What do you think?
Rate this book
Tajna mog turbana
Priča je to koja prati njezin život nakon što joj je, dok je bila djevojčica, bomba srušila obiteljski dom u Afganistanu, a njoj nanijela teške ozljede zbog kojih se nekoliko godina liječila po bolnicama. Nakon oporavka, zbog složene obiteljske situacije odlučila je pretvarati se da je dječak kako bi mogla raditi, zarađivati i brinuti se za peteročlanu obitelj, jer je ženama pod talibanskom okupacijom čak i to bilo zabranjeno. Njezin je dvostruki život trajao čak deset godina, političke prilike u zemlji su se i promijenile, ali nije bilo jednostavno skinuti turban i odreći se slobode i statusa koje je kao muškarac postigla u afganistanskom društvu. Pružena joj je prilika i ona odlazi u Španjolsku kako bi započela novi život kao žena.
Ova potresna, ali iznimno važna priča prevedena je na desetak svjetskih jezika i s razlogom je dobila nagradu Prudenci Bertrana još 2010. godine, odmah po objavljivanju, a nedavno je nominirana i za prestižnu nagradu Deutscher Jugendliteratur Preis, jednu od najvažnijih njemačkih nagrada za književnost za djecu i mlade, kao važan feministički doprinos književnosti koja hrabro diže glas protiv ugnjetavanja djevojaka i žena.
Ova potresna, ali iznimno važna priča prevedena je na desetak svjetskih jezika i s razlogom je dobila nagradu Prudenci Bertrana još 2010. godine, odmah po objavljivanju, a nedavno je nominirana i za prestižnu nagradu Deutscher Jugendliteratur Preis, jednu od najvažnijih njemačkih nagrada za književnost za djecu i mlade, kao važan feministički doprinos književnosti koja hrabro diže glas protiv ugnjetavanja djevojaka i žena.
248 pages, Hardcover
First published November 18, 2010
78 people are currently reading
1491 people want to read
About the author
Nadia Ghulam
11 books29 followersNadia Ghulam Dastgir was born in Kabul (Afganistan) in 1985. Her life, like many other Afghan women, has been marked by the consequences of a cruel civil war, hunger and the Taliban regime. But these adversities couldn’t stop her and Nadia managed to move forward thanks to her ingenuity and courage, passing herself as a boy for ten years in order to feed her family.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 182 reviews
October 28, 2021
Raamat, mis avab silmi ja murrab südameid.
Päris kõhedaks võttis seest ikka mõnda peatükki lugedes ja tõi pisara silma samuti.
Raamat tekitab palju emotsioone eriti nähes seda ebaõiglust ja kannatusi, mida inimesed läbi elavad.
Väga vapper naisterahvas. Milline sisemine jõud peab sellisel inimesel olema, et mitte alla anda!
Järeldus selle raamatu põhjal oleks see, et siin väikeses riigis elades, me peaks ikka väga tänulikud olema nende võimaluste eest, mis meile antud on, sest kunagi ei tea kui hull võib asi mujal olla.
Maailmas valitseb suur ebaõiglus ja enamus on pimedad selle suhtes.
Soovitan seda raamatut kõigile!
Päris kõhedaks võttis seest ikka mõnda peatükki lugedes ja tõi pisara silma samuti.
Raamat tekitab palju emotsioone eriti nähes seda ebaõiglust ja kannatusi, mida inimesed läbi elavad.
Väga vapper naisterahvas. Milline sisemine jõud peab sellisel inimesel olema, et mitte alla anda!
Järeldus selle raamatu põhjal oleks see, et siin väikeses riigis elades, me peaks ikka väga tänulikud olema nende võimaluste eest, mis meile antud on, sest kunagi ei tea kui hull võib asi mujal olla.
Maailmas valitseb suur ebaõiglus ja enamus on pimedad selle suhtes.
Soovitan seda raamatut kõigile!
July 7, 2022
See on üks väga hea ja silmi avav raamat. Eriti praeguste sündmuste valguses, mil Taliban taaskord Afganistaanis võimu on haaranud ja seega on raamatus kirjutatu ka ajakohane.
Kuidas kirjutada raamatust, mis on olnud päriselt kellegi elu? Öelda, et mulle meeldis see lugu tundub kohatu, sest kuidas saaksid need sündmused meeldida, mis Nadiaga juhtusid ja milline ta elu Afganistaanis oli, samas aga oli lugu hästi kirja pandud. Et ma siis ütlen hoopis, et mulle meeldis see ja see, kui tugev naine Nadia on.
Ma olen pigem ilukirjanduse lugeja, aga aegajalt on vajalik ka tõestisündinud lugusid lugeda, sest kui paljud meist päriselt elu Afganistaanis ette oskavad kujutada.. Need raamatud toovad selle justkui veidi lähemale ja on ka silmaringi avardavad.
•
Tõestisündinud lugu afgaani tüdrukust, kes vedas ninapidi Talibani režiimi.
•
Aitäh raamatu eest, Rahva Raamat!
Kuidas kirjutada raamatust, mis on olnud päriselt kellegi elu? Öelda, et mulle meeldis see lugu tundub kohatu, sest kuidas saaksid need sündmused meeldida, mis Nadiaga juhtusid ja milline ta elu Afganistaanis oli, samas aga oli lugu hästi kirja pandud. Et ma siis ütlen hoopis, et mulle meeldis see ja see, kui tugev naine Nadia on.
Ma olen pigem ilukirjanduse lugeja, aga aegajalt on vajalik ka tõestisündinud lugusid lugeda, sest kui paljud meist päriselt elu Afganistaanis ette oskavad kujutada.. Need raamatud toovad selle justkui veidi lähemale ja on ka silmaringi avardavad.
