Juss ja vennad

by Mait Vaik

"Juss ja vennad" on jutustused, kus kümneaastane Eestimaa kolka külas elav peategelane koos vanemate vendadega võtab ette just mitte alati eakohaseid tegemisi ja seiklusi. Poiste ausast põllumehest isa monoloogid sobiksid igasse leeriõpikusse, nagu ka sureva vanaisa mõtisklused, mis panevad lugeja juurdlema elu mõtte üle. Krooniks kohtate diakonist sulast, kes õpib usuteadust ja kreeka keelt, ning teisi põnevaid tegelasi, nende hulgas joodikust veterinaari, külafilosoofist Seediku-vana, paadunud romantikut Mustika Sassi, naissoole alati vastutulevat kohalikku konstaablit Libe-Atsi kui ka mitmesuguseid teisi loomi, alates koertest ja lõpetades lehmade ja sigadega. Raamat sisaldab ebatsensuurseid väljendeid, kuna autor on veendunud, et just selline keelekasutus on jutustuse tegelastele kahjuks omane.

Genres: Fiction

213 pages, Paperback

First published January 1, 2013

Reviews

[Vairo · Rating 5 out of 5]

Noorte kuttide juhtumised tänapäevases talumajapidamises ja kohalikus külas. Musta huumori ja vandesõnadega vürtsitatud lood on midagi, mida tihti ei kohta.
Seiklused on huvitavad ja annavad kohalikku elu-olu hästi edasi, sealjuures tuleb ennast tagasi hoida - muidu jätad kummalise mulje, kui omaette kõvasti naerad. Ja mis seal salata, paljudel teemadel on tegelikult tõsine taust ka.

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Soovitada ei julge ega oska kellelegi. Raamat on kohati raju, kohati üle võlli sürr, ropu sõnakasutusega, valdavalt hullust maaelust (millele innukalt kaasa noogutan, sest just nii ma seda maaelu mäletan), aga mulle meeldis.

Kolm venda ja nende sõgedad noorusaja teod; talupidajast ja kogukonna eestvedajast isa, kes siis poegadega hädas nagu mustlane mädas, põlvkondadevahelised arveteklaarimised, külajoodikud, kohalik konstaabel, veterinaar, sulane, kes õpib usuteadust jne, jne.

PS. Lugemine omal vastutusel!

PPS. Juuresolev tsitaat on keskmise vennakse arutlus Jussi imestuse peale, et miks külapoes üldse neid eneseabiraamatuid müüakse, kui maainimesed niigi tervislikult ja üheskoos loodusega elavad 🤔

"See, et inimesed värskes õhus viibivad, ei tähenda kindlasti seda, et nad ennast muidu ei tapaks, joomisest ma parem ei räägi, aga see peenarde vahel küürutamine ja endale pidevalt jalga, kätte saagimine, kirvega näppude otsast löömine, jalgrattaga lõputud kukkumised, katuseparandamine, mis lõppeb selgroovigastuse või vähemalt luumurruga; see, et ka kõige karmima pakasega, sellisega, kus kusi enne maapinnani jõudmist ära jäätub, tuleb maainimestel veel õues kuskil kastis sittuda, iga teine on borrelioosihaige, mida keegi isegi ei märka, ainult linnavurled käivad sellega arsti juures, kõik on jäänud elus vähemalt korra mingi masina vahele, hanguga ribidesse saanud, üle lõkke hüpates ennast ära põletanud - rääkimata nendest kordadest, millal kerisele kukuti -, madalate aidauste vastu oma pea ära peksnud, väikelastel on pidev oht kuhugi tiiki, lahtisesse kaevu või allikasse uppuda, kärntõves koduloomad käivad ringi, nagu oleks see sügisene karvavahetus, ja kui mõni metsloom marutaudi ei põe, on see küll loomaaiast äsja plehku pannud."

[Gea · Rating 3 out of 5]

Väga mõnus lugemine ja ehtsalt maidulik tekst. Okei, keelekorrektuur on jäänud tegemata, kuid see, et toimetaja kuri käsi pole saanud Maidu pikki kiil-põimlauseid lõhkuma, on isegi plussiks. Tühja neist komadest! Punk!

[Veiko Aasa]

Kokkuvõtlikult võib öelda, et suhted, mis põhinevad vihkamisel, on lähedased ja kauakestvad.

[Toomas · Rating 4 out of 5]

Nagu, ühest küljest tahaks ütelda, et see on selline "poisid satuvad sekeldustesse"-raamat, a la ""Selge sott" ütles Vallesmanni Arvo", ainult et poisid on vanemad, kaks kolmest on teismelised ja sekeldused on märksa karmimad. Teisest küljest, et see on maa-ossi raamat, need tüübid on loomad lihtsalt, panevad kinnisvara ja infrastruktuuri põlema, joovad ennast kohalike külafilosoofidega koos kännuämblikuks, sõidavad purjuspäi oma isa Mercedese sodiks (Mercedes oli koju jäänud, sest isa oli džiibiga pulma läinud, džiip seasitane, et siis teised pulmalised näeksid ka, et isa aus talumees), harrastavad isikuvastast vägivalda ja no kui keegi saab ajutrauma siis saab, ega ta enne ka normaalne ei olnud. Kolmandaks on kogu selle asja stiil ja register kuidagi hästi vahva. No vt. nt
""Lõpetage ära, kuradi primaadid!" kargas nüüd väikevend ei tea kust püsti ja kohe kaklusesse ning ise pooleldi nuttes hakkas meid rusikatega vastu päid taguma. Ja sellistel puhkