Jüri Liiv ütleb, et selles raamatus püüab ta piiritleda piiritlematut ehk üritada luua kõikehõlmavas lolluses süsteemi ja korrastatust ning õnneks on lolluse teed juba iidsetest aegadest suhteliselt väljakujunenud. Progressi ilminguna võimaldavad aga internet, nutiseadmed ja sotsiaalmeedia tänapäeval rumalusi levitada palju laiemalt, efektiivsemalt ning kiiremini kui kunagi varem. „See raamat ei ole mõeldud millegi tõestamiseks, sest tõelist usku pole ju niikuinii võimalik niisama lihtsalt väärata," selgitab autor. „Igaüks võib ju uskuda kasvõi seda, et ta on India elevant, samas ei saa ta loota, et ainuüksi tema uskumuse põhjal kuulub ta kohe looduskaitse alla. Ning kui kellegi jumalale meeldib, et jünger kindlal kellaajal oma pead vastu põrandat taob, on see tema vaba valik, kuid ka tema tööandjal on vabadus selline töötaja lahti lasta ning võtta palgale mõni pisut ummukam.“ Pigem on see raamat katse kuidagi kaardistada inimrumaluse mõned rajad ning näidata, et lollus on samasuguses pidevas evolutsioonis nagu ka teadmised. Kartes, et tema mõtted paljudele ei meeldi, ütleb autor kõigile lohutuseks, et igaüks võib siiski rahulikult jääda oma uskumuste juurde. „Kuri on aga karjas siis, kui nende põhjal hakatakse teiste inimeste elu muutma ja ühiskonda juhtima. Ilus pole ka see, kui otsitakse veelgi lollimaid, et nende arvel oma rahakotti või karjäärihimu nuumata.“
Kusagil Selveris sattus see teos silma alla. Eelmise aasta detsembris. Ja mis võiks olla parem jõulukink naisele, kui raamat, mida ise tahad lugeda?! Hops. Ja oligi ostukorvis. Väga lahe lugemine... QAnonist ei olnud ma midagi kuulnud. Samuti ei teadnud, et on olemas (vähemalt) 73 erinevat sugu.... Tekst oli tihtilugu "pisut" iroonitsev. Samas ei olnud see kuigivõrd pahatahtlik. Pigem muhe. Kui on soov solvuda, siis seda raamatut lugedes see täitub. Ole sa siis rahvuskonservatiiv või vegan või investeerimisnõustaja või haridustöötaja jne... jne... Minus tekitab hämmingut, et sellel raamatul on ainult 6 hindamist enne mind ja mitte ühtegi arvustust.
Üks hindajatest ongi mu naine... Talle meeldis, muide! Kas kõik ongi siis nii solvunud, et boikoteerivad? Või loevad läbi, aga ei julge midagi öelda? Soovitan!
Hea idee, millest raamat kirjutada ja oli kohati ka huvitav ajalooline lugemine, aga kahjuks autor jättis endast väga ebasümpaatse onu Heino mulje. Üks asi on lamemaalaste üle nalja teha, aga autor üritas samasse patta panna ka Black Lives Matter, #metoo, feministid, LGBT+ jt liikumised. Oleks siis olnud põhjalik ja analüüsiv kriitika, aga pigem ta lihtsalt otsis mõne üksiku näite (nt korruptsioon liikumise ladvikus või mingi uuring, mis on internetist nüüdseks ära koristatud), et kogu liikumisele vesi peale tõmmata ja nalja rebida. 2,5