Mis saab aga siis, kui ühes loomemajas saavad kokku populaarseid romantilisi romaane kirjutav Laura ja menukaid armastuslaule loov Clayd, ent kumbki ei suuda teha seda, mida nad peaksid, ehk luua uut teost?
Kuhu liiguvad asjad siis, kui kahe loomingulise inimese inspiratsiooni leidmise viisid teineteist segavad ja takistavad?
Heli Künnapas on rohkem kui 30 teose autor. Sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatut on eraldiseisvalt loetavad.
Raamatus "Sündinud Kirjanik" saavad loomemajas kokku kaks loomeinimest—Laura ja Clyde. Neil mõlemal on käes loomekriis, mis neid kaht ühendab.
Väga mõnus, kerge raamat. Kuigi raamat oli lühike, siis siiski suutis see mind endasse haarata. Raamatus oli nii romantikat kui ka samas oli raamatusse sisse toodud pisut tõsisemaid teemasid nagu vaimne vägivald. Raamatus oli rõhku pandud pigem armastusele ja loomekriisist ülesaamisele, kuid see lisas siiski loole sügavust juurde.
Ma oleks isegi soovinud, et Laura ja Clyde'i lugu oleks pikem olnud, sest elasin neile kahele kaasa. Aitäh Heli Kirjastusele raamatu eest 🤍
Jah, armastuslood ei ole päris minu teema. Küll aga arvan, et Heli on teinud suurepärast tööd sellega, et kirjutanud üsna realistliku loo, mis on piisavalt lühike, et inimesed lõpuni jõuaksid. Filosoofilisi küsimusi on ka sisse pandud, see meeldis. Soovitan kõigile, kes tunnevad, et lugeda on raske - 142lk hõredat teksti läheb väga kiiresti.
See oli küll üks riskantne lugu. Kirjutamise mõttes. Ehk siis loetud raamatute ritta taas üks enda kirjutatud teos.
Jah, kõige raskem on kirjutada ikkagi raamatut, millesse nii lihtsalt ennast sisse suudaksin kirjutada ...
Mul ei olnud plaanis enda lugu kirja panna. Seega tuli seda enam mõelda, et kuidas kirjutada kirjanik, kes ei ole mina. Ja ... samal ajal said sinna sisse mitmed stseenid, mis juhtusid päriselt ajal, mil seda raamatut kirjutasin. Näiteks jäisel rannal vihma käes männipuude all seismine. Selliste, mis vett ei pidanud.
Ehk siis minu jaoks on see tõeline eneseotsingute ja samal ajal ikka ka armastuse leidmise lugu. Teekond läbi murdepunktide, mis tuleb läbi teha selleks, et tugevamaks ja paremaks saada. Tegemist on aga ikkagi ajaviitekirjandusega, mis peaks andma puhkehetke ümbritsevast maailmast.
Laura ja Clayd on loomeinimesed, kes on inspiratsiooni leidmisega kimpus. Nad kohtuvad loomemajas, kuhu mõlemad on läinud kirjutama – naine raamatut, mees laulusõnu. Kas Laura ja Clayd inspireerivad teineteist või on nende koosloomine kõike muud kui edukas?
Raamat viib meid loomeinimeste elude kulisside taha. Kuidas luua teoseid, kui elu on kõike muud kui inspireeriv? Kui sinult oodatakse nii palju, aga sinu loomevõime on mõnel eluhetkel peaaegu olematu.
Lugu pani mind mõtlema sellele, et muusikute, kirjanike ja teiste loomeinimeste elu võib olla väga keeruline. Üks asi on teha valmis tähtajaks Exceli tabel, aga hoopis teine lugu on saada valmis raamat või laulusõnad. Peale selle raamatu lugemist ei võta ma enam ühtegi raamatut ega laulusõnu iseenesestmõistetavalt, sest see protsess võib olla väga vaevaline.
“Sündinud kirjanik” on nauditav ja kiire lugemine — kui aega on piisavalt, siis saab raamatu loetud vaid paari tunniga. Mulle aeg-ajalt meeldib selliseid lühiromaane lugeda. Oleks ehk oodanud natuke rohkem tegevust ning süžeepöördeid.