•
Tõestisündinud lugu afgaani tüdrukust, kes vedas ninapidi Talibani režiimi.
•
Aitäh raamatu eest, Rahva Raamat!
December 28, 2021
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2021/1...
Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!
Kõigist raamatutest, mis novembris lugesin, jättis sügavaima mulje Nadia Ghulam ja Agnés Rotger "Minu turbani saladus". See on tõestisündinud lugu uskumatult tugevast afgaani tüdrukust, kes aastaid Talibani võimu trotsides poissi teeskleb, et oma pere eest hoolitseda. Soovitan kõigile, selliseid silmiavavaid raamatuid peab aeg-ajalt lugema!
Nadia varajane lapsepõlv oli õnnelik, aga see sai otsa ühel 1992. aasta reedel, kui kodusõda Kabuli jõudis. Esmalt kaotab tüdruk kodu, seejärel peab ta hüvasti jätma oma välimusega, kuna saab pommitabamuses raskelt haavata ning vaagub kuid elu ja surma vahel. Järgemööda kaovad ka vend ja isa mõistus. Talibani režiim ei luba naistel töötada ega koolis käia. Ainus võimalus perekonna ära elatamiseks tundub see, et tüdruk loobub oma identiteedist ja hakkab poisiks, et tööl käia. Rahateenimisvõimalused on ka siis kasinad, töö raske ja sageli ohtlik ka selletagi, et pidevalt kuklas vahelejäämishirm tiksub. Kõht on alatasa tühi, aga Nadia ei anna alla. Tal õnnestub võita poolehoidu ja lugupidamist, alustada kooliteed, leida sõpru ja viimaks ka pääsetee.
"Minu turbani saladus" on minu arvates hästi kirjutatud ja hästi tõlgitud. Peatükid on äärmiselt lühikesed, aga tohutult kõnekad. Sõnu ei ole üldse palju vaja, et läbi raputada. Nadia lugu puges mulle otse hinge - õnneliku lapsepõlve maik; kole sõda, mis kõike tundmatuseni muudab; olukorra sund ning iseenda kaotamine. Raamatus oli nii-nii palju selliseid hetki, mis südamesse justkui noa torkasid. Mind jäi juba üsna algusest peale kummitama nööbi-peatükk, kuidas tüdruk, kes on kaotanud kodu ja oma kalleima mänguasja, vaevleb põletushaavadega elu ja surma vahel, ainsaks kanniks nööri otsas nööp, aga see läheb kaotsi (!) ja ema üritab uut hankida, kuid ebaõnnestub.
Kõige rohkem meeldis mulle raamatu juures see, et see ei rõhuta Nadia kannatusi. Jah, muidugi just neist see teos räägib, aga kõigest toimunust oleks kindlasti saanud palju võikamalt kirjutada, ohtrate õõvastavate detailidega. Aga võlu on selles, et peatükk peatüki järel on lihtsalt kirja pandud sündmused naise elust, ausalt ja vahetult. On küll valus ja kole ja vahepeal pidin raamatu käest panema, enne kui edasi suutsin lugeda. Pooleli jätta ka ei saanud ega tahtnudki, sest muidugi soovisin teada, kuidas Nadial läheb.
See ei ole kaugeltki esimene raamat, mida ma Afganistanist loen (Hosseini "Lohejooksja", Latifa "Röövitud nägu"), aga ometi üllatab mind iga kord see õudne ebaõiglus ja vägivald, kuigi olen seda ka varasemalt endale teadvustanud. Minu meelest on ääretult oluline oma silmaringi avardada ja rohkem maailmas toimuva kohta õppida. Aitab ilukirjandus, aitavad elulood, aitab muidugi ka ise ringi reisimine. See ei ole meeldiv, aga aeg-ajalt on siin Eestis elades vaja selliseid meeldetuletusi, kui privilegeeritud on meie maailm ja kui palju on meil õiguseid. Muidugi mõtlesin korduvalt sellele, kuidas hetkel Talibani võimul Afganistanis kõik jälle allamäge läheb.
Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!
Kõigist raamatutest, mis novembris lugesin, jättis sügavaima mulje Nadia Ghulam ja Agnés Rotger "Minu turbani saladus". See on tõestisündinud lugu uskumatult tugevast afgaani tüdrukust, kes aastaid Talibani võimu trotsides poissi teeskleb, et oma pere eest hoolitseda. Soovitan kõigile, selliseid silmiavavaid raamatuid peab aeg-ajalt lugema!
Nadia varajane lapsepõlv oli õnnelik, aga see sai otsa ühel 1992. aasta reedel, kui kodusõda Kabuli jõudis. Esmalt kaotab tüdruk kodu, seejärel peab ta hüvasti jätma oma välimusega, kuna saab pommitabamuses raskelt haavata ning vaagub kuid elu ja surma vahel. Järgemööda kaovad ka vend ja isa mõistus. Talibani režiim ei luba naistel töötada ega koolis käia. Ainus võimalus perekonna ära elatamiseks tundub see, et tüdruk loobub oma identiteedist ja hakkab poisiks, et tööl käia. Rahateenimisvõimalused on ka siis kasinad, töö raske ja sageli ohtlik ka selletagi, et pidevalt kuklas vahelejäämishirm tiksub. Kõht on alatasa tühi, aga Nadia ei anna alla. Tal õnnestub võita poolehoidu ja lugupidamist, alustada kooliteed, leida sõpru ja viimaks ka pääsetee.
"Minu turbani saladus" on minu arvates hästi kirjutatud ja hästi tõlgitud. Peatükid on äärmiselt lühikesed, aga tohutult kõnekad. Sõnu ei ole üldse palju vaja, et läbi raputada. Nadia lugu puges mulle otse hinge - õnneliku lapsepõlve maik; kole sõda, mis kõike tundmatuseni muudab; olukorra sund ning iseenda kaotamine. Raamatus oli nii-nii palju selliseid hetki, mis südamesse justkui noa torkasid. Mind jäi juba üsna algusest peale kummitama nööbi-peatükk, kuidas tüdruk, kes on kaotanud kodu ja oma kalleima mänguasja, vaevleb põletushaavadega elu ja surma vahel, ainsaks kanniks nööri otsas nööp, aga see läheb kaotsi (!) ja ema üritab uut hankida, kuid ebaõnnestub.
Kõige rohkem meeldis mulle raamatu juures see, et see ei rõhuta Nadia kannatusi. Jah, muidugi just neist see teos räägib, aga kõigest toimunust oleks kindlasti saanud palju võikamalt kirjutada, ohtrate õõvastavate detailidega. Aga võlu on selles, et peatükk peatüki järel on lihtsalt kirja pandud sündmused naise elust, ausalt ja vahetult. On küll valus ja kole ja vahepeal pidin raamatu käest panema, enne kui edasi suutsin lugeda. Pooleli jätta ka ei saanud ega tahtnudki, sest muidugi soovisin teada, kuidas Nadial läheb.
See ei ole kaugeltki esimene raamat, mida ma Afganistanist loen (Hosseini "Lohejooksja", Latifa "Röövitud nägu"), aga ometi üllatab mind iga kord see õudne ebaõiglus ja vägivald, kuigi olen seda ka varasemalt endale teadvustanud. Minu meelest on ääretult oluline oma silmaringi avardada ja rohkem maailmas toimuva kohta õppida. Aitab ilukirjandus, aitavad elulood, aitab muidugi ka ise ringi reisimine. See ei ole meeldiv, aga aeg-ajalt on siin Eestis elades vaja selliseid meeldetuletusi, kui privilegeeritud on meie maailm ja kui palju on meil õiguseid. Muidugi mõtlesin korduvalt sellele, kuidas hetkel Talibani võimul Afganistanis kõik jälle allamäge läheb.
July 2, 2022
Este libro es doloroso. Es la historia de la vida de Nadia, quien a consecuencia de la crueldad de la guerra en Afganistán estuvo en coma por seis meses y su cuerpo tuvo severas quemaduras después de recibir el impacto de una bomba.
Pierde a su hermano, su padre no vuelve a ser el mismo, su madre por ser mujer no puede trabajar, sus hermanas tampoco. La única solución es que ella tome una decisión de vida para no morir de hambre.
Es un libro que merece ser leído, y una vida que merece ser contada. Es increíble cómo Nadia logra superar los desafíos que le pone el destino. Es un espíritu fuerte y determinante. Es una vida movida por la necesidad, por la supervivencia, por el amor a su familia.
Nada fue capaz de acabar con ella.
Me impresiona que, a pesar de todo, fue capaz de transformarse, y de esa forma, cambiar su entorno. Ni el peor de los regímenes pudo pisotear el espíritu de Nadia.
Lectura súper recomendada. ¿Lo han leído?
Si les gusta este tema o este libro, no dejen de ver The Breadwinner.
Pierde a su hermano, su padre no vuelve a ser el mismo, su madre por ser mujer no puede trabajar, sus hermanas tampoco. La única solución es que ella tome una decisión de vida para no morir de hambre.
Es un libro que merece ser leído, y una vida que merece ser contada. Es increíble cómo Nadia logra superar los desafíos que le pone el destino. Es un espíritu fuerte y determinante. Es una vida movida por la necesidad, por la supervivencia, por el amor a su familia.
Nada fue capaz de acabar con ella.
Me impresiona que, a pesar de todo, fue capaz de transformarse, y de esa forma, cambiar su entorno. Ni el peor de los regímenes pudo pisotear el espíritu de Nadia.
Lectura súper recomendada. ¿Lo han leído?
Si les gusta este tema o este libro, no dejen de ver The Breadwinner.
November 19, 2021
Nadia ein Mädchen, dass in Afghanistan aufwächst und der Bombenhagel zu ihrem Alltag gehört, merkt sehr früh wie schwer es ist als Mädchen durch den Alltag zu kommen. Deswegen beschliesst sie sehr früh als Kind sich als Junge zu kleiden. Mit Erfolg. Von nun an soll sie Zelmai (der Name ihres verstorbenen Bruders) sein & knüpft nicht nur Freundschaften, sondern findet auch Jobs um ihre Eltern finanziell zu unterstützen, die im ärmsten Viertel von Kabul leben.
In dieser Autobiografie nimmt sie uns mit durch ihr Doppelleben und wie sie trotz der Umstände des Lebens einen Wissensdurst entwickelt, dieser ihr am Ende ein Leben in London beschert.
Ein spannendes Buch.
In dieser Autobiografie nimmt sie uns mit durch ihr Doppelleben und wie sie trotz der Umstände des Lebens einen Wissensdurst entwickelt, dieser ihr am Ende ein Leben in London beschert.
Ein spannendes Buch.
October 23, 2021
"The Secret of My Turban" is a heart-wrenching story about an afgan girl who decided to disguise herself as a man to be able to provide for her family after the war put them through terrible losses.
Nadia/Zelmani's story is based on real events, emotions and people. It shines a very bright light on how leaders and global politics can turn around the everyday matters for normal people. This makes it truly troubling and horrifying.
