Anett Kontaveit. Võitlejahing

by Eia Uus, Inge Pitsner (Editor)

Anett Kontaveit pühendas 20 aastat oma elust tennisele. Lugematul arvul tunde väljakul, erinevates trennides, jõusaalis, turniiridel. Võite ja kaotusi, tõuse ja langusi, higi, verd ja pisaraid – aga ka suurt võidujoovastust ja vägevaid hetki. Ta sai hakkama millegi erakordsega, võites kuus WTA turniiri ja tõustes maailma edetabelis teisele kohale. Meedias on Anett siiani rääkinud peamiselt võistlustest ja väga vähe kõigest sellest, mis leidis aset väljakult eemal.

Selle raamatu kaante vahele on Eia Uus kirja pannud Aneti loo võimalikult ehedalt ja otse, just nii, nagu Anett ise seda jutustab ja mõtestab.

„Võitlejahing“ on ühe sportlase karjääri lugu koos kõige sellega, mis tema tööd ja esinemist mõjutab – vaimne seisund, vigastused, haigused, maailmas toimuv, lähedased, mured ja rõõmud. Anett avab raamatus lugejale ukse suure tennisemaailma igapäevaellu.

Kuidas saadakse läbi konkurentide ja treeneritega ning millised on tennisisti igapäevased pingutused teel tippu? Kui suur roll on saavutustes sportlase lähedastel ja tugigrupil ning õigel treeneril?

Sellest raamatust leiab palju, mida Anett mujal tunnistanud ei ole ja nüüd oma karjäärile tagasi vaadates lugeja ette toob.

Anett Kontaveidi lugu võiks inspireerida inimesi – elualast sõltumata – ennast ületama ning pärast iga kukkumist jälle püsti tõusma ja uuesti proovima.

316 pages, Hardcover

Published December 2, 2024

Reviews

[Riin · Rating 5 out of 5]

Nii põnevalt kirjutatud raamat! Pean piinlikusega tunnistama, et ma pole väga suur spordi jälgija, nii et ei ole kunagi Aneti karjääril pingsalt silma peal hoidnud (aga hinges teda toetanud ikka, sest väike Eesti ja nii tugev sportlane!) ja seetõttu ma veidi üllatusin kui põnev see raamat mu jaoks oli. Raamat rääkis olulistest matšidest otse ja ausalt ning väga huvitav oli kõiki Aneti mõtteid, tundeid ja kogemusi nende kohta kohe juurde lugeda. Lõpp tõmbas võttis ikka pisarad ka silma.
Mul on nüüd isegi kahju, et ma õigel ajal neid matše ei jälginud, aga nagu Anettki ütleb, siis milleks kahetseda, minevikku muuta ei saa…

Mulle tohutult meeldis ja ma tahaks kõigile soovitada!

[Helena Maling · Rating 4 out of 5]

Hea raamat, aga ootused olid kõrgemad! Minu jaoks liialt palju tuima turniiri mängude tulemuste ettelugemist ja liiga vähe emotsioone. Oleks tahtnud lugeda rohkem süvitsi õnnestumistest, ebaõnnestumistest, treeningutest, võitudest jne. Tennis ja Anett on väga põnevad ja seetõttu olekski tahtnud lugeda rohkem inimesest ja tema mõtetest, mitte tulemuste loetelu.🙌🏻🤍

[Angela Tikoft · Rating 5 out of 5]

Kaasahaaravalt jutustatud, tennisemaailma rõõme ja varjukülgi avav, ehe ja südantsoojendav lugemine. Anetti suure austajana raamatu lõpus poetasin ka päris mitu pisarat, kuid need said viimaste lehekülgede tulevikuvaatava ja elujaatava tooniga kergelt pühitud. Ilus lugemine aasta alustuseks!

[Kaisa Esko · Rating 3 out of 5]

2.5/5

Ma tohutult fännan tennist ja jälgin alati kõiki suurturniire, seega olin Aneti karjääriga ilusti kursis. Seetõttu tunnen ka, et see raamat ei andnud mulle seda, mida ma ootasin. Väga palju oli kuiva punktide loetelu ja rutiinseid tegevusi. Saan aru, et see on peamine osa ühe tippsportlase elust, aga oleksin tahtnud rohkem lugeda Aneti emotsioonide, raskuste, motivaatorite jm kohta. Alles raamatu viimases osas hakkas ta end rohkem avama.

