What do you think?
Rate this book
Mina, Silvia
Kui te täna tulete mind kontserdile vaatama, ei näe te laval vaid üht naist tšelloga. Te näete seal ühte suurest muusikaperest pärit tüdrukut, ühte trotsi ja valu täis teismelist, noorukit, kes põgenes kodust ja lasi võõrastel meestel end alatult ära kasutada. Te näete seal noort naist, kes soovis üle kõige maailmas abielluda ja luua pere. Ja selle sama noore naise sees näete te ema, kes võttis oma kaks last kaenlasse ja lahkus vägivaldseks muutunud suhtest. Te näete naist, kes lootis leida õnne miljonäri embuses, ent valis raha asemel eneseväärikuse. Nagu ka naist, kes igatses pereidülli maja, laste ja loomadega, aga sellest kõigest ilma jäi. Ja kõige selle ümber kumab naine, kes armastas nii kõvasti, et hävitas kõik, mis teele ette jäi.
Kui te näete mind laval kirglikult tšellot mängimas, siis teadke, et selles kirglikkuses on peidus kõikide mu elatud elamuste ja kogetud kogemuste tulem. See on põlemine, milles on viha ja armastus üheskoos.
Nii et armastage või vihake, aga selline ma olen. Mina, Silvia!
Kui te näete mind laval kirglikult tšellot mängimas, siis teadke, et selles kirglikkuses on peidus kõikide mu elatud elamuste ja kogetud kogemuste tulem. See on põlemine, milles on viha ja armastus üheskoos.
Nii et armastage või vihake, aga selline ma olen. Mina, Silvia!
287 pages, Paperback
Published November 14, 2024
4 people are currently reading
26 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 10 of 10 reviews
December 26, 2024
Lugesin kiiresti ja huviga. Õigus on ses suhtes Pautsil, et sul peab selle raamatu vastu huvi olema, pead sihtgrupp olema. Ma siis vist olen. Mulle on Silvia Ilves ikka meeldinud, olen vahelduva eduga jälginud teda instas, "Klassikatähtedes" ja ka saatesarja "Üks nädal Silvia Ilvesega" vaatasin omal ajal ära. Muidugi ma ei ole temaga alati 100% kõiges samal meelel (kellega oleksin?), mõne asja peale mõnikord kergitan kulmu, aga üldjoontes siiski-siiski. Ma tunnustan tema annet ja töökust muusikuna. Ma tunnustan teda nelja lapse emana. Ja siinkohal ei räägi me lihtsalt neljast kuidagimoodi vegeteerivast poisivolaskist, vaid õige mitu neist nopivad juba mõnda aega ise konkurssidelt kõrgeid kohti - keegi kuskil peab midagi järelikult õigesti tegema, kas pole? Nüüd võivad muidugi hüpata põõsast välja need, kes laste tagant utsitamist ja saavutusihalemist hukka mõistavad, ent laste kasvatamise üle ma täna diskuteerima ei hakka. Ma tunnustan tema energiat ja pealehakkamist ja julgust vastuvoolu ujuda. Kui mõne inimese saavutuste puhul saab öelda, et noh, tema nimi avab talle uksed, siis Ilvese tegevusväljal on vist pigem vastupidi - tema temperament ja sirgjoonelisus ja tekkinud kuvand on hoopis takistuseks, mistap tuleb kordades rohkem end tõestada. Kahtlustan, et ei ERSOsse ega rahvusooperisse võeta tööle poognaga haledalt ukse taga kraapides.
Selle kirjastuse edevaks motoks kipub olema, et kõik raamatud on neil kangesti "ausad". Silvia puhul, muide, on see ka õigustatud loosung. Isegi kui sulle võib korraks tunduda, et kas kollane meedia pole Silviat juba küllalt läbi hekseldanud, siis jah, siit raamatust koorub vist veel uusi asju. Kas neist peab ikka rääkima, võib nii mõnigi õigustatult küsida. Ei pea, aga võib. Ja kellelegi on neist juttudest lohutust või abi, loodetavasti. Näiteks varateismelise Silvia kodunt põgenemise lugu. Mõnes mõttes tahaks, et seda loeks metsikute pubekate vanemad, ent miks mitte ka mõni sarnases olukorras pubekas ise. Mõttekohti jagub siin mõlemale osapoolele.
