega augus.. tulla sealt välja ja siis kukkuda sama targalt sinna tagasi.
Iga jumala tegelane suri tuhat korda traagilist surma, mõni väärikamalt kui teine*. Väga dramaatiline ja meelelahutuslik.
* "Ma olen surnud, puruks kistud, nutan iga päev ennast magama, aga ma teen seda väärikalt" ühelt raamatu tegelastest on näiteks hea mantra, mida võtta kaasa elu dramaatilistesse hetkedesse, kus kõik on sitt, aga sa ise oled juhtumisi nii palju parem kui teised.
Kuna olin näinud selle raamatu kohta kümneid ja kümneid positiivseid ja lausa ülivõrdes kiitvaid kommentaare, otsustasin ka üle vaadata, et millega siis täpsemalt tegu on. Ehk olid ootused seetõttu liialt üles kruvitud ja pettumus seda kergem tekkima, aga oodatud vau-efekti ma siit paraku ei leidnud. Raamatu põhiteema on väga vajalik arvestades, et kui Mallu-tüüpi nn karm mutt suudeti niimoodi nartsissisti poolt aastaid ära lollitada, mis veel ebakindlate ja tagasihoidlike naistega juhtuda võib. On tänuväärne, et sellise jälgijaskonnaga inimene toob välja taolised teemad ja probleemid ning täiesti võimalik, et päästab sellega nii mõnegi naise taolisest suhtest.
Samal ajal hakkas mulle ikkagi väga tugevalt vastu selline elustiil (pidev joomine, uute suhete otsimine, kõigiga (eelkõige sõbrannad) iga oma elu detaili jagamine) ning ropp ja kohati labane kõnepruuk. Ühtlasi oli raamatus ikkagi ka kirja- ja toimetusvigu, sh mitmes kohas kustutamata/korrigeerimata jäänud print screenidel näha olnud inimeste originaalnimed.
Mallu in all of her glory. See ei ole mingi diip filosoofiateos, vaid kokku kompresseeritud blogiessents, palju gossi ja läbi ja lõhki aus tekst. Mõnusat poxxuistlikku huumorit on kamaluga, nagu ka Mallule omane - sellise ellusuhtumise kõrvalt vaatamine on vabastav ning samastun kenasti :) Kindlasti väga hea õppematerjal, kuidas ära tunda vägivaldset suhet ja nartsissistlikke kaaslasi. Usun, arvestades blogi laia lugejaskonda, et enda kogemuste kirjeldamine on suur heategu Eesti naistele.
Respekt.
Ainult üks asi - ma oleks veits vähemaks tõmmanud nende otse raamatusse pandud kirjade osa, kuna mind lihtsalt ei koti, mida teised inimesed peale Mallu lehekülgede kaupa jahvatanud on. Messengeri tekstid samas meeldisid, gossip girl in me.
Mallu on ikka nii nunnu. Respekt aususe ja julguse eest. Üks väheseid eestlasi, kes nii avatud suudab olla ja sellest ka kirjutada oskab. Seda raamatut oli põnev lugeda.
Ma ei osanud midagi sellest raamatust oodata peale "saladuste" ja isegi natuke pelgasin selle lugemist. Kuid lõpuks ma lugesin selle mõne päevaga läbi.
Malluka stiil on ladus ja selge. Ta viskab vahele koomilisi väljendeid, mis aitavad paremini mõista kui väga ta mingeid asju teha ei tahtnud või millistes situatsioonides olla.
Ma saan aru nendest kelle jaoks jäi sama teema lehekülgedeks ketrama, aga kui endal on sarnane kogemus või selline inimene elus (olnud), siis ma ei ütleks, et kordus segas. Jah, seda oli, aga nartsissistid ongi sellised ja mu meelest tõi see hästi välja fakti, et sellistest suhetest ongi raske välja astuda.
Raamat ise võiks olla suhete punaste lippude käsiraamat. Olen elus kokku puutunud nii lähemalt kui kaugemalt nartsissistidega ja ära tundmisi oli mul palju. Mõtlesin palju ka enda kogemustele ja püüdsin neid enda jaoks lahti mõtestada. Mulle väga meeldisid psühholoogi kommentaarid osade vahel.
Raamatus käsitletud teemad andsid mulle päevaks vestlusteemasid oma partneriga, kus jagasime oma varasemaid kogemusi, jutustasin raamatust loetud seikadest ja analüüsisime neid. Seega minu jaoks korda läinud lugemine!
This entire review has been hidden because of spoilers.
