Napoli ei lase üksindust tunda

by Evelin Ojamets

Võin täie kindlusega öelda, et Napoli ei jäta kedagi ükskõikseks, sa kas armastad või vihkad seda. Tahad alati tagasi tulla ja õhkad selle järele eemal olles või siis ei soovi siia enam iialgi oma jalga tõsta. Napolisse armumiseks tuleb linnale anda aega, avastada seda kiht-kihilt, osade kaupa, vahepeal pause tehes, et midagi mõnusat süüa-juua ja tänavarestoranis inimesi jälgida, lastes muljetel pärale jõuda.

Olen aastate jooksul märganud, et Napolis kõik tunded võimenduvad. Ta on kirgede, armastuse, vihkamise, kurbuse, rõõmu, tugevate emotsioonide linn. Siin vaimustud kergemini ja ka pisarad tulevad kergemini. Mis peamine: Napoli non ti fa sentire sola – Napoli ei lase üksindust tunda.

208 pages, Hardcover

Published November 30, 2024

Reviews

[Preili Pipar · Rating 5 out of 5]

Mul on hetkel peal Itaalia vaimustus ning kõik, mis räägib Itaaliast ning annab uusi teadmisi, läheb kaubaks.
Aga mulle tegelikult meeldis ka see raamat. Kõige segavam faktor oli alguses see ekspoiss-sõber, aga saan aru, et see oli loo selgitamiseks osaliselt vajalik.
Raamat reisikirjana oli väga hea. Tahaks minna Napolisse see näpus ja minna avastama neid erinevaid piirkondi ja kohti ja kohvikuid ja lungomaret :)
Ma tegelikult olen Napolis käinud, aga tookordne kokkupuude oli väga põgus.
Küll aga võiks raamat või keegi anda vastuse, et kuidas on võimalik lõpetada söömine õhtul 10-12 ajal, seejärel normaalselt magada ja mitte pastast ning veinist paksuks minna? :D Kuhu see koer maetud on?

[Triinu · Rating 5 out of 5]

Lots of historical facts mixed with author personal feelings and happenings. Very much loved the book from this angle.

[Aet Altement · Rating 3 out of 5]

Täiesti juhuslikult haarasin kusagilt tasuta riiulist selle raamatu, mõtlesin emale lugemiseks viia ja viisingi. Tagasi anti ka, nii et otsustasin ise ka läbi lugeda, aga kunagi hiljem. Juhtus, nii et mõne aja pärast olin Napoli poole teel ja paar päeva varem jäi see raamat mulle näppu. Haarasin kaasa, et lennukis lugeda. Kuigi sõit oli piisavalt pikk, siis jõudsin lugemisega nii poole peale, sest aknast välja vaadata oli ka põnev.

Hästi lihtne lugemine ja samas oli midagi kõrva taha panna. Mere äärde võibolla polekski nii väga uudistama läinud, aga oli täitsa kena. Minu jaoks oli ehk liiga palju isiklike teemasid, aga ega see raamat ju otseselt reisikirjanduse alla kuulugi. Samas raamat annab edasi kõik need meeleolud ja tunded, mis seal tekivad. Lähed hommikukohvi jooma ja kõik sebivad ja seletavad ja kuidagi tore on.

Puudu olid hoiatused, et lattet ei maksa küsida. Ma esimese korra peale sain sooja vahustatud piima, küsisin siis tilga kohvi ka kõrvale. Seda, et ühistransport lõpetab varakult või kuidagi suvaliselt, sest kell 6 õhtul bussid enam ei sõitnud.

Raamatu teise poole jõudsin lugeda tagasiteel ja tuli välja, et mõnda kohta oleks tahtnud veel näha, aga loodetavasti ei jää see mu viimaseks Napoli külastuseks.