Ka suhete üle võib ju lõputult jaurata, aga mis mõttega. Elus ennegi nähtud, et no mõni sugugi ei leia õiget kaasteelist. Või leiab, aga kohe kuidagi ei püsi need. Kus on viga, tont seda teab. Kas sellest peab ilmarahvale kuulutama? Ei pea, aga võib. Kohati mulle tegelikult isegi meeldib, et asjaosaline võtab meedialt kaevamise-nuhkimise rõõmu ära, laob hoopis ise kõik letti :)
Ilvese lapsepõlv on veel omaette teema, siit leiab palju mõtteainet distsipliinist, järjepidevusest, religioossusest, omamoodi emast ja isemoodi isast. Leidsin end korduvalt mõtlemast, et kuidas siis seda metsikut hobust taltsutada, eriti pöörases teismeeas? Peaks piire ehk rohkem seadma, ent kohati loed ja mõtled, et äkki vanemad just nimelt pingutasid üle. Mida rohkem nad teda raamidesse surusid ja nuhkisid, seda enam mässas. Lisan ka kohe ära, et sealjuures ei ole ta see inimene, kes karjääri edenedes vanemaid süüdistama kukuks, vastupidi, ta mainib neid korduvalt kiitvalt ja austusega, lisaks suudab paljulapselise pere peana nüüd omakorda paralleele tõmmata, mõista ja hinnata.
Kaanepilt alguses mulle ei meeldinud, oleks midagi silvialikult metsikut ja kirglikku soovinud näha, aga raamatut avab ka selle valiku tagamaid, seega ei saa vastu vaielda
Selle kirjastuse edevaks motoks kipub olema, et kõik raamatud on neil kangesti "ausad". Silvia puhul, muide, on see ka õigustatud loosung. Isegi kui sulle võib korraks tunduda, et kas kollane meedia pole Silviat juba küllalt läbi hekseldanud, siis jah, siit raamatust koorub vist veel uusi asju. Kas neist peab ikka rääkima, võib nii mõnigi õigustatult küsida. Ei pea, aga võib. Ja kellelegi on neist juttudest lohutust või abi, loodetavasti. Näiteks varateismelise Silvia kodunt põgenemise lugu. Mõnes mõttes tahaks, et seda loeks metsikute pubekate vanemad, ent miks mitte ka mõni sarnases olukorras pubekas ise. Mõttekohti jagub siin mõlemale osapoolele.
Ka suhete üle võib ju lõputult jaurata, aga mis mõttega. Elus ennegi nähtud, et no mõni sugugi ei leia õiget kaasteelist. Või leiab, aga kohe kuidagi ei püsi need. Kus on viga, tont seda teab. Kas sellest peab ilmarahvale kuulutama? Ei pea, aga võib. Kohati mulle tegelikult isegi meeldib, et asjaosaline võtab meedialt kaevamise-nuhkimise rõõmu ära, laob hoopis ise kõik letti :)
Ilvese lapsepõlv on veel omaette teema, siit leiab palju mõtteainet distsipliinist, järjepidevusest, religioossusest, omamoodi emast ja isemoodi isast. Leidsin end korduvalt mõtlemast, et kuidas siis seda metsikut hobust taltsutada, eriti pöörases teismeeas? Peaks piire ehk rohkem seadma, ent kohati loed ja mõtled, et äkki vanemad just nimelt pingutasid üle. Mida rohkem nad teda raamidesse surusid ja nuhkisid, seda enam mässas. Lisan ka kohe ära, et sealjuures ei ole ta see inimene, kes karjääri edenedes vanemaid süüdistama kukuks, vastupidi, ta mainib neid korduvalt kiitvalt ja austusega, lisaks suudab paljulapselise pere peana nüüd omakorda paralleele tõmmata, mõista ja hinnata.
Kaanepilt alguses mulle ei meeldinud, oleks midagi silvialikult metsikut ja kirglikku soovinud näha, aga raamatut avab ka selle valiku tagamaid, seega ei saa vastu vaielda
January 24, 2025
Püüdsin korduvalt raamatupoes sellest mööda kõndida ning ahvatlust vaos hoida, kuid niivõrd kireva ja võimeka inimese taust oli lõpuks ikkagi vastupandamatu tõmbega.