Alustasin raamatu lugemist ja lasin eelarvamusel, et see on pelgalt goss, lugemisisul kaduda, kuid kuna kõik rääkisid, et Mallu oskab hästi kirjutada. Naasesin uuesti raamatu juurde. Ja pean tunnistama, et see oli väga hästi kirjutatud. Ladus kirjastiil, voolav jutt ja olles veidi näinud ka konkreetsete olukordade juhtumist avaliku silma läbi, tegi see raamatu veelgi kergemini loetavaks. Eriliselt meeldis aga see, kuidas Mallu ennast ja oma suhteid lahkas. Ma ütleks, et eelkõige on tegemist inimloomuse kirjelduse ja suhete analüüsi teosega, mida oli huvitav lugeda. Tore oli ka näha, et lool polnud koledat lõppu, vaid tänaseks on teada, et kogetud õppetunnid viisid eluterve suhte loomiseni. Lõpulehekülgi lugedes tuli pisargi silma, sest on tunda, et pärast sellist ämbrite tralli, oli Märteniga kohtumine vääriline preemia eelnevate kogemustega hakkama saamise eest. Loodan, et praegune Mallu suhe on igavikuline ja kokkuhoidmist täis.
This entire review has been hidden because of spoilers.
No seda ma pean ütlema, et kirjutada Mallu oskab. Tekst voolab hästi ja lugemine läheb libedalt. Selle raamatu suurim miinus on see, et seal, kus öelda on vähe, öeldakse pigem palju. Saan aru küll, et neli korda õhemana see raamat poleks ilmselt päris see. Ja ega ma pole ka päriselt sihtgrupp - mulje on jäänud, et pigem loevad seda raamatut inimesed, kes “omg ma pole 10 aastat ühtegi raamatut lugenud” või “omg ma pole kunagi nii paksu raamatut lugenud”. Mina lihtsalt pole kumbki ülaltoodutest.
Tegelikult ei mõista ma väga selle raamatu nii ülevoolavat positiivset tagasiside. Tundub veidi ülepaisutatud, kuna Mallu pikaajalisele ja pidevale jälgijale ei tule tema mõnus rütm ja kirjutamisstiil ega ka “temaga juhtunu” eriti üllatusena. Kui seda kõike poleks blogis, Instas ja podcastides arutatud ega sellele vihjatud, oleks ilmselt olnud intrigeerivam lugemine. Küll kumab raamatust läbi see vana hea Mallu “juhtus siis juhtus, pean end mättasse lööma v” suhtumine, mis on väga eluterve ja mulle tema puhul väga meeldib. Kuna lugesin läbi nn ühe hingetõmbega, siis kurta ei saa ja igav ei hakanud.
Mulle oleks see raamat palju rohkem meeldinud, kui Mallu oleks screenshot'ide ja meilide asemel loo oma sõnadega edasi andnud. Kirjutada oskab ta väga hästi. Aga teiste inimeste tekste lugeda (nemad polnud paraku pooltki nii andekad) läks veidi nüriks ja pikaks ka.
Samas on lähisuhtevägivallast NII oluline rääkida! Vist sellepärast oleksingi tahtnud, et ka esimese tüübi puhul (eks me kõik tegelikult teame ta nime) oleks keskendutud rohkem ta manipulatiivsele taktikale ja sellele, kuidas ta kõikidele enda ümber haiget tegi, samas naisi süüdistades. Kiilaka Tondi puhul tuli olemus juba paremini välja, sest tema oli lihtsalt nii ekstreemne juhtum. Ja eriti meeldis mulle, kuidas "maamehe" puhul koorus hoopis teistsugune olukord välja. Antud juhul küll passiiv-agressiivne Mallu suhtes, aga samas võib see tüüp teistsuguse partneri kõrval väga tore kaaslane olla, samas, kui esimesel kahel pole lootustki kunagi kellegagi päriselt õnnelikku suhet luua. Mõni inimene on lihtsalt nii katki, et jääb alati kõiki teisi enda ümber lõhkuma.
Märteni puhul loodan, et mineviku ohumärkide kiuste ta püsima jääb ja Mallu südant ka edaspidi nii ilusti hoiab. Aga juhul, kui seda ei juhtu, on ikkagi nii hea meel, et neil on praeguseks paar paduõnneliku aastat koos läbi käidud. Armastus on ilus asi, kui p��riselt sobiv kaaslane leida.
Kel vägivaldse suhtega kogemust (või tunnevad, et "ta on ju nii hea mees, kuidas ma küll teda vääriliselt kohelda ei oska" - spoiler alert: ta on vaimselt vägivaldne mees, sa lihtsalt pole veel sellesse punkti jõudnud, kus sellest aru saaks), soovitan soojalt Lundy Bancroft'i raamatut "Miks ta seda teeb?"
Nartsissismi teemadel vaadake Dr Ramani videosid (tema raamat "It's not you" on samuti puhas kuld).
Ja ärge kunagi kannatage vaikselt. Alati rääkige teistele. Kasvõi ühele inimesele! Sest siis on palju suurem lootus, et keegi kõrvalt ütleb, et sa ei pea selles suhtes tegelikult olema! Nagu Mallule öeldi. Sa tõesti ei pea. Aga kes selles olukorras ise pole olnud, ei kujuta ette, kui keeruline on sellest sitasupist välja tulla...
Üks eelmise aasta Eesti kõige kõmulisematest raamatutest. Kõik rääkisid sellest, kõik lugesid, kõik arutasid sisu ja tegelasi.
Raamat läks väga kiiresti, lugesin läbi kahe või kolme päevaga. Sisu oli haarav, eriti raamatu esimene osa. Kui huvitavalt ja vastuoluliselt inimesed mõnikord käituda võivad!
Kiidan ka raamatu kaant ja pealkirja, mis on mõlemad väga targalt valitud ja ligitõmbavad.
Natuke miinusi minu maitse jaoks: veidi liialt oli ekraanitõmmiseid isiklikest vestlustest Kiila Tondiga. Edasi veel Kiilast Tondist: sain aru, et vaja oli valida mehele varjunimi, aga mulle hästi ei istu nime panek füüsiliste omaduste järgi, sest kiilakas olemine pole midagi, mille üle nalja teha ega ole see ka inimese enda süü. Eriti naljakas, et kui varjunimi sai pandud ja terve raamat seda kasutades ära kirjutatud, sai Mallu alles aru, et KT on ju ta enda eksabikaasa nimetähed ka! Päris hea:D
Üldse minu jaoks jäi kogu KT peatükk veidi üheülbaliseks ja väga teist poolt süüdistavaks. Jah, tegu ei olnud kenasti käituva mehega, aga kui võtta vastutus oma käitumise eest ja mehele mitte kogu aeg vestlustes vastata, siis... siis ta enam ei kirjutaks. Ehk miks süüdistada kedagi, et ta sind rahule ei jäta, kui sa ise talle õhinal vastad ja annad vestlustes kenasti 50%?
Aga olgu, need on sellised moraaliküsimused. Raamat ise oli ikkagi väga huvitav ja nauditav lugeda. Hästi tehtud!
Positiivse poole pealt toon välja selle, et raamatut on tõesti kerge lugeda ning mõistan inimesi, kes selle nii-öelda ühe hingetõmbega läbi loetud said. Kirjanikul jutt jooksis ning sulg liugles lenneldes. Väga lihtne, ladus ja piisavalt kaasahaarava rütmiga kirjutatud lugemine. Lisaks võib hea asjana sellegi välja tuua, et autor on kergesti loetava raamatuga suutnud palju (raamatu)lugemiskaugeid inimesi lugema panna.
Negatiivse poole pealt, kui nüüd raamatu sisule keskenduda, siis tegu ei ole kindlasti kvaliteetkirjandusega, ent gossi saab sealt täie kamaluga. Peategelane on küll antikangelane, ent üdini aus olemise eest võib teda kiita. Paljud teised ei julgeks endalt nii ausalt maski maha võtta. Teades nüüdseks tema tausta, saab taas tõdeda, et hurt people hurt people. Ent autor annab raamatus hüva nõu, mida ta ka ise võiks vahel meenutada. Mina peategelasega samastuda ei saanud, kuid mõistan teda nüüd veidi paremini ning seetõttu on kahju näha, et inimene, kes on erinevatel põhjustel nii palju ebameeldivust läbi elanud, võib ise endiselt samuti silmakirjalik olla.
Lisaks jäid silma mõned toimetamisvead – mõne karakteri pärisnimi jäi paaris kohas varjamata.
Psühholoogi kaasamine oli väga hea ja uuendusik mõte, kuid kahjuks ei andnud see raamatule midagi väga erilist juurde.
Raamat saab tugeva 3 punkti, sest sain minagi raamatu ruttu loetud, ent sisupoolel midagi uut ja õpetlikku polnud, ning ma ei pannud tähele character development’i.
Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole kunagi Malluka blogisse sattunud, samuti jätavad mind täiesti külmaks temaga seotud Elu24 draamad, ka tema teleshow's on mul nägemata ning podcastid kuulmata. Seega olen ise ka üsna üllatunud, et selle raamatu läbi lugesin. Hakkasin lihtsalt sirvima ja jäin kuidagi pidama. Ütleks, et lugemiselamus oli üllatavalt teraapiline. Mitte selles mõttes, et oleks nauditav kellegi teiste jamades sobrada, vaid pigem seetõttu, et see tuletas lihtsalt meelde, et kõik need mõtted ja tunded, mis vahel endalgi peas keerlevad, pole sugugi haruldased, vaid lihtsalt inimlikud. Jah, kohati väsitasid kordused ja detailne "juice" mind ära ning draama ise ei tõmmanud mind lõpuni kaasa. Samas oli tekst aus, vahetu ja mahlane.
Mind pole ammu mingisugune raamat pannud nii palju korraga lugema. Ei teagi, miks.
Liiga palju oli minu jaoks lugejana ühede ja samade emotsioonide üle kordamine. Kuigi arusaadav ka - Mallu tahtis selle teema lõplikult selja taha jätta.
Midagi uskumatut see raamat polnud, aga halb ka mitte. Mallust hakkas kahju, et ta valis kõike seda läbi teha.
Ootasin miskipärast, et raamatus on ka muud juttu peale eelmiste suhete lahkamise. Võibolla ei lugenud ma eelnevat raamatu kirjeldust täpselt vms.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Põnev, aga minu jaoks raske lugeda. Juttu oli kohati raske hoomata screenshottide ja fondi valiku tõttu. Screenshotid siiski olid vajalikud, et kontekstist aru saada. Leidub siin maailmas ka igasuguseid ma ütleks selle raamatu peale... jama, et seda paska nii kaua taluma pidi, nüüd õnneks tundub seis 10x etem olevat.
Ise ootasin vist midagi muud, mida täpselt vast ei teagi 🤣 Minu raamaturiiulisse see ei jää, aga pooleli kah ei jätnud.
Nii hästi kirjutatud, et mina, kes ma olen väga aeglane lugeja, sain selle raamatu mega kiirelt läbi. Mallu kirjutab, nagu räägib. Raamatu sisust. Esimene osa oli raske, pidin pausi tegema et mõelda, mida talle tehti ja miks nii käituti. KT osi olin juba enamus kuulnud kas vestlusõhtul või podcastis. Paar naljakat kohta oli, nt kus KT raha viskas laiali v kui Mallu taipas et ei pea olema inimesega koos kellega klappi ei ole. Soovin ainult parimat edaspidiseks.
Raamat on hästi kirja pandud, selle kohta pole midagi halba öelda. Nagu üks tema blogipostitus, aga raamatuna. Hea, kerge oli lugeda. Vahepeal kuvatõmmised kirjavahetustest olid segased ja neid oli natuke raske lugeda, aga muidu ei kurda. Selles mõttes oli huvitav lugemine ka, et mina enamus asju tema kohta varem ei teadnud ja nüüd raamatust alles sain teada. Pole paadunud blogi lugeja ja varem teadsingi nii palju, kui natukest instagramist ja podcastist kuulnud olin.
Jep, ma lugesin ka Malluka raamatu läbi. Uudishimust. Nende (armu)suhete lood iseenesest on paljuski üsna tavalised, sarnast või hullemat olen lähikonnas näinud. Ma arvan, et see raamat võiks sobida lugemiseks eelkõige päris noorele naisele, et kui enda elus teatud mustreid kellegi käitumises märkab, siis oskaks teise suunda joosta. Samas, kas sellest päriselt abi oleks. Inimene õpib ikka peamiselt enda vigadest.
uudishimust lugesin. iseenesest 5/5, sest minu hinnangul väga hästi ja kaasahaaravalt kirjutatud. siin oli üllatavalt palju päriselulisi, tarku, ilusvalusaid tõdemusi, mitte ainult mingit suhtedraamat ja Malluka elulugu. kui keegi arvab, et kui fänn pole, siis ei viitsi ka lugeda - ma sellega ei nõustuks. Mallu eneseväljendused on alati nii head, et üldse ei saa aru, kuidas selliste asjade peale isegi tulla.
Miks me jääme kinni toksilisse suhtesse? Mallu annab ehk vastuse? Aga vo ei anna. Igatahes jällegi väga kergest loetavalt kirjutatud raamat väga raskel teemal. Kirsiks tordil saab iga peatüki juurde kuulata Spotify'st "tunnuslugu".
Mulle meeldis see aus ja vahetu lugemine. Raamatut lugedes panin nii mõnedki olukorrad ja postitused paika. Sai peast kinni hoida, nutta ja naerda. Hea kerge ja kaasahaarav lugemine.