Kevadvaheaja esimese päeva varahommikul äratab Pauli telefonikõne Hugolt, kes pikema sissejuhatuseta teeb poisile ettepaneku tulla koos oma sõprade Minna ja Atsiga tema ja Katja juurde maale. Nende küla Kristjan, kes töötab ülikoolis zooloogiaprofessorina, pakub erakordset võimalust minna üheskoos metsa lendoravate uusi elupaiku otsima. Unesegane Paul ei näe ettepanekus küll midagi erakordset ja lendoravatest pole tal õrna aimugi, kuid endalegi üllatuseks on ta kõne lõppedes valmis kõik toredad vaheajaplaanid sinnapaika jätma, sõitma Hugo ja Katjaga maale ning rääkima nõusse ka Minna ja Atsi. Päev hiljem ongi Paul koos professori, Minna ja Atsiga sügavas Alutaguse laanes ja otsib haavapuude alt lendorava pabulaid. Pabulate asemel leiab ta sambla seest hoopiski väikese hõbedase südame. Kuidas ja kust on kallis ehe siia sattunud? Kas keegi on selle kaotanud ja kui, siis millal? Vastust nendele küsimustele pole kuskilt võtta ja Paul otsustabhõbedast südame Minnale sünnipäevaks kinkida, aga… ühtäkki võtab lugu ootamatu pöörde.
Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides.
Aastatel 1974-85 õppis Tallinna 32. Keskkoolis, 1985-91 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning täiendas end Greifswaldi, Viini ja Tampere ülikoolis. 1994. aasta kevadel kaitses magistritööd teemal „August Gailiti romaani „Toomas Nipernaadi” lugemismudelid”. Aastatel 1991-2000 oli J. Vaiksoo Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud ja tegeles eesti kirjanduse ajaloo uurimisega. Ta on õpetanud Tallinna Reaalkoolis ja Rocca al Mare Koolis eesti keelt ja kirjandust ning Vanalinna Gümnaasiumis keskaja kirjandust. Aastast 2008 töötab Jaanus Vaiksoo eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.
Alates 2000. aastast, mil ilmus Jaanus Vaiksoo esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu”, on ta avaldanud jutu- ja luuleraamatuid lastele ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Ta kirjutab jutte ja luuletusi ajakirjale Täheke.
Lisaks ilukirjandusele on Jaanus Vaiksoo kirjutanud aabitsa (koos Sirje Toomlaga) ning stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” (koos Wimbergiga).
Raamatus on vanad tuttavad tegelased, kes satuvad poolkogemata päris ohtlikule seiklusele, mis viib neid rappa ja lendorava pesadesse. Raamat on varasematest õhem ja ja kahjuks on ka trükivigu palju, mis segas lugemist. Lendoravate eluviiside teadmiste koha pealt olen küll palju targem.