Mu meelest on need lood ja nende jutustamise stiil selge näide sellest, et igaühe elust ikka head raamatut ei saa. Ikka päris mitu juttu lõppes minu jaoks emotsiooniga: "Mida paganat ma just lugesin?" ja miks ometi pidas autor seda vajalikuks meile kirja panna. Teisalt oli siin siiski ka paar sellist, mille lugemine valgustavaks osutus. Ehe, jah tõesti. Ma muidugi ei tea, mis materjaliga kogumiku kokkupanijad töötasid ja kas ehk läkski sisse kõik, mida pakuti, ma ise oleks eelistanud ikka mingit eelvalikut. Praegu meenus osade jutukeste puhul kunagine Cosmopolitani pihtimusnurk, kus olid lood stiilis "kuidas mu peigmehe kass teda vahekorra ajal munadest naksas."