Kas arvustuste kirjutamine saab olla erootiline kogemus?
Kas lugemine saab olla vastupanu? Ja kui, siis millele?
Kas kunst saab olla fuckboy´lik?
Kas kehasid võib ühel inimesel olla rohkem kui üks?
Kas võõrast inimest võib potile aidata?
Kas Sveta Grigorjeva on provokaator või unistaja?
Aga kas paremast maailmast unistamine ei tähendagi hetkeolukorra provotseerimist?
„Kliitor on anarhist“ on ilmselt Eesti esimene läbinisti feministlik kriitikakogumik. See koondab valikut Sveta Grigorjeva arvustustest, artiklitest ja intervjuudest. Artiklikogu teeb tuule alla nii misogüünidele kui neoliberaalidele ning jõustab neid, kes ebavõrdsusrägastikke rappida tahavad. Käsitledes kirjandus- ja kunstiteoseid läbi feministliku prisma, asetab autor need pea alati ka ühiskondlikku konteksti, sest kunst ei sünni kunagi vaakumis. Tekstid kutsuvad arutlema ning miks mitte ka vastu vaidlema, andes samas lugejale ka häid edasisi viiteid. Grigorjeva on juba ammu rebinud maha patriarhaalsed postrid oma toa seintelt ja näitab selle kogumikuga, kui viljakas, vajalik ja värskendav on taoline kriitika.
Mul võttis selle raamatu lugemine oodatust palju kauem, sest Grigorjeva tekst on nii tihe ja intensiivne. Heas mõttes, lihtsalt nõuab keskendumist. Ja kuigi ma pean ennast feminismi- ja keskkonnateemadel üsna hästi lugenuks, siis Grigorjeva viited on mu jaoks tihti uued, mis jälle nõuab aja mahavõtmist ja guugeldamist. Samas arvangi, et seda kogu on parem läbida väiksemate juppidena, sest teemad ja mõtted korduvad.
Muidu ei oskagi muud öelda, kui et on hea meel, et Grigorjeva on olemas ja arvustab ja kirjutab. Ja et minusugused, kes päris nii kompromissitud ja lõpuniminevad ei suuda olla, saavad tema raamatuid osta ja lugeda. Ühtlasi toimis ka meenutusena lõpuks ometi Haraway ette võtta.
Arvustuste, esseede ja intervjuude kogumik. Ma pole varasemast Sveta Grigorjeva loominguga tuttav, kuigi aeg-ajalt on mõni arvustus ette sattunud. Ka luulekogu läks minust kuidagi mööda, võib-olla siis olingi mina see, kes teda kartis. Aga see kogumik oli mõnus tutvus. Mitmekordne kasu kindlasti, sest paneb järele mõtlema ühiskonnas oluliste, aga mitte palju räägitud teemadel ning samuti saab kõvasti raamatusoovitusi. Mõnus on lugeda intelligentse inimese arutelusid kunstist ja kultuurist. Ka kaasaegne tants ei ole kultuuritarbimise osaks olnud, kuid nüüd plaanin nendel tegemistel rohkem silma peal hoida. Autoril on huvitav vaatenurk ning sain palju uusi ülevaatlikke teadmisi teatud teemadel, sest autor on arvamuslugudes või arvustustes kokku võtnud teiste autorite/akadeemikute/teoreetikute arutelusid. Tõeliselt värskendav ning saab lugeda nii jupiti vastavalt huvile kui ka otse algusest. On muidugi šokeerivaid, intrigeerivaid tekste kui ka mitmeid, millega iga mõistlik keskmine inimene nõustub. Väga põnev teos.
Mõned tekstid siin lendasid mul ikka kõrgelt üle pea ja ühe (selle, kus... naised muutusid taimedeks?) jätsin vist lausa pooleli. Aga ilukirjanduse arvustused ja niisama arvamusartiklid olid väga mõnusad. Olen samas nõus, et vaja oleks rohkem naisi (ja üldse inimesi), kes midagi arvaksid, et Sveta ei peaks kogu aeg üksinda arvama.