The narrative is gripping and comes with all of the intended emotions. I became angry, sad, shocked and terrified just like Nadia, but I still couldn't imagine anyone braver and more determined than her. Reading this book is not easy, but it definitely broadened my horizons.
Nadia/Zelmani's story is based on real events, emotions and people. It shines a very bright light on how leaders and global politics can turn around the everyday matters for normal people. This makes it truly troubling and horrifying.
The narrative is gripping and comes with all of the intended emotions. I became angry, sad, shocked and terrified just like Nadia, but I still couldn't imagine anyone braver and more determined than her. Reading this book is not easy, but it definitely broadened my horizons.
October 5, 2021
Mõnel väikesel neiul elutahet ja julgust nii palju rohkem, kui tervel riigitäiel inimestel! Mida teha, kui Sa elad taliibi-režiimi ajal Afganistaanis, saad pommiplahvatuses tugevaid vigastusi, Su isa läheb hulluks ning ema ei või tööl käia ning perekonda tuleb kuidagi ülal pidada!? Sa oled väike tüdruk, tahtmist täis, elutahet täis ja vastutust täis ning võtad vastu otsuse kehastuda hoopis poisiks ja pidada ülal oma perekonda! Poistel oli õigusi - nad võisid teha tööd, käia koolis, käia koos väljas jne ... tüdrukud see-vastu olid vaid selleks, et nad sundabielluda endast palju vanemate meestega (pmst pigem müüa nad naiseks, et tuua perele raha sisse!?). Nadia/Zelmai elukäik oli keeruline ja raske ja täis valesid, palju valesid, kuid tal oli palju sõpru - nii omaealisi kui ka palju vanemaid, kes austasid teda ja toetasid teda, olenemata, et ta välimus oli kannatada saanud, ta kandis räbalaid ja oli vaene. AGA ta oli töökas, väga üli-töökas ja tahtmist täis - ta pidas üleval tervet oma perekonda, ise kannatades ja oma isiksust maha surudes. Õnneks oli tal ka tüdrukuna sõbrannasid, kes olid rikkamatest peredest, kes hoidsid tema saladust, aitasid teda ja lõpuks aitasid teda sinnamaale, et ta pääses Zelmai-maskist ja sai välismaale (pääses), et elada edasi Nadiana. Positiivse lõpuga (vist?), kuid mida ta pidi kõike selleks läbi elama, et lõpuks elada rahus ja valedeta ... seda aga ka võõras riigis.
Mulle ei meeldinud, kuidas see raamatu lõpp jäi poolikuks - oleks võinud ju veidi juurde lisada, mis sai edasi. Kas ta andis oma sõpradele lõpuks teada, kes ta tegelikult oli - kas nad pettusid või olid rõõmsad?
Enne, kui Sa loed seda - loe hoopiski seda: https://www.goodreads.com/review/show... "Röövitud nägu" ja siis saad veidi enam pre-stoorit ja teadmisi, kuidas ja miks Nadia pidi kehastuma Zelmaiks.
Mulle ei meeldinud, kuidas see raamatu lõpp jäi poolikuks - oleks võinud ju veidi juurde lisada, mis sai edasi. Kas ta andis oma sõpradele lõpuks teada, kes ta tegelikult oli - kas nad pettusid või olid rõõmsad?
Enne, kui Sa loed seda - loe hoopiski seda: https://www.goodreads.com/review/show... "Röövitud nägu" ja siis saad veidi enam pre-stoorit ja teadmisi, kuidas ja miks Nadia pidi kehastuma Zelmaiks.
November 17, 2021
Pigem 3,5/5. Kiirelt loetav ja ladus dokumentaaljutustus, aga kirjanduslikult jättis natuke amatöörliku mulje. Oleksin ka oodanud paremat sissevaadet Afganistaani ühiskonda ja inimeste igapäevaellu, traditsioonidesse ja miks see riik sisemiselt nii rahutu on. Lugeda soovitan sellegi poolest.
June 9, 2023
Tokia lyg dienoraštis, be siužeto, be intrigos… Pradžia buvo gera, o po to pasidarė nuobodoka 🤷🏼♀️
March 15, 2024
Bellíssim, duríssim, necessari. Des del primer moment m'ha arribat al cor i fins l'últim moment m'ha tingut corpresa. Gràcies Nadia.
Read
July 8, 2021Knyga apie tai ir yra - apie mergaitę, kuri turėjo apsimesti berniuku, kad išmaitintų savo šeimą talibanų režimo metu (ir net jam pasibaigus). Pradžia tokia aiški, plačiau aprašyta, bet į galą knyga tampa vis labiau faktų kratiniu, kurie kartais kažkaip nesutampa, nepiešia aiškaus vaizdo, tik labiau sukelia bendrą įspūdį. Skyreliai tokie trumpučiai, realiai būtų galima skaityti knygą vien skaitant skyrių pavadinimus. Knyga baigiasi Nadiai išskrendant - kaip tik atrodo įdomu, kaip jai po to sekėsi...
Beje, viršelis labai apgaulingas - Nadia niekada nedevėjo burkos (šios atsirado tik atėjus talibams), o visada tik turbaną (galėjau geriau turbano nuotrauką ant viršelio dėti...).
Ką prisiminsiu iš šios knygos, be pagrindinės idėjos: kaip Nadia važiavo pirmąkart į užsienį - Pakistaną, kokia ji ryžtinga (tiksliau - nuolatos kovojanti už savo išlikimą), ir išties kokia ji yra neaiški.
Beje, viršelis labai apgaulingas - Nadia niekada nedevėjo burkos (šios atsirado tik atėjus talibams), o visada tik turbaną (galėjau geriau turbano nuotrauką ant viršelio dėti...).