[pille-riin · Rating 5 out of 5]

Väga detailne - raamatus on palju emotsioone kui ka numbreid ja statistikat. Tennisehuvilisena oli tõesti väga põnev lugemine.

[Anu Lill · Rating 3 out of 5]

Mulle meeldis see raamat, sest mulle meeldib tennis. Ja Anett on muidugi I M E L I S I tegusid teinud.
Mulle ei meeldinud aga lõputud seisude jadad ja korduma kippuvad rutiinide kirjeldused, mis sundisid silmad lihtsalt paljudest lehekülgedest üle libisema. Eks see ongi tenniseraamatulik, sest pöörded ju tekivad sõltuvalt vastastest ja kriitilistest mänguhetkedest, aga nt "Rafat" lugedes ma selliselt ei tundnud.

[Kaidi]

Ma tunnen, et ma veidi valetan kui ütlen, et lugesin raamatu läbi. Tegelikult lugesin esimesed 80-90 lk ja siis sirvisin ülejäänu lõpuni. Kohad, mis tundusid põnevad, lugesin põhjalikumalt.

Ma ei saa kritiseerida seda raamatut, sest tennise entusiastide jaoks on see kindlasti väga huvitav raamat. See oli hästi kirjutatud, aga mind ei tõmmanud kuidagi üldse. Ma nii ootasin, et saan rohkem Kontaveiti elust ja karjäärist teada, aga kuidagi…ei istunud hetkel üldse.

[Maila · Rating 4 out of 5]

Jälgisin tennist üsna suure huviga kui esmalt Kaia Kanepi ja hiljem Anett Kontaveit WTA kõrges mängus olid, seega mingite turniiride kirjeldused tulid täiesti tuttavad ette ja minu jaoks oli põnev lugeda, mis tol ajal telgitagustes toimus. Mulle meeldis selle raamatu puhul, et see oli aus, aga samas pea kõikide mainitud inimeste väärikus on alles jäetud ning raamatul puudub "kollane" maik.

[Anni · Rating 2 out of 5]

Pole suurem tennise huviline aga olen vahest juhtunud vaatama, eriti kui meie naised mângivad.
Vâga tubli sportlane, aga eelkôige meeldis tema inimlikkus, ei tohiks ju ûle laipade ja ebaôiglusega , nui neljaks vôita, tippspordis on voibolla seda keeruline alati jârgida.
Tubli, ettevôtlik noor naine, kes teab mida tahab ja kuidas midagi saavutada.
Enda jaoks oligi igavamaks pooleks kôik need matśid ja tulemused, mis eraldi kôik vâlja toodud aga see kuulub sellise karjââri sisse ja on juba minu probleem😉
Pônevaim periood minu jaoks oli raamatust kui maailma vallutas covid pandeemia, sel ajal tuli kaheks nâdalaks hotellituppa lukku jââda, vâlja ei saa, toit jâetakse ukse taha, hotelli aknad lahti ei käi (enda kogemuse pôhjal ûtlen, et kohutav, aga mul on olnud vabadus sellest hotellitoast vâhemalt vâlja minna). Ma ei hakka siin veel eraldi vâlja tooma tippsportlase füüsilist vormi, mis hakkab langema kui treenida ôieti ei saa.
Aga tore, et selline raamat meil on.

[Kai-Melli · Rating 3 out of 5]

See hinnang ei ole kindlasti arvustus Anett Kontaveidi karjäärile, mis oli vaieldamatult erakordne. Paraku jäi lugemiselamus ise pisut kuivaks. Raamat oli selline vaoshoitud ja turvaline. Kuna ma ei ole eriline tennisefanatt ega ole kunagi isegi tennisereketit käes hoidnud, mõjusid turniiride ja mängude tulemuste loetelud minu jaoks üsna mittemidagiütlevana. Võib-olla oleks võinud need ülevaatlikuna lisadesse pista.

Olles küll lugenud nii Kanepi kui ka Šarapova raamatuid, ei oodanud ma siit samaväärseid skandaale ega dramaatilisi paljastusi. Küll aga oleksin tahtnud rohkem isiklikku sisekaemust ja elu telgitaguseid (näiteks konkreetsemalt finantside kohta). Näiteks oli lahe, kuidas ta kirjeldas kellaajaliselt ühte oma päeva täis treeninguid jms meediakohutusi.