Silvia elu tahud on raamatus jaotatud selgeteks osadeks, mida on lihtne jälgida. Ent lõppude lõpuks keerlevad kõik need teemad tema elu kolmainsuse ümber - armastus, muusika ja lapsed. Ja iga kord, kui teema nendeni jõuab, siis tuuakse lugejani jällegi korduv seletus sellest, kuidas siia ilma saabunud lapsed olid kõik oodatud. Ja kuidas muusika toob kirge, leiba ja sihte. Ja meest on vist ka ju vaja, või ainult vahel või üldse mitte? Lugeja lendleb kaasas selle keeristormiga, kus Silvia justkui otsib tasakaalu ja südamerahu samal ajal, kui toimetulek ning ambitsioon tahavad ka oma osa.
Mind köitis enim see, mis üldjuhul pealkirjade varju jääb - lapsepõlv suures religioosses ja muusikalises perekonnas, mõneti vastuoluline soov vabadusele ja samas ka teatavatele köidikutele. Ja vist sain sellega ka vastuse, mis teeb selle persooni minu jaoks nii köitvaks: see pidev nihelemine ja ringi kihutamine. Sest just eelnimetatut kogu raamat järjest uuesti ja uuesti esile tõi. Selle juures oli midagi nii armsalt siirast ning inimlikku. Võimalik et tegemist ongi just sellega, miks publik temaga nii meelsasti suhestub.
Samas oli raamatu juures ka grammike seda, mis jäi närima ja veidike häirima. Võib olla seetõttu, et olen ise rohkem harjunud autobiograafiatega, nii et käesolev raamat mõjus kohati võõralt. Mõnes kohas tundus ilmselge, kui kontekst pärines uudiste artiklist. Samas teinekord oli aru saada, kui kirjeldavad lisad polnud portreteeritava enda panus ega fantaseering, vaid sulehoidja uljas väljamõeldis. Ent üldiselt oli raamat tõesti lihtne, kiire ja sujuv lugemine.
3.5/5
Silvia elu tahud on raamatus jaotatud selgeteks osadeks, mida on lihtne jälgida. Ent lõppude lõpuks keerlevad kõik need teemad tema elu kolmainsuse ümber - armastus, muusika ja lapsed. Ja iga kord, kui teema nendeni jõuab, siis tuuakse lugejani jällegi korduv seletus sellest, kuidas siia ilma saabunud lapsed olid kõik oodatud. Ja kuidas muusika toob kirge, leiba ja sihte. Ja meest on vist ka ju vaja, või ainult vahel või üldse mitte? Lugeja lendleb kaasas selle keeristormiga, kus Silvia justkui otsib tasakaalu ja südamerahu samal ajal, kui toimetulek ning ambitsioon tahavad ka oma osa.
Mind köitis enim see, mis üldjuhul pealkirjade varju jääb - lapsepõlv suures religioosses ja muusikalises perekonnas, mõneti vastuoluline soov vabadusele ja samas ka teatavatele köidikutele. Ja vist sain sellega ka vastuse, mis teeb selle persooni minu jaoks nii köitvaks: see pidev nihelemine ja ringi kihutamine. Sest just eelnimetatut kogu raamat järjest uuesti ja uuesti esile tõi. Selle juures oli midagi nii armsalt siirast ning inimlikku. Võimalik et tegemist ongi just sellega, miks publik temaga nii meelsasti suhestub.
Samas oli raamatu juures ka grammike seda, mis jäi närima ja veidike häirima. Võib olla seetõttu, et olen ise rohkem harjunud autobiograafiatega, nii et käesolev raamat mõjus kohati võõralt. Mõnes kohas tundus ilmselge, kui kontekst pärines uudiste artiklist. Samas teinekord oli aru saada, kui kirjeldavad lisad polnud portreteeritava enda panus ega fantaseering, vaid sulehoidja uljas väljamõeldis. Ent üldiselt oli raamat tõesti lihtne, kiire ja sujuv lugemine.
3.5/5
February 23, 2025
Vinge naine. Sügav kummardus. Erinevalt BSH ja M ka midagi ise. Muusik, ema.
Hästi kahju, et ei leitud paremat kirjutajat. Materjali on küllaga nii seriaaliks, filmiks kui ka väga heaks raamatuks. Soovin Silviale siiralt edu. Lapsed saavad suureks ja tuleb ka sinu aeg.