Ką prisiminsiu iš šios knygos, be pagrindinės idėjos: kaip Nadia važiavo pirmąkart į užsienį - Pakistaną, kokia ji ryžtinga (tiksliau - nuolatos kovojanti už savo išlikimą), ir išties kokia ji yra neaiški.
This entire review has been hidden because of spoilers.
October 16, 2021
És una història colpidora i que m’ha ajudat a descobrir la ignorància que tenia sobre l’Afganistan. Al llarg del llibre vas aprenent sobre un país amb una cultura i tradicions totalment diferents a les nostres i com una persona amb una gran força de voluntat tira endavant en un món cruel.
January 29, 2021
"uma pessoa sem recursos tem que aceitar alegremente o que ninguém faria se pudesse evitá-lo? Nós eramos pobres, mas conservaríamos nossa liberdade e nossa dignidade enquanto pudéssemos".
September 1, 2025
en una biografia sempre em costa puntuar baix, doncs sento que estic jutjant la vida de la persona més que el contingut del llibre o la seva redacció, de totes maneres, aquest llibre no seria menys si no fos real. la història d’aquesta noia i d’aquest païs en sí és bestial i el que viu i com ho sobreviu tot plegat… m’ha agradat i m’ha emocionat molt.
havia llegit alguns altres llibres d’afganistan però de ficció, m’ha entristit veure que la realitat no s’allunya gaire.
no tinc cap dubte de què la Nadia és una tia super interessant i valenta.
no sé com parlar del llibre sense sentir que parlo d’ella així que no seguiré. però m’ha agradat molt de veritat.
havia llegit alguns altres llibres d’afganistan però de ficció, m’ha entristit veure que la realitat no s’allunya gaire.
no tinc cap dubte de què la Nadia és una tia super interessant i valenta.
no sé com parlar del llibre sense sentir que parlo d’ella així que no seguiré. però m’ha agradat molt de veritat.
July 27, 2025
Estructuralmente no me gusto el libro, pero toda la historia se la creo y lo que se me hace más triste y desolador es que hoy 2025 nuevamente se este repitiendo su guerra y sumisión, prolongado el miedo y caos.
January 14, 2025
Brutal historia explicada per la Nadia a cor obert, que ha tirat endavant la seva família a un Afganistan molt dur amb una força i valentia sense fi, fent-se passar per un noi, Zelmai, degut a l'opressió a les dones per part dels talibans.
November 24, 2025
massa dolor i massa força en un sol cos
November 3, 2021
Die Autorin dieses Buchs, Nadia Ghulam, hat ihre Kindheit im von den Taliban beherrschten Afghanistan verbracht. Jeder, der in den letzten paar Jahren irgendwann mal die Zeitung gelesen hat, weiß, dass es Frauen in einem von den Taliban beherrschten Gebiet ziemlich beschissen haben. Um es mal ganz freundlich auszudrücken.
Ihr wisst alle, dass es mir immer schwer fällt, biographische Texte zu rezensieren. Trotzdem möchte ich euch diesen Text hier vorstellen, denn ich halte ihn für wichtig und sehr aktuell, auch wenn die Autorin in der Zwischenzeit erwachsen ist und seit mehreren Jahren nicht mehr in Afghanistan lebt. Wie wir alle wissen, ist die Situation für Frauen dort auch aktuell echt mies. Aber so viel liest man darüber nicht, zumindest nicht in den Zeitungen, die ich regelmäßig konsumiere. Und wenn etwas nicht sichtbar ist, dann vergisst man schnell mal, dass das halt doch existiert. Genau deswegen sind Bücher wie dieses hier wichtig.
Was mich überrascht hat, ist die Tatsache, dass dieses Buch auf Lovelybooks als Jugendbuch eingeordnet wird. Lasst es mich so sagen: Dieses Buch ist nicht ohne. Es kommt zur grafischen Darstellung von Krieg, von schrecklichen, menschenunwürdigen Strafen, von Sexismus und grauenhaften Verletzungen. Ich denke also nicht, dass dieses Buch für Menschen geeignet ist, die jünger als 16 Jahre alt sind. Dazu kommt halt auch noch die Tatsache, dass das hier nicht irgendeine fiktive Geschichte ist, sondern real. Das war schon für mich als erwachsene Frau keine einfache Lektüre und ich habe bereits mehrere Psychothrillerphasen hinter mich gebracht.
Ich denke, dass man an einigen Stellen eventuell noch am Schreibstil feilen könnte. Manches könnte man wahrscheinlich noch etwas besser ausdrücken. Allerdings gab es jetzt auch keine besonders schrecklichen stilistischen Patzer.
Mein Fazit? Absolut schockierend!
Ihr wisst alle, dass es mir immer schwer fällt, biographische Texte zu rezensieren. Trotzdem möchte ich euch diesen Text hier vorstellen, denn ich halte ihn für wichtig und sehr aktuell, auch wenn die Autorin in der Zwischenzeit erwachsen ist und seit mehreren Jahren nicht mehr in Afghanistan lebt. Wie wir alle wissen, ist die Situation für Frauen dort auch aktuell echt mies. Aber so viel liest man darüber nicht, zumindest nicht in den Zeitungen, die ich regelmäßig konsumiere. Und wenn etwas nicht sichtbar ist, dann vergisst man schnell mal, dass das halt doch existiert. Genau deswegen sind Bücher wie dieses hier wichtig.
