Inimestena vajame edasiminekut, et mitte jääda kinni oma igapäeva ja manduda. Sama kehtib ettevõtete kohta: innovatsiooni ja arengut vajatakse nagu õhku. Sel hetkel, kui üks ettevõte otsustab mitte enam edasi areneda, võib paralleelselt mõtlema hakata äritegevuse lõpetamisele. Muutuste vajalikkus on saanud pigem reegliks kui erandiks ning nutikamad-julgemad turu ja teenuste uuendajad on selles olukorras kindlasti pikas perspektiivis võitjad.
Ettevõtetes viiakse ellu kõikvõimalikke muudatusi alates muudatustest organisatsioonikultuuris kuni digitaliseerimise, kokkuhoiupoliitika ja rohepöördeni välja. Eri allikates toodud andmete kohaselt ebaõnnestub ettevõtetes u 70% projektidest. See tähendab, et planeeritakse kaugelt rohkem muudatusi kui reaalselt edukalt ellu suudetakse viia. Projekti alustatakse, ta leiab koha eesmärkide roadmap’is või tegevuskavas, tehakse esimesed sammud ning siis juhtub midagi (ilmselt planeerimatut) ning jõud raugeb. Muudatuste juhtimist saabki defineerida kui vajalike tegevuste kogumit selleks, et jõuda organisatsioonis töötavate inimeste või klientidega vanast seisundist uude. Igasuguse projekti õnnestumiseks ja kinnistumiseks on oluline, et võimalikult paljud tuleksid uuendustega kaasa ning leiaksid selleks isikliku motivatsiooni. Selleks tuleb aga ette võtta teadlikke tegevusi inimeste, huvigruppide ja nende motivatsiooni suunal.
Tiina Sakkos, pikaaegse kogemusega juht ja mentor, toob sinuni kuus sammu, mida silmas pidada, et paika panna strateegia, sõnastada eesmärgid, ületada vastupanu ja kommunikeerida selgeid sõnumeid, et mis tahes mastaabi muudatus edukalt ellu viia ja nende 30% õnnestujate hulka kuuluda.
See on kohustuslik käsiraamat kõigile, kes soovivad juhtida ja mõista muudatuste protsessi. Raamatus on praktilisi näiteid, tööriistu ja strateegiaid, mis aitavad muudatuste juhtimise teha teadlikuks ja tulemuslikuks tegevuseks ning muuta organisatsioonid inimkesksemaks.
Kristina Lillemets Tartu Ülikool, digiarengu juht
Tiina on muudatustes sees olnud, neid juhtinud ja mõtestanud ning leidnud parimad meetodid seda tehes edukas olla ning muudatuste keskel olevaid inimesi toetada. Raamat aitab igapäevasest virvarrist välja tulla ning muudatusi pisut kaugemalt ja strateegilisemalt vaadelda, unustamata seejuures inimeseks olemist.
Liisa Alekask Puidukoda, personali- ja kommunikatsioonijuht
Mulle on ikka meeldinud teooria asemel praktilised kogemuste põhjal kirjutatud metoodikad või nende kogumid, mida lugedes tekib äratundmisrõõmu - nii heas kui halvas. Ning ideid, kuidas erinevaid elemente ka ise kasutusse võtta.
Väga kenasti on välja toodud nn projektijuhtimise ja muudatuste juhtimise mõtlemine/lähenemine, nende erinevused ja kuidas need peavad teineteist täiendama, et suuremaid või väiksemaid muudatusi ellu viia. Lisaks palju muid näpunäiteid. Väga kiire lugemine. Kui veel mõtled, kas peaksid ette võtma, siis paar algusepoole toodud teesi siia (mis pole küll ammu heureka, aga alati hea meelde tuletada):
“Ettevõtteid ei käsitleta enam kui ainult omanike rahamasinaid, vaid kui keskkondi, kus nii omanikud, töötajad, kliendid kui ümbritsev keskkond on olulised ning raha asemel on käivitavaks jõuks soov luua maailma midagi kasulikku ja vajalikku.”
“Uuring „The State of Organizations 2023" toob aga välja, et ettevõtete juhtidel seisab ees suur töö struktuuride ja protsesside lihtsustamise ning inimestega. Toodi valja kümme kõige olulisemat muutust, mille lävel enamik organisatsioone seisab. Kümnest vaid üks räägib Al-st ja tehnoloogist, ülejäänud räägivad inimeste, kultuuri ja toimimise teemadel või sellest, kuidas võimekaid inimesi leida ja hoida ning milliseid tingimusi neile pakkuda.”