See on kahtlemata Eesti esimene feministlik esseekogu, sisaldades sealjuures läbipõimitud määral kunsti-kirjanduse ja ühiskonna kriitikat, nii et puust ja punaseks on selge, et kultuuri ei arene mingis vaakumkastis, vaid meie igapäevase poliitilistest otsustest sõltuva maailma sees.
kuidas kellegi teise arvustusi hindama peaks mingite kollaste tärnikestega?
nauditav jalutuskäik kellegi mõttemaailmas ja hulgaliselt uusi teoseid ja autoreid mu lugemislistidesse, tnx! yks esindaja sealt zanrist, “jumal tänatud, et ma siin maailmas yksinda pole oma kyynilisusega ja, et keegi sõnastas neid asju veidike kompaktsemalt”
Kummaline ehk, aga mulle mõjus see raamat kuidagi hästi sooja ja armastavana, mida ma üldse ei eeldanud. Pealkiri ju parajalt provokatiivne ja kaanepildil ka pigem jõulisena mõjuv autor. Mõttemänguna - ehk oleks tõesti pidanud tagumiku kaanele panema - sellise sooja virsiku? :) Harva kohtab nii palju üllatavaid mõttekäike kui Sveta arvamuslugudes, ikka väga paljudes kohtades kogesin ahhhaaa!efekti - et mina poleks tõesti niimoodi mõelda osanudki, aga vabalt, jaa, täitsa lahe, ka nii võib ju! Väga avar ja avardav lugemine.
Nii oluline raamat! Põnev mõttearendus, svetalik keelekasutus (mis kujuneb hästi välja, kui loed raamatu läbi), julge vaade ühiskonnale ja selged märgid, et Svetal on väga suur lugemus!
Üks väga suur pluss on minu jaoks viited autoritele ja raamatutele, mis suunab huvilisi teemadesse veel rohkem sukelduma. Lisades samal ajal ka Sveta tekstile mitmeplaanilisust ja sügavust. Sveta kirjatükkidest ei kajastu lihtsalt tema arvamus ja tundlik taju, vaid seal on juures ka hariv element.
Ei soovita lugeda enne magamaminekut, sest unistamine teistsugusest maailmast võib kesta hommikutunditeni.
Ärge laske ennast pealkirjast mõjutada. Kui teose pealkiri oleks olnud "Arvustusi, arvamusi ja intervjuud" siis ei paistaks see muu virrvarri vahelt väljagi. Meil on aegajalt vaja sellist raputavat kärtsmürtsu selle pehme ja roosamannalise kirjanduse vahele. Tsiteerides Svetat: "Kompleksse süvakultuuri tarbimine muudab meid pikemas perspektiivis ja pikemaks ajaks rahulikumaks ja õnnelikumaks. Suunab meid pärima muude asjade järele kui kuulsus, papp ja võim." Raamatut tasub lugeda juba ainuüksi sellepärast, et nautida seda kirjastiili ning oskust kirjutada... hästi.
See raamat avardab kujutlusvõimet ja seetõttu ei lase end ahmida, vaid pigem uuristab kiht kihi haaval end kuskile sügavale sisse. Nii et lõpuks ei olnudki enam nii (positiivselt) šokeeriv, et ka eesti keeles ja Eestis on võimalik kirjutada feminismist ja ühiskonnast nii mahlakalt, dogmavabalt, kohati karmilt ja samas nii inimlikult hellalt. Varem olin vist vaikimisi leppinud, et taolist avarat mõtlemist otsin inglise keeles - aga voh, alati ei peagi, Eestist saab ka! Ja selle eest olen küll ütlemata tänulik.
Ei tea, miks ma eeldasin sellest raamatust ilukirjanduslikku võlu, mida on sealt aga raske leida. Kirjutatud jõuliselt ja feministlikus võtmes, kasutades keerukaid sõnu ja konstruktsioone, mis võib ju olla kirjanduslikult huvitav, aga minu jaoks kogu see temaatika oli liiga ühte väravasse ja iga kirjatükk omaette loona ei moodustanud raamatuna tervikut. Selline mulje, et ma ei olnud õige sihtgrupp - võiks arvata, et see raamat sobib paremini naistele, kes on meessoos pettunud ja soovib nendest lugudest tuge leida või väge saada.