Was mich überrascht hat, ist die Tatsache, dass dieses Buch auf Lovelybooks als Jugendbuch eingeordnet wird. Lasst es mich so sagen: Dieses Buch ist nicht ohne. Es kommt zur grafischen Darstellung von Krieg, von schrecklichen, menschenunwürdigen Strafen, von Sexismus und grauenhaften Verletzungen. Ich denke also nicht, dass dieses Buch für Menschen geeignet ist, die jünger als 16 Jahre alt sind. Dazu kommt halt auch noch die Tatsache, dass das hier nicht irgendeine fiktive Geschichte ist, sondern real. Das war schon für mich als erwachsene Frau keine einfache Lektüre und ich habe bereits mehrere Psychothrillerphasen hinter mich gebracht.
Ich denke, dass man an einigen Stellen eventuell noch am Schreibstil feilen könnte. Manches könnte man wahrscheinlich noch etwas besser ausdrücken. Allerdings gab es jetzt auch keine besonders schrecklichen stilistischen Patzer.
Mein Fazit? Absolut schockierend!
January 13, 2022
Un llibre d'una història real però surrealista d'una dona sobrehumana que va començar a lluitar desde el minut 0.
De com es pot fer desaparéixer l'ànima d'una ciutat / país destruint la cultura i silenciant a les dones.
De com d'absurdes són algunes lleis
De com es pot fer desaparéixer l'ànima d'una ciutat / país destruint la cultura i silenciant a les dones.
De com d'absurdes són algunes lleis
February 11, 2025
Tegemist on tõestisündinud looga, kus afgaani tüdruk Nadia maskeerib ennast Talibani režiimi tõttu poisiks, et ülal pidada oma peret. Raamat andis ülevaate talibite mõtteviisist ja julmusest, samuti afgaanide ning peategelase igapäevasest raskest elust-olust, uskumustest.
Emad leidsid, et naisel pole õpinguid tarvis. Tuleb leppida sellega, et kui öeldakse, et piim on musta värvi, siis ongi see musta värvi. Laste kasvatamise ja toidu valmistemise jaoks kooli polnud tarvis, need oskused sai kodust naisliinipidi niikuinii kaasa.
Naised ei julgenud režiimi lõppedes burkasid ära võtta, sest režiim oli sügavalt juurdunud ja hirmust oli raske lahti saada.
Kokkuvõtteks aga jäi miskit minu jaoks puudu, kohati veidi lihtsakoeline ja ülepaisutatud. Mingite sündmuste kirjeldusi jäi väheseks. Hea meel ikka, et raamatu loetud sain, kuigi viimased leheküljed libistasin üle.
“Kurja ja sõdade juur on inimeste harimatus.”
Emad leidsid, et naisel pole õpinguid tarvis. Tuleb leppida sellega, et kui öeldakse, et piim on musta värvi, siis ongi see musta värvi. Laste kasvatamise ja toidu valmistemise jaoks kooli polnud tarvis, need oskused sai kodust naisliinipidi niikuinii kaasa.
Naised ei julgenud režiimi lõppedes burkasid ära võtta, sest režiim oli sügavalt juurdunud ja hirmust oli raske lahti saada.
Kokkuvõtteks aga jäi miskit minu jaoks puudu, kohati veidi lihtsakoeline ja ülepaisutatud. Mingite sündmuste kirjeldusi jäi väheseks. Hea meel ikka, et raamatu loetud sain, kuigi viimased leheküljed libistasin üle.
“Kurja ja sõdade juur on inimeste harimatus.”
December 5, 2021
Ma ei hakka üldse rääkimagi, kui hea see raamat oli, sest pandud tärnid kõnelevad enda eest.
Kuid esile tahaks tuua hoopiski väga head keelekasutust ja siin on kindlasti tehtud suurepärase töö raamatu eesti keelde tõlkija. Lähis-Ida kultuur ja keelekasutus on meie omast väga erinevad, kuid selleks, et anda ka tuimale eestlasele toimunud sündmusi ja kogetud emotsioone nõnda ehedalt edasi, lihtsalt peab olema super tõlketöö tehtud!
Kuid esile tahaks tuua hoopiski väga head keelekasutust ja siin on kindlasti tehtud suurepärase töö raamatu eesti keelde tõlkija. Lähis-Ida kultuur ja keelekasutus on meie omast väga erinevad, kuid selleks, et anda ka tuimale eestlasele toimunud sündmusi ja kogetud emotsioone nõnda ehedalt edasi, lihtsalt peab olema super tõlketöö tehtud!
August 31, 2025
Quina bona lectura! Història crua però necessària i instructiva. La Nadia és una supervivent: tot el meu respecte i admiració cap a ella.
February 17, 2023
Galvojau, ką parašyti apie šią knygą.. Pati knygoje pasakojama istorija - sukrečianti, apie mergaitę, gyvenančią Afganistane. Kritusi bomba sužaloja ją neatpažįstamai. 10 metų mergaitė apsimetinėja mirusiu broliu, kad išgyventų, išlaikytų išeimą, įgytų išsilavinimą ir kovoja už savo vietą pasaulyje.
Labiau sakyčiau, kad 3.5*/5. Istorija stipri, bet kažko trūko visam rašymo stiliui ir nuotaikai. Stiprumo? Ne tokių nugludintų frazių?..
Labiau sakyčiau, kad 3.5*/5. Istorija stipri, bet kažko trūko visam rašymo stiliui ir nuotaikai. Stiprumo? Ne tokių nugludintų frazių?..
December 25, 2016
Interesante historia real novelada por una periodista al estilo de Embajador en el infierno de Torcuato Luca de Tena y el capitán Palacios (salvando las distancias). Es justamente ese realismo el punto fuerte del libro: Nadia existe, Nadia ha pasado por lo que cuenta, Nadia ha vivido la guerra de Afganistán, Nadia ha tenido que aparentar ser un hombre durante ¿diez? años.
Por el tema lo relaciono inevitablemente con Un burka por amor o Mil soles espléndidos; gracias a Dios, es mucho mejor que la primera, y por desgracia, peor que la segunda. El lenguaje es sencillo, sin grandes pretensiones pero correcto. La historia no sigue un hilo continuo, por decirlo de alguna manera; son los momentos más impactantes de la vida de la protagonista, algunos se siguen con más interés que otros, pero todos tienen ese tinte de verosimilitud que solo es capaz de aportar la realidad. Como obra literaria creo que es normal que me guste más Mil soles espléndidos o Las sirenas de Bagdad; pero porque son eso, obras literarias, novelas, historias inventadas, pensadas por el autor para que tengan una coherencia completa, acontecimientos atrapantes, personajes entrañables. Aquí no ocurre eso porque no hay un intento de hacer ficticia la historia. Como lectora ávida de novelas y de literatura de ficción que soy, me ha venido muy bien hacer este ejercicio de conexión (o desconexión, depende de cómo se mire) con el mundo real.
En resumen: una lectura interesante. Si queréis un libro que trate sobre Afganistán de la forma más realista posible, obviamente es este. Y ojo, no por ser realista es más entretenido o impactante. Pero sí está más cerca de la historia, de nuestro mundo.
Por el tema lo relaciono inevitablemente con Un burka por amor o Mil soles espléndidos; gracias a Dios, es mucho mejor que la primera, y por desgracia, peor que la segunda. El lenguaje es sencillo, sin grandes pretensiones pero correcto. La historia no sigue un hilo continuo, por decirlo de alguna manera; son los momentos más impactantes de la vida de la protagonista, algunos se siguen con más interés que otros, pero todos tienen ese tinte de verosimilitud que solo es capaz de aportar la realidad. Como obra literaria creo que es normal que me guste más Mil soles espléndidos o Las sirenas de Bagdad; pero porque son eso, obras literarias, novelas, historias inventadas, pensadas por el autor para que tengan una coherencia completa, acontecimientos atrapantes, personajes entrañables. Aquí no ocurre eso porque no hay un intento de hacer ficticia la historia. Como lectora ávida de novelas y de literatura de ficción que soy, me ha venido muy bien hacer este ejercicio de conexión (o desconexión, depende de cómo se mire) con el mundo real.
En resumen: una lectura interesante. Si queréis un libro que trate sobre Afganistán de la forma más realista posible, obviamente es este. Y ojo, no por ser realista es más entretenido o impactante. Pero sí está más cerca de la historia, de nuestro mundo.
Read
September 17, 2020Existió una guerra, una familia, una niña que lo perdió todo. Y cuando una guerra explota perder significa buscar refugio, pasar hambre, pobreza y humillación. No fue una guerra en la que se tomó partido, un bando, un lugar; sin embargo, despojó de humanidad y sólo quedó el dolor, que se repite una y otra vez en diferentes formas.
Esta historia trata sobre la resiliencia, la fortaleza. No es una historia sobre la opresión femenina, ni el velo y su debate en la religión islámica (que la caratula debería tener un turbante,que es masculino, y no un velo), es sobre la lucha por la supervivencia, por no morir de hambre, por encontrar una alternativa al trauma, a la muerte que lo toca todo, que persigue y no se sacia. Un cambio en el rol familiar que permite seguir adelante.
Nadia, quien nos cuenta su historia, con todo lo que implicó su decisión de cambiar su lugar en la familia, de pasar a ser una mujer cuya aspiración sería casarse, a ser el hombre quien vela por el sustento de toda su familia conformada por una madre abnegada, un padre con una salud mental deteriorada, una hermanas pequeñas y un hijo varón muerto en medio de lo absurdo.
Nadia, que creció en medio de una guerra, en el campo y expuesta a cientos de horrores, muchos de ellos tomados con naturalidad, como la cotidianidad ¿qué tan crueles somos los humanos? Nadia, la que luchó por estudiar, la que no permitió que su familia muriera de hambre, así su estómago estuviera vacío. Enfrentó sus propios miedos, preocupaciones y problemas, que no se rindió aunque todo le dijera que lo hiciera... Nadia, que hoy vive en otro país, que ya vive con la libertad de ser quien es.
Gracias Nadia por tu historia.
Esta historia trata sobre la resiliencia, la fortaleza. No es una historia sobre la opresión femenina, ni el velo y su debate en la religión islámica (que la caratula debería tener un turbante,que es masculino, y no un velo), es sobre la lucha por la supervivencia, por no morir de hambre, por encontrar una alternativa al trauma, a la muerte que lo toca todo, que persigue y no se sacia. Un cambio en el rol familiar que permite seguir adelante.
Nadia, quien nos cuenta su historia, con todo lo que implicó su decisión de cambiar su lugar en la familia, de pasar a ser una mujer cuya aspiración sería casarse, a ser el hombre quien vela por el sustento de toda su familia conformada por una madre abnegada, un padre con una salud mental deteriorada, una hermanas pequeñas y un hijo varón muerto en medio de lo absurdo.
Nadia, que creció en medio de una guerra, en el campo y expuesta a cientos de horrores, muchos de ellos tomados con naturalidad, como la cotidianidad ¿qué tan crueles somos los humanos? Nadia, la que luchó por estudiar, la que no permitió que su familia muriera de hambre, así su estómago estuviera vacío. Enfrentó sus propios miedos, preocupaciones y problemas, que no se rindió aunque todo le dijera que lo hiciera... Nadia, que hoy vive en otro país, que ya vive con la libertad de ser quien es.
Gracias Nadia por tu historia.
September 8, 2021
As I write this review, the international population is watching the return of one of the most ferocious groups to power in Afghanistan. Less than a week after the United States announced the withdrawal of its military troops from the country, the Afghan president fled. The Taliban took control of all cities to the terror of the population, especially women who for decades have been suffering humiliation and curtailment of rights under the rigid moral and religious rules of an authoritarian and chauvinist group.
In this book, which I had the opportunity to read in 2020, writer Nadia Ghulam, now an Afghan refugee living in Catalonia, Spain, spent a decade disguising herself as a man to survive Taliban torture during her two-decade rule behind. Like the lives of many other Afghan women, her life was marked by hunger, poverty, and violence in that country, just some of the unspeakable consequences of a cruel civil war led by the Taliban. Disguised as a man, she worked to support her family and managed to escape with the help of an NGO to treat injuries caused by a bomb, but her family remains in the country haunted by the return of the military regime to power. A must-read to understand a little more not only about the harsh reality of that country but about the destructive capacity that human beings have to kill and subjugate their own species.
In this book, which I had the opportunity to read in 2020, writer Nadia Ghulam, now an Afghan refugee living in Catalonia, Spain, spent a decade disguising herself as a man to survive Taliban torture during her two-decade rule behind. Like the lives of many other Afghan women, her life was marked by hunger, poverty, and violence in that country, just some of the unspeakable consequences of a cruel civil war led by the Taliban. Disguised as a man, she worked to support her family and managed to escape with the help of an NGO to treat injuries caused by a bomb, but her family remains in the country haunted by the return of the military regime to power. A must-read to understand a little more not only about the harsh reality of that country but about the destructive capacity that human beings have to kill and subjugate their own species.
November 2, 2022
Mai m'hauria imaginat que aquest llibre que em van deixar després d'una conversa de la Mònica Bernabé relativa a l'Afganistan pogués arribar-me tant al cor.
La història de la Nàdia Ghulam hauria de ser estudiada als col·legis per evitar les guerres, els masclismes, els rols de gènere, el bullyng i els dogmatismes religiosos.
Hem de ser conscients que a altres parts del món tan llunyanes no es respecten ni gens ni mica els drets humans i conscients d'això, hauríem de practicar l'humanisme entre tots nosaltres.
Cap nen ni nena hauria de patir ni les guerres ni l'odi generat per tradicions tan arrelades que no arriben enlloc.
Recomano aquest llibre perquè deixa ben clar que les emocions més primàries com l'amor i la tendresa són extrapolables a tot arreu. La Nàdia ha explicat la seva història a cor obert i d'una manera molt sincera el que molts hauríem volgut oblidar, així que prenem nota del seu exemple.
La història de la Nàdia Ghulam hauria de ser estudiada als col·legis per evitar les guerres, els masclismes, els rols de gènere, el bullyng i els dogmatismes religiosos.
Hem de ser conscients que a altres parts del món tan llunyanes no es respecten ni gens ni mica els drets humans i conscients d'això, hauríem de practicar l'humanisme entre tots nosaltres.
Cap nen ni nena hauria de patir ni les guerres ni l'odi generat per tradicions tan arrelades que no arriben enlloc.
Recomano aquest llibre perquè deixa ben clar que les emocions més primàries com l'amor i la tendresa són extrapolables a tot arreu. La Nàdia ha explicat la seva història a cor obert i d'una manera molt sincera el que molts hauríem volgut oblidar, així que prenem nota del seu exemple.
January 21, 2021
Este libro es mi primera lectura del 2021, y sólo puedo decir: WOW. Me llegó al corazón de una forma impresionante, tengo tantas emociones y pensamientos que tengo que organizarlas antes de decir mucho más. Sin embargo, si algo tengo claro es que Nadia es una de las mujeres más valientes sobre las que he leído. La admiro enormemente, su resiliencia es impactante y me motiva a dar lo mejor de mí misma y a aprovechar cada oportunidad al máximo. Me encantó.
May 16, 2021
Una historia desgarradora sobre la realidad de muchas personas. Lo hemos trabajado en clase de lenguas, junto a la materia de ciencias sociales y ha servido muy bien para acercar lo que sucede en el mundo a los alumnos.
Lo que aún les (y "me", siendo franca) sigue chocando mucho es que no deja de ser una historia real, unos personajes que existen (o existieron), un miedo y terror que sintió Nadia y una vida que tuvo que soportar durante demasiados años.
Lo dicho: desgarrador.
Lo que aún les (y "me", siendo franca) sigue chocando mucho es que no deja de ser una historia real, unos personajes que existen (o existieron), un miedo y terror que sintió Nadia y una vida que tuvo que soportar durante demasiados años.
Lo dicho: desgarrador.
December 19, 2021
aquest llibre m'ha agradat notablement. Tenía 0 expectatives perquè era una lectura obligatòria del meu institut però la història de la Nadia Ghulam es digna de escoltar tot i que sigui un cop a la teva vida.
L'únic inconvenient que li trobo aquest llibre es difícil d'entendre i va a un ritme colossal. Jo penso que el llibre hi hauria de ser dividit en 3 parts per fer més entenedora la història.
Tot i això la Nadia s'ha tornat un dels meus referents.
L'únic inconvenient que li trobo aquest llibre es difícil d'entendre i va a un ritme colossal. Jo penso que el llibre hi hauria de ser dividit en 3 parts per fer més entenedora la història.
Tot i això la Nadia s'ha tornat un dels meus referents.
Displaying 1 - 30 of 182 reviews