Hästi kahju, et ei leitud paremat kirjutajat. Materjali on küllaga nii seriaaliks, filmiks kui ka väga heaks raamatuks. Soovin Silviale siiralt edu. Lapsed saavad suureks ja tuleb ka sinu aeg.
June 3, 2025
Minu jaoks oli väga paeluv raamat. Korraga põnev, kurb ja samas lootusrikas ning elujaatav!
Read
December 25, 2024Selle aasta kõige kurvem raamat.
January 4, 2025
Täitsa huvitav lugemine, raamat lausa lendas ega lasknud end käest panna. Minu arvamus Silvia Ilvesest igatahes tõusis. Hakkasin teda hoopis teise pilguga vaatama.
Saime hästi-hästi lähedale tema haavatavale sisemisele lapsele. Mulle meeldisid päevikukatked, päris lahe sissevaade teismelise mõttemaailma. Toores, ajast rikkumata sissevaade, just nii, nagu inimene tollal mõtles. Muuseas ta lapsepõlv oli päris mürgine, vanemad kindlasti polnud just eeskujulikud oma lapsekasvatusvõtetes, päris palju oli vaimset vägivalda. See kõik jätab inimesse terveks eluks jälje.
Raamatust kahtlemata jääb mulje, et minajutustaja on tõesti päris nartsissistlik, kiites ennast, oma annet, ilu ja efektsust tihti ülevoolavate sõnadega. Aga... mis sellest siis halba? Las olla. Ongi elu lõbusam, kui mõni on paabulind ja armastab end ehtida ning teistele meelelahutust pakkuda.
Soovitan, kui Silvia isik huvi pakub. Pettuma ei pea ja hoogne jutustusstiil viib endaga kiirelt kaasa.
Saime hästi-hästi lähedale tema haavatavale sisemisele lapsele. Mulle meeldisid päevikukatked, päris lahe sissevaade teismelise mõttemaailma. Toores, ajast rikkumata sissevaade, just nii, nagu inimene tollal mõtles. Muuseas ta lapsepõlv oli päris mürgine, vanemad kindlasti polnud just eeskujulikud oma lapsekasvatusvõtetes, päris palju oli vaimset vägivalda. See kõik jätab inimesse terveks eluks jälje.
Raamatust kahtlemata jääb mulje, et minajutustaja on tõesti päris nartsissistlik, kiites ennast, oma annet, ilu ja efektsust tihti ülevoolavate sõnadega. Aga... mis sellest siis halba? Las olla. Ongi elu lõbusam, kui mõni on paabulind ja armastab end ehtida ning teistele meelelahutust pakkuda.
Soovitan, kui Silvia isik huvi pakub. Pettuma ei pea ja hoogne jutustusstiil viib endaga kiirelt kaasa.
December 28, 2024
Oodatult hea lugemine. Lootsin, et tegu saab olema põneva raamatuga, kuid et tegu oli teosega, mida oli raske käest panna, ei arvanud. Nautisin väga!
Olen minagi üks neist, kelle arvamus Silviast pärast ühe nädala saadet kardinaalselt ülipositiivseks muutus ning raamat aitab seda noort naist veelgi paremini mõista. Aitäh kõike selgitamast ning üdini aus olemast - maskikandjaid on on meil küllalt, nii et Silvia kohati liigne ausus oli väga värskendav.
Mina jäin raamatuga väga rahule.
Olen minagi üks neist, kelle arvamus Silviast pärast ühe nädala saadet kardinaalselt ülipositiivseks muutus ning raamat aitab seda noort naist veelgi paremini mõista. Aitäh kõike selgitamast ning üdini aus olemast - maskikandjaid on on meil küllalt, nii et Silvia kohati liigne ausus oli väga värskendav.
Mina jäin raamatuga väga rahule.
June 29, 2025
Kergesti ja kiiresti loetav. Aus ja kurb. Imetlusväärne ja uskumatu. Selles raamatus leidub kõike.
November 23, 2025
Hästi kirja pandud haarav ja aus (kohati ehk liigagi?) lugu, mis ei tohiks külmaks jätta kedagi.
Displaying 1 - 10 of 10 reviews