What do you think?
Rate this book
Sagadi paruni mõrvalood #5
Kadunud sõrmuse mõistatus
Ain Küti Sagadi paruni mõrvalugude sarja viies raamat „Kadunud sõrmuse mõistatus“ viib lugeja 1830. aastasse, kui Flensborgi linna justiitskolleegiumi ruumest näpatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock satub sündmuste keerisesse, kui tema abi palub Maa-Viru distrikti meeskohtunik Karl von Rosenbach, kes jäi jänni uurides Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimunud surmajuhtumit. Peatselt leiab aset veel üks kahtlane surm ning mida edasi, seda rohkem tunneb Fock, et keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda ta enam eristada, mis on tõelisus, mis kujutelm ja mis mängu keegi temaga mängib. Tal tuleb paljastada kurikaval salasepitsus, mille tagant paistab Sagadi paruni vana vaenlase kuri käsi. Muidugi ei unusta Fock tähtsaimat – leida üles oma südamedaam Maria Juliana von Nottbeck. Ain Kütt (s 1975) on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu. Ta on töötanud A.H. Tammsaare muuseumi juhina Järvamaal, alates 2006. aastast juhib ta aga RMK Sagadi mõisa muuseumi. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid. "Sagadi paruni mõrvalugude" menukas sarjas on varem ilmunud „Risti soldati mõistatus“, „Kuldse medaljoni mõistatus“, „Musta paguni mõistatus“ ja „Kolme kaardi mõistatus“. Kahe esimese romaani ainetel on valmimas teleseriaal „Detektiiv von Fock“, mida näeme 2025. aasta kevadel.
317 pages, Paperback
Published January 1, 2024
3 people are currently reading
49 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 16 of 16 reviews
February 23, 2025
Raamatud, kus tegevus toimub Eestis ja kohad on äratuntavad ja külastatavad, annavad alati lugemisele ühe mõõtme juurde. Nauditavaks teevad ka pisikesed detailid, mis annavad aimu möödunud aegadedest (näiteks menüü või detailid tegelaste riietuses või kommetes) ning kaane siseküljel olevad mõisate asukohtade skeemid. Peategelase emotsioonid vahepeal küll üllatavad oma mitte härrasmehelikkuse poolest (solvumised, ärritus jm), aga võimalik, et minul kui lugejal puuduvad piisavad teadmised mõisnike ja aadlike käitumismallidest. Oli põnev, ootan järge.
October 6, 2024
Põnevad mõrvalood jätkuvad ja lõpu järgi tundub, et neid tuleb veel 😉
December 16, 2024
Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
February 17, 2025
Mõnus lugemine põnevate keerdkäikude ja vaimukate tegelastega. Kui piisavalt juhtlõngu käes oli, hakkasin ka ise aimama, mis kogu müsteeriumi lahenduseks on.
September 3, 2025
Rosenbach vaatas enne alustamist mõne hetke tulle. Oli näha, et selline olukord pole talle igapäevane. Moora mõisahärra oli Focki kolleeg, kuid võrratult kogenum. Virumaa lääneosa oli jaotatud kaheks kohtudistriktiks – põhjapoolne Ranna-Viru ja lõunasse jääv Maa-Viru. Neist esimese kõrgeim kohapealne kohtunik ehk siis maakohtu eesistuja oli Fock, Rosenbach pidas aga sama ametit lõunapoolses osas. Erinevalt Sagadi härrast oli Moora mõisnik pidanud kohtuniku ametit juba pea kaks aastakümmet ja kuulus ühtlasi rüütelkonna autoriteetseimate tegelaste sekka. Kui juba selline mees hädas oli, pidi kusagil midagi väga viltu olema.
Sagadi paruni mõrvalugude viiendas (ja hetkeseisuga viimases) raamatus pöördub 1830. aasta septembris, vaid mõned kuud peale seda, kui eelmise raamatu lõpus rööviti preili Nottbeck, sarja nimikangelase, Paul Alexander Eduard von Focki poole Maa-Viru distrikti meeskohtu eesistuja Karl von Rosenbach, kes on küll pikkade kogemustega kohtunik, kuid kellel nähtavasti on olnud vähem kokkupuuteid juhtumitega, kus keegi teine on inimese surmale kaasa aidanud. Ja kui uskuda Rosenbachile saadetud anonüümkirja, siis just selline juhtum on aset leidnud üsna Moora naabermõisas Avandusel, kus enamati Kurna häärberis resideeruva mõisaomaniku poolvend Fabian von Anrep peab loomingulise aju-uuringu instituuti, ehk siis erahullumaja.
Probleemseks teeb asja see, et kuna tegemist on erakliinikuga, ei ole kohtunikuhärral õigust seal uurimist läbi viima hakata kuni puuduvad tõendid selle kohta, et ka tegelikult on leidnud aset kuritöö. Härra Anrep väidab aga kategooriliselt, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga kus pimedas õue jalutama läinud patsient libastus tiigikaldal ja uppus, ning keeldub uurijatel oma valdustesse siseneda.
Nii pikaajalise töökogemusega kohtuniku abipalvest kõrvust tõstetud Fock nõustubki panema korraks kõrvale preili Nottbecki otsingud, mis tema aega senini hõivanud on, ning asub koos truude abiliste Metsiku mõisnik Sternbergi ja Sagadi mõisavalitseja Wagneriga asja uurima. Plaan on muidugi hiilgav – kui kedagi ametlikult preili Stackelbergi surma tagamaid uurima ei lasta, siis tuleb Avandusele ligipääsuks kasutada kavalust. Nii et vaene Wagner, kel Focki palgalise alluvana suurt võimalust keeldumiseks ei ole, veendakse etendama Focki kujuteldava kauge sugulase rolli kelle „murelik sugulane” siis doktorist sõbra abiga instituuti ravile viib. See, et Fock ja Sternberg samal ajal Moorale Rosenbachi külalislahkust nautima on kutsutud on kõigest kokkusattumus, eksole.
Otseloomulikult ei lähe juba juurdluse alguses midagi nii, nagu plaan ette nägi. Ning ootamatuid pöördeid on oodata kui mitte iga, siis vähemalt iga teise nurga peal. Ja korralikku mõrvatahvlit (ma lihtsalt ei saa seda märkimata jätta) ei ole Fock jätkuvalt hankida suutnud, piirdudes seekord lihtsalt sedelitega paberite peal.
Ka sel korral on panused kõrgemad kui vaid kohaliku kõrge riigiametniku tütre surm. Kuidas on asjaga seotud juunis Lõuna-Slesvigi justiitskolleegiumi eesistuja kabinetist varastatud Taani Aafrika kullaranniku koloonia asevalitseja testament? Kas Fock leiab oma kadunud armastatu? Kas Juliana oli ikkagi üks Vaba Saksa Liiga niiditõmbajatest?
Vastused neile küsimustele annab juba raamat ise.
Nagu ikka, on tegu igati ladusa lugemisega kuhu puistatud ka kamaluga huumorit. Focki ja tema abiliste kogutud infokilde kokku sobitades on jälle võimalik kokku panna suurem osa lõpp-pildist. Mis on kõik, mida ma ühelt healt kriminullilt ootan.
„Sellest käekirjast aru saamiseks läheb tükk mõistatamist. Doktori käekiri küll, aga et selline, see on juba kõrgem tase.”
Fock pidi Metsiku härraga nõustuma. Kriipsud ja konksud olid vaid vaevu kirjamärkide moodi. See oli üks asi, mis Sagadi härrale pähe ei mahtunud – ehk et miks ülikoolides tulevatele arstidele õigekirja ei õpetatud. Oleks tema teha, poleks ta enne ühelegi doktorile tunnistust kätte andnud, kui õigekirja eksam tehtud.
Selleks korraks siis parun von Fockiga kõik. Ei tea kas on lootust, et Sagadi paruni seiklused veel jätkuvad?
Sagadi paruni mõrvalugude viiendas (ja hetkeseisuga viimases) raamatus pöördub 1830. aasta septembris, vaid mõned kuud peale seda, kui eelmise raamatu lõpus rööviti preili Nottbeck, sarja nimikangelase, Paul Alexander Eduard von Focki poole Maa-Viru distrikti meeskohtu eesistuja Karl von Rosenbach, kes on küll pikkade kogemustega kohtunik, kuid kellel nähtavasti on olnud vähem kokkupuuteid juhtumitega, kus keegi teine on inimese surmale kaasa aidanud. Ja kui uskuda Rosenbachile saadetud anonüümkirja, siis just selline juhtum on aset leidnud üsna Moora naabermõisas Avandusel, kus enamati Kurna häärberis resideeruva mõisaomaniku poolvend Fabian von Anrep peab loomingulise aju-uuringu instituuti, ehk siis erahullumaja.
Probleemseks teeb asja see, et kuna tegemist on erakliinikuga, ei ole kohtunikuhärral õigust seal uurimist läbi viima hakata kuni puuduvad tõendid selle kohta, et ka tegelikult on leidnud aset kuritöö. Härra Anrep väidab aga kategooriliselt, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga kus pimedas õue jalutama läinud patsient libastus tiigikaldal ja uppus, ning keeldub uurijatel oma valdustesse siseneda.
Nii pikaajalise töökogemusega kohtuniku abipalvest kõrvust tõstetud Fock nõustubki panema korraks kõrvale preili Nottbecki otsingud, mis tema aega senini hõivanud on, ning asub koos truude abiliste Metsiku mõisnik Sternbergi ja Sagadi mõisavalitseja Wagneriga asja uurima. Plaan on muidugi hiilgav – kui kedagi ametlikult preili Stackelbergi surma tagamaid uurima ei lasta, siis tuleb Avandusele ligipääsuks kasutada kavalust. Nii et vaene Wagner, kel Focki palgalise alluvana suurt võimalust keeldumiseks ei ole, veendakse etendama Focki kujuteldava kauge sugulase rolli kelle „murelik sugulane” siis doktorist sõbra abiga instituuti ravile viib. See, et Fock ja Sternberg samal ajal Moorale Rosenbachi külalislahkust nautima on kutsutud on kõigest kokkusattumus, eksole.
Otseloomulikult ei lähe juba juurdluse alguses midagi nii, nagu plaan ette nägi. Ning ootamatuid pöördeid on oodata kui mitte iga, siis vähemalt iga teise nurga peal. Ja korralikku mõrvatahvlit (ma lihtsalt ei saa seda märkimata jätta) ei ole Fock jätkuvalt hankida suutnud, piirdudes seekord lihtsalt sedelitega paberite peal.
Ka sel korral on panused kõrgemad kui vaid kohaliku kõrge riigiametniku tütre surm. Kuidas on asjaga seotud juunis Lõuna-Slesvigi justiitskolleegiumi eesistuja kabinetist varastatud Taani Aafrika kullaranniku koloonia asevalitseja testament? Kas Fock leiab oma kadunud armastatu? Kas Juliana oli ikkagi üks Vaba Saksa Liiga niiditõmbajatest?
Vastused neile küsimustele annab juba raamat ise.
Nagu ikka, on tegu igati ladusa lugemisega kuhu puistatud ka kamaluga huumorit. Focki ja tema abiliste kogutud infokilde kokku sobitades on jälle võimalik kokku panna suurem osa lõpp-pildist. Mis on kõik, mida ma ühelt healt kriminullilt ootan.
„Sellest käekirjast aru saamiseks läheb tükk mõistatamist. Doktori käekiri küll, aga et selline, see on juba kõrgem tase.”
Fock pidi Metsiku härraga nõustuma. Kriipsud ja konksud olid vaid vaevu kirjamärkide moodi. See oli üks asi, mis Sagadi härrale pähe ei mahtunud – ehk et miks ülikoolides tulevatele arstidele õigekirja ei õpetatud. Oleks tema teha, poleks ta enne ühelegi doktorile tunnistust kätte andnud, kui õigekirja eksam tehtud.
Selleks korraks siis parun von Fockiga kõik. Ei tea kas on lootust, et Sagadi paruni seiklused veel jätkuvad?
June 9, 2025
Ka 5.osas jätkub sissetöötatud stiil ja loo kulgemine. Mõnus meelelahutus, pead eriliselt vaevama ei pea. Rõõmu teeb, et sarja viiendaks osaks on mõisarahvas juba seisusekohasemalt rääkima pandud ja vaid mõnes kohas leidub sõna "loogiline", mis häirivaks ei muutu. Esimestes osades oli nimetatud aspektid päris ärritavad.
Kohustuslikuna mõjub igas osas Focki ja kaaslaste hiilimine pimedas võõras häärberis ning antud osas ärritas mind juba tugevasti tegelaste öine liikumine inimesi täis majas, kuid õnneks tuli välja, et neid täiesti kuuldi-nähti. Loogiline ju. Ja kui sellistes raamatutes jääb mõni detail siiski ebaloogiliseks, pole suuremat hullu, sest meel lahutub ikka.
Üks küdimus tekkis ka. 5.osaks saab ka Focki ema rääkivaks tegelaseks. Kas seetõttu, et ta olulise tegelasena ilmus "Von Focki" sarja?
Kohustuslikuna mõjub igas osas Focki ja kaaslaste hiilimine pimedas võõras häärberis ning antud osas ärritas mind juba tugevasti tegelaste öine liikumine inimesi täis majas, kuid õnneks tuli välja, et neid täiesti kuuldi-nähti. Loogiline ju. Ja kui sellistes raamatutes jääb mõni detail siiski ebaloogiliseks, pole suuremat hullu, sest meel lahutub ikka.
Üks küdimus tekkis ka. 5.osaks saab ka Focki ema rääkivaks tegelaseks. Kas seetõttu, et ta olulise tegelasena ilmus "Von Focki" sarja?
February 22, 2025
Avanduse instituudis(tolle aja kohta erandlik meditsiiniasutus, kus tegeletakse nö hulludega) on toimunud ühe vaimuhaige, Agathe surm, kuid selle asjaolusid ei lasta ametimeestel uurida. Fock saadab asutusse oma mõisavalitseja hullu mängima, et teavet saada. Ootamatust kohast ilmub välja ka Focki silmarõõm Juliana, kes eelmises osas uimastati ja kohtunikku mänginud Gerneti poolt teadmata suunas kaasa viidi.
Instituudis leidub mitmeid värvikaid tegelasi ja kõik pole need, kes väidavad end olevat, samuti ei jää preili Agathe surm raamatu viimaseks.
Instituudis leidub mitmeid värvikaid tegelasi ja kõik pole need, kes väidavad end olevat, samuti ei jää preili Agathe surm raamatu viimaseks.
January 14, 2025
Sagadi paruni mõrvalugude 5. raamat oli meeldiv üllatus, sest oli minu jaoks põnevam, kui paar eelmist raamatut. Seekord on sisse toodud vaimuhaiguste ja alternatiivravi teema ning see oli mõnusalt ja huvitavalt mõrvadega põimitud.
Nüüd ootan hoopis suurema põnevusega järgmist raamatut ja loomulikult ka ekraniseeringut!
Nüüd ootan hoopis suurema põnevusega järgmist raamatut ja loomulikult ka ekraniseeringut!
November 25, 2024
Lugedes tundus nagu mõnuleksin mullis nautides läbi autori hästi sorava jutuvestmise ühtaegu nii ajaloolist hõngu kui muhedat väljamõeldist...
https://pilleraamatujakassiga.blogspo...
https://pilleraamatujakassiga.blogspo...
January 2, 2025
Hää lugu. Aga vähemasti eraamatus on kahes kohas Sternberg ja Stackelberg sassi aetud.
January 13, 2025
Raamatu paksuse nimel toimub tüütu ärplemine. Peategelane on muutunud kergesti solvuvas ja lühinägelikuks saksaks. Kelgib ja ärpleb. Käitub ebaloogiliselt. Senistest osadest kõige abitum lugu.
September 15, 2025
Minu hinnangul kuidagi segasem kui teised sama sarja raamatud.
January 14, 2026
digiread audioraamatut ei soovita, midagi läks neil selle kokupanemisel sassi ja keegi pole seda vist ülekuulanud. osa raamatust on puudu ja osa on topelt.
July 21, 2025
Sagadi paruni mõrvalugude sarja viies raamat on jätkuvalt 1830. aastas.
Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimuvad kummalised surmajuhtumid. Keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda von Fock enam eristada, mis on tõelisus ja mis kujutelm.
“Sagadi paruni mõrvalugude” sarjas on varem ilmunud „Risti soldati mõistatus“, „Kuldse medaljoni mõistatus“, „Musta paguni mõistatus“ ja „Kolme kaardi mõistatus“.
Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimuvad kummalised surmajuhtumid. Keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda von Fock enam eristada, mis on tõelisus ja mis kujutelm.
“Sagadi paruni mõrvalugude” sarjas on varem ilmunud „Risti soldati mõistatus“, „Kuldse medaljoni mõistatus“, „Musta paguni mõistatus“ ja „Kolme kaardi mõistatus“.
December 29, 2025
„Kadunud sõrmuse mõistatus“ toimub 19. sajandi Eestis. Taaskord satub Sagadi parun Paul von Fock olukorda, kus tuleb lahendada keeruline ja salapärane juhtum. Avanduse mõisa vaimuhaiglas on toimunud surmajuhtum, mis vajab taaskord uurimist. Loomulikult on tema südameasjaks ka preili Nottbecki leidmine.
Selleks, et vaimuhaiglas midagi uurida saaks, peaks ka endal olema üks “hull”, kellele saaks seal teenust pakkuda. Teenus osutub ülemäära kalliks, vaimuhaigla asukad on sellised, kellest pole aru saada, kes on päriselt haige ning kes mängib mänge.
Üheskoos maavalitsejaga ringi nuuskides selguvad kummalised asjaolud.
Väga mõnus lugemine. Ootan, et tuleks veel mõni osa juurde, kuna lõpp ikkagi selline mis annab lootust uueks raamatuks. Ladusalt kirjutatud, vahvad tegelased.
Selleks, et vaimuhaiglas midagi uurida saaks, peaks ka endal olema üks “hull”, kellele saaks seal teenust pakkuda. Teenus osutub ülemäära kalliks, vaimuhaigla asukad on sellised, kellest pole aru saada, kes on päriselt haige ning kes mängib mänge.
Üheskoos maavalitsejaga ringi nuuskides selguvad kummalised asjaolud.
Väga mõnus lugemine. Ootan, et tuleks veel mõni osa juurde, kuna lõpp ikkagi selline mis annab lootust uueks raamatuks. Ladusalt kirjutatud, vahvad tegelased.
Displaying 1 - 16 of 16 reviews