Kui Istanbul oleks inimene, oleks ta suur, kõhukas, hiljuti taasrikastunud, ülimalt intensiivne ja kohati pealetükkiv mees. Mõne nurga alt tunduks tema šarmantne profiil ilus, lausa naiselike joontega, kuid teisel pool oleks mitu koledat karvadega sünnimärki. Vahel oleks ta mahe ja tüüne, vahel valjuhäälne ja tüütu. Ta oleks inimene, keda sa kas armastad või vihkad, kuid kes ei jäta sind iial ükskõikseks. Mõte, et mina, võrdõiguslane ning pühendunud tele- ja turundustöötaja, koliksin elukaaslase karjääri tuules Istanbuli, ei mahtunud algul mu maailmapilti. Mida ma seal tegema hakkan? Kas suudan keelt oskamata ja kohalikke olusid tundmata leida sobivat tööd? Lisaks, tunnistan ausalt, oli mul Türgi ja türklaste suhtes hulk eelarvamusi. Nüüd tean, et tegin ainuõige otsuse. Me oleme siin olnud väga õnnelikud. Töid ja tegevusi jätkub ning varsti on mul ka türgi keel täielikult suus. Istanbulis elatud aastad on laiendanud mu silmaringi ning kasvatanud sümpaatiat islami kultuuri ja siinse rahva vastu. Olen alati soovinud endale kirjut, seikluste ja väljakutsetega elu. Tänan Istanbuli, sest ta on mulle seda heldelt pakkunud.
Pluss. Istanbul! Täiesti hull, väsitav ja imeline linn ning sellest ei olegi vist võimalik niimoodi kirjutada, et ma ei heldiks. Enamik plusspunkte tulebki just selle eest, kuigi ma olen nõus ka sellega, et autor, olles mitu aastat ise seal elanud, teadis päris täpselt, mida ta paberile pani. See ei ole kogumik minusuguse turisti pealiskaudseid tähelepanekuid aga ometigi ma ei saa ka ütlemata jätta, et päris tihti on meil olnud kaunis sarnaseid mõtteid. :)
Miinus. Mind häirib natuke (ei, valetan, päris palju häirib) see kaootilisevõitu fragmentaarsus, mis neist raamatutest vastu vaatab. Olles nüüd ühele poole saanud küll alles teisega sellest (kuri)kuulsast “Minu…”-seeriast aga olles kuulnud arvamusi ka paljude teiste samasarjaliste kohta, paistab see olevat ehk isegi taotluslik ja võimalik, et spetsiaalselt moodsa aja pidevalt kuhugi kiirustavate või niisama ringi tõmblevate inimeste jaoks loodud stiil.
Igatahes, kui te olete sellesama Hille Hanso kirjutatud tutvustusega ühele poolele saanud (ja eriti veel juhul, kui te olete ka ise Konstantinoopoli kitsastel tänavatel ringi uidanud), võtke kätte ja lugege sinna otsa veel ka veidi Istanbuli-teemalist ilukirjandust, näiteks kasvõi Jason Goodwin’i “Janitšaride puu” (Varrak 2006 ja Eesti Päevaleht 2013). Soovitan soojalt, välja arvatud muidugi juhul, kui tegu peaks olema põhimõttelise ajalooliste krimkade vihkajaga.
Minu teine Minu-sarja raamat. Esimesega võrreldes oli Minu Istanbul meistriteos ja oleks pidanud saama viis tärni, aga ma lihtsalt üritan säästa viis tärni ilukirjandusele. Muidu tip-top raamat. Mul on nüüd tunne, et tean päris palju mitte ainult Istanbulist, vaid lausa Türgist üldiselt. See on ka palju huvitavam riik, kui ma iial arvanud olin. Nii et tõesti meeldiv üllatus!
Another book from “My” series which is really enjoyable and easy read. Really liked author’s writing style, it is catchy and funny.
Author portraits a realistic picture of many faces of the city of 15 million people. Like she writes from one side very intense but from another side rather pleasant and sweet.
Book covers variety of topics including colourful markets, turkish sauna, food (!), chaotic traffic, love for cats, women rights and many other.
Book is filled with interesting facts about Istanbul and Turkey in general. For example I found out that tulips originally come from Turkey and not from Holland like many think. Would definitely like to visit tulip festival in Istanbul where millions of tulips are specially planted for this event.
This entire review has been hidden because of spoilers.
"Minu..." sarja üks mõnusamaid raamatuid (kuigi olen lugenud vaid max kümmet ning Jaapan, Hispaania ja Armeenia on lugemata). Kuigi käsitleb tihedalt autori igapäevategemisi, tuleb kogu Istanbuli taustsüsteem sellest ilusasti läbi. Linn oma sajakihilisuses on alati kohal, alati kaasamängiv. Väga mõnus travel writing, ühesõnaga.
Ma ei tea, kas ma olen selle sarja puhul alateadlikult parimad palad lugemiseks välja noppinud või mis, aga taaskord oli tore lugemine. Meeldib, et autor kirjeldab peale linnamelu ka argielu ja harutab lahti kultuurilisi eripärasid, annab lugejale hüva reisinõu ja puudutab süvenenult ka sisepoliitilisi heitlusi.
Sain raamatust palju ajaloolist ja usulist konteksti Istanbuli ja türklaste kohta. Samas jäin igatsema rohkem kirjeldavaid vahejuhtumeid kohalikega, kohalike maitsete ja hetkede kirjeldusi.
Kiire lugemine, võttis umbes 1,5h. Lugesin nädal hiljem ühte teist Minu... raamatut ja see võttis kõvasti kauem aega, kuigi teksti oli ehk sama palju. Üsna huvitav raamat oli. Palju oli uut ja põnevat ning vajalikku neile, kel plaanis Istanbuli v Türgit külastada.
Loodan, et ka ühepäevareisil on loetust kasu. -> oli! pikema reisi jaoks kindlasti veel enam. sai häid toidusoovitusi. lemmik: värske granaatõuna lokkum. geniaalne ja muutsin täielikult türgi maiuste osas meelt.
Tunnistan ausalt, et ma olid puhtalt omakasu peal väljas, kui ma hakkasin lugema Hille Hanso raamatut "Minu Istanbul". Nimelt maandub meie lennuk viie päeva pärast Istanbuli Atatürki lennujaamas ning meil on plaanis terve nädal veeta Bosporuse kallastel patseerides. "Kodustatud" eestlase nõuanded ja näpunäited on alati kasulikud ning neid ma hakkasingi raamatust otsima.
Minu-sarja raamatute puhul ei või kunagi kindel olla, mis kaante vahelt vastu vaatab. Olen lugenud klassikalisi reisikirju, argipäeva sissekandeid, heietusi nooruspäevist ja pohmeluse mõtisklusi. Vahel saad tõesti sügavuti mineva analüüsi riigi, ajaloo ja rahva kohta, teinekord on tegemist pigem peo- ja pulliraamatuga.
"Minu Istanbul" sobib nii klassikaliste reisikirjade kui ka argipäeva heietuste alla. Hanso annab juhtnööre nii tavaliste "turistikate" kohta, kui juhatab abivalmilt lugejale teeotsa kätte ka salapärastesse nurgatagustesse. Kõige kasulikumad õpetussõnad raamatus on muidugi kategooriast "Jumala eest, ära kunagi tee!". Olles ise eelnevalt külastanud mitmeid riike, kus islam on valdavaks usundiks, ma kahjuks palju uut informatsiooni ei saanud (põhitõed on juba niigi selged, kuid kordamine on alati kasulik). Kui Türgi on teie esimene tutvus islamimaailmaga, siis tasub "Minu Istanbul" kindlasti läbi lugeda. Kindlasti väldite tänu sellele sattumast mõnda "lolli olukorda" ja kohalikud ei pea pead vangutades taeva poole hüüdma "Allah annab mõistuse ja Allah võtab mõistuse!".
"Minu Istanbul" on üks väga positiivselt kirjutatud raamat - rõõm lugeda. Autor on vahva, et ta õpib türgi keelt, suhtleb entusiastlikult kohalikega, oskab välja tuua sealse elu erinevaid tahke. Samuti on mulle sümpaatne, et raamatu autor ei edvista enda eluga ning ei kaeble, kui kõik asjad ei suju nii nagu tahaks. Kirjutamisstiil on ladus, juhtumised huvitavad.
Alates esikaane kujundusest kuni viimase lehekülje ja tagakaaneni nauditav. Hillel on Istanbuli ja Türgi elu heade ja veade märkamisel hea silm ja hea käsi nende kirjeldamisel. Elu Istanbulis on mitmekihiline ja lahti kirjutatud läbi hea huumori ja silmaringi avardavate huvitavate lugude ja faktide.
It is an easy to read and insightful book about Turkish life and culture through the eyes of a foreigner. When I read it it felt as alive as if a friend was telling me these stories herself and on several occasions made me laugh out loud. I can guarantee that after you are finished with it you'll check your schedule to see if there's room for a trip to Istanbul.
Olles lugenud mitmeid "Minu..." raamatuid, on see mu jaoks hästi nii keeleliselt kui informatiivselt kirjutatud raamat. Ja kuna see tekitas igatsuse Istanbuli uuesti külastada ja leida neid nurgataguseid, on ta minu jaoks õnnestunud lugemisleid. Soovitan!
Olen palju lugenud minu.. sarja raamatuid. Minu Istanbul oli hästi kirjutatud, vabas vormis, sai jälle palju teada uue maa kultuuri, omapärasustega ja eluolu kohta. Vahva lugemine. Haaras lugema n.ö, tore ajaviide, soovitan. :)
Mu meelest üks hea ja ülevaatlik raamat, mis tutvustab erinevaid Istanbuli ja Türgiga seotud teemasid ning tekitab lugejaski huvi Istanbuli avastama minna. Autor on rõõmsameelne, teadmistehimuline ja eelarvamustevaba, samas ka mitte mingi naiivne ullike, kes pea ees tundmatusse tormab.