Südames laulavad metsad: eesti metsaluule antoloogia

by Doris Kareva (Compiler), Rein Raud (Editor)

Selle raamatu kaante vahele on Doris Kareva kogunud kauneimad metsale pühendatud värsid eesti luuletajatelt alates Juhan Liivist ja Ernst Ennost kuni hiljuti debüteerinud noorte autoriteni. Antoloogia ei liigu traditsioonilisel viisil autoreidpidi, vaid meeleolude järgnevusele toetudes, ning pakub koostaja sõnul sissevaadet meeleseisunditesse, mis läbi vahelduvate ajastute ja aastaaegade on eesti luuletajaid vallanud metsaga kokku puutudes.

See raamat on nagu jalutuskäik Eestimaa metsades, mis rahustab ja väestab. Doris Kareva on pannud kasvama luulemetsa, kus on võimalusi peesitada nii heledal meelemetsa lagendikul, võtta ette retk hinge pimedasse padrikusse või hoopis tõdeda südamevalus lageraielanki, kus kasvas me lapsepõlvest tuttav puu. Selle raamatu vahel peituv luulemets pakub sedasama mida mets ise: kohtumist ja ühendust nii iseendaga kui ka kõige elavaga me ümber. Mets ja ka see metsaluule raamat annavad meile kõigile võimaluse nii maamulda juurduda kui taeva poole pürgida, näha puude taga metsa ning metsa sees kogu kirevat elurikkust, küsida olulisi küsimusi ning saada kokku iseenda häälega, mis elutempos ja infomüras kipub kaotsi minema.
— Anna Hints, filmitegija


Metsas hulkudes mu meeled teisenevad. Sõnad rütmistuvad, peas hakkavad keerlema kummalised kujundid ja luulelised laused. Helid muutuvad muusikaks. Tahaks loota, et seda raamatut lugedes lähevad paljud inimesed liikvele vastassuunas – sõnad ja kujundid muutuvad metsas hulkumiseks, vaip on järsku okkaid täis ja raamaturiiulist jõllitab värbkakk.

— Peeter Laurits, kunstnik

Genres: Poetry

283 pages, Hardcover

Published November 1, 2024

About the author

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.

1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".

Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.

2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.

Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.

Reviews

[Mariann · Rating 5 out of 5]

https://www.hyperebaaktiivne.ee/2025/...

Doris Kareva koostatud "Südames laulavad metsad: eesti metsaluule antoloogia" koondab metsast inspireeritud värsid nii nimekatelt eesti luuletajatelt kui ka noortelt autoritelt. Raamat tundus loogiline jätk, kui väljakutse raames hüpata teemast "inimene ja loodus" edasi luule juurde. Ma ei ole endast veel luulearmastust üles leidnud. Viimati ehk aastal 2017 katsetasin samuti väljakutse raames Baudelaire'i "Kurja lilledega" ja üldse saab loetu kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Südames laulvate metsadega tutvusin detsembrikuu vältel jupikaupa. Tempo ei võimaldanud süübida üksikutesse luuletustesse, aga hästi joonistus välja kogumiku tervikpilt, kus kõrvuti seisvad teosed üksteist toetasid. Raamat püüab kaunilt sõnadesse killukesi metsa salapärast, aastaaegade vaheldumisest, metsaasukate toimetustest, kõigi meeltega laante rüppe vajumisest. Nautisin helgust ja luuletajate serenaadi loodusele, kuni viimases kolmandikus muutub mets kõigepealt kurjaks ning surmakülvavaks ja seejärel on kuri inimene, kui valusalt puudutatakse lageraiet. Ehmatasin, et nii ilus teos sellise noodiga lõpeb, aga viimaseks akordiks on siiski jäetud käputäis lootusrikkaid luuletusi. Minu jaoks jäi puhvrit liiga vähe, et kibedat maiku suust loputada ja sünged värsid jäid kaunemaid varjutama.

Panin tähele, et meesautorite värsid kippusid olema lühikesed ja tabavad, lõppedes tihti mingitsorti püandi, nagu pähe potsatava mardikaga, samas kui naised maalisid rohkete sõnadega kauneid pilte, jutustades lugusid. Ma ei tea, kas see on algaja luulelugeja asi, aga mind kõnetasid rohkem need esimesed, näiteks Tõnu Õnnepalu luuletus, mis eriti hästi detsembri ilmaga haakus:

Kõige helgem hetk päevast:
vaatasin hämaras udus
kõikuvaid puulatvu
keset metsa.
Sestsaadik sajab.

Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!

[Triin · Rating 2 out of 5]

Mis võiks olla Goodreadsi "it was ok" hinnangu vaste eesti keeles? "Täitsa loetav raamat" ehk. Ma olen ilmselt keskmisest nõudlikum metsaluulelugeja sest huvi tõttu eesti metsa- ja loodusluule vastu on mul samuti aastatega kokku kogutud paras antoloogia ja antud raamatu oma jäi seetõttu minu jaoks lahjaks. Raamatus on toredaid metsaluuletusi ohtralt aga paljugi on ka välja jäänud. Arvestades et kusagile tulebki valikut tehes piir tõmmata oleks ju kõik muidu korras aga huvitaval kombel on esindatud autorite kollektiiv piiratud - ühtedelt ja samadelt autoritelt, kes minu jaoks ei esinda sugugi eesti metsaluule paremikku, on raamatusse palju luuletusi valitud, samal ajal kui leidub häid luuletajaid, kelle luuletusi pole. Rohkelt esindatud ühtede ja samade luuletajate nõrgemaid luuletusi ei suutnud minu jaoks tasakaalustada isegi nende vahele Kaplinski suurepärase loomingu pikkimine. Aga erinevad luuletused kõnetavadki erinevaid inimesi ja nii peabki olema, iseeenesest on luuleraamatu kohta arvustuse kirjutamine tänamatu tegevus.

[Piret · Rating 5 out of 5]

“Targad metsad
öökullisilmil
meid vahivad,
igast padrikust
aimumas
mõistuse imekuma.

Anna andeks,
kui suudad,
kõik raielangid
ja jahimaad,
mustsiniste laante
öökullisilmine jumal!”

Ellen Niit

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Annika]

Ohhh, see raamat oli mõeldud mekutamiseks, aga alustasin ühelt poolt ja lugesin teiselt poolt kiiresti keskele kokku. Otsas.

Tegelikult kestab, saab tasakesi veel lugeda, mõned varem lugemata autorid (Berit Petolai, Timo Maran) kutsuvad lugema ka mittemetsaluulet. Kummaline on see luulemaailm, mõnikord üldse ei kõneta, metsas käid tiiru ära ja pea saab ikka selgem

Soovitan!