Lund muudkui sajab, rasket veesegust lumeloppa, mis maha kõnniteele jõudes kohe sulamist alustab. Lill peatub kadunud inimeste tahvli ees, hirmus, et võiks lörtsise klaasi taha paigutatud fotodelt leida oma isa – endise hinnatud maalikunstniku.
„Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud. Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.
PIRET RAUD was born in 1971 in Tallinn, Estonia. She has studied printmaking at the Estonian Academy of Arts. Since graduating in 1995 she has been living and working in Tallinn as a graphic artist, book illustrator and author. She has illustrated over 50 books, written 21 books for children and 3 novels and 2 short story collection for adults. Her books have been translated into French, English, Japanese, Italian, Spanish, German, Russian, Ukrainian, Polish, Latvian, Lithuanian, Slovenian, Croatian, Albanian, Hungarian, Korean, Chinese and Occitan (Gascon, Languedocien and Limousin dialects).
Piret Raud has received the Estonian Cultural Endowment’s Award on multiple occasions, most recently for her prose in 2023.
Raamat, milles see, kuidas jutustatakse, on natuke olulisem kui see, mida jutustatakse. Ei, lugu on muidugi ka, et põhiliselt on siiski lummav jälgida, kuidas autor valdab keelt. Jumal tänatud, et praegu veel on see võime vähemalt eesti kirjanduses siiski valdav. Tulevikule ma parem igaks juhuks ei mõtle, aga karta on, et inglise keele mõju ja AI kombinatsioonis meil pikka pidu pole. Seniks nautigem keeleoskajate kirjutatut.
Peenelt kirjutatud romaan, mis meisterlikult ühendab hoogsa narratiivi sügavate mõtiskluste ja hingematvate hetkede tasakaaluga. See on lugu, mis tõmbab lugeja kaasa teravasse, sageli ahistavasse ajajärku, kuid säilitab emotsionaalse resonantsi, ohverdamata ajastu raskust ja kaalu.
Raamatu tugevus peitub selle jõulises ja nüansirohkes tegelaskujude uurimuses. Peategelase Lille teekond on detailiderohke ja loomulikult arenev, puudutades lugejat oma õrna ja tundliku kasvulooga. Kuid lugu ei piirdu vaid Lillega. Teoses tõusevad esile veel kaks võtmetegelast: ema, kes vankumatu sihikindlusega kaitseb ja kasvatab oma last keset pealtnäha lagunevat perekonda ja süngeid olusid, ning nendega samas majas elav kunstiõpetaja, kes jälgib vaikselt perekonna võitlusi, pakkudes kõrvalpilku ja tasakaalustavat perspektiivi.
Autori oskus maalida sõnadega kaunistab kogu romaani. Iga stseen on kujutatud erakordse detailsuse ja tundlikkusega, mis mitte ainult ei loo elutruud atmosfääri, vaid ka suurendab loo emotsionaalset mõju. Need kirjeldused muudavad loo veelgi mitmekihilisemaks ja kaasahaaravamaks. Vaatamata narratiivi sagedasele süngele kontekstile jäävad kindlad teemad kõlama. Inimvaimu vastupidavus, perekonna dünaamika keerukus ja tavaelu vaikne kangelaslikkus on kõik paberile maalitud autentsuse ning armuga.
Piret Raua võime mängida sõnadega ja luua mitmetasandilisi pilte – emotsionaalseid, intellektuaalseid ja esteetilisi – paistab teoses selgelt esile. Kuigi lugu on tugevalt juurdunud kindlas ajas ja kohas, ulatuvad selle teemad kasvust, ohverdustest ja visadusest ajastu piiridest kaugemale. Need mõtisklused jäävad lugejale meelde ja panevad veel pikaks ajaks järele mõtlema.
Kokkuvõttes on “Keedetud hirvede aeg” silmapaistev teos, mis pakub sügavalt liigutavat ja mõtlemapanevat lugemiselamust. Oma nüansirikaste tegelaste, lüüriliste kirjelduste ja ajatute teemadega teenib see oma koha kohustusliku lugemisena kõigile, kes otsivad lugu, mis on nii hinge kummitav kui ka sügavalt inimlik.
Kõik Pireti laused ja sõnad on tähendust nii täis, et üle hüppamine on võimatu, isegi kui proovid, pöördud ruttu tagasi, et mitte väärtuslikust ilma jääda.
Eelnevalt sai pikalt loetud raamatusarja inglise keeles, seetõttu oli eriti meelipaitav lugeda niivõrd kaunist eesti keelt. "Keedetud hirvede aeg" meeldis mulle isegi rohkem kui Raua varasemad teosed. Mitte lihtsalt ilus sõnamäng, vaid süngem ja raskem.
"Hirm oli tagasi ta juures, vana tuttav hirm, ehkki karta ei olnud ju enam mingit põhjust. Hirm karjumise ees ja hirm vaikimise ees, hirm ebaõiglaste süüdistuste ja vägivalla ees. Hirm välja paista ja märgatuks osutuda, hirm kadestatud olla ja seepärast karistatud saada. Hirm, mis valvab voodite kõrval, kui õhtul magama minnakse, ja katkestab hommikused uned veel enne, kui päeva esimesed päiksekiired maakumeruse tagant välja ilmuda jõuavad. Hirm, mis rõhub ja hõõrub, päevast päeva ja nädalast nädalasse, kulutades õhkõhedaks igasuguse vaba tahte ja eneseväärikuse. Hirm, mis muudab kuulekaks ja teeb nõrgaks ega lase enda eest seista."
Palju kujuneid ja poeetilist kirjeldamist, nii nagu Rauale omane. Mõlema peategelase lugu liigutav ja sügav, isegi kui tunnen, et minu jaoks jäi siiski palju ka varjatuks.
„Mõtlesin hägusale ebamäärasusele enda sees ja ümber, oma peas valitsevale korratusele, sinna sattunud valede tükikestele, mis moonutasid suurt osa mu teadmistest, ja nendele teadmistele, mis sealt üldse puudusid. Ning kahele isiklikule silmale, mis ümbitsevat maailma selgeks püüdsid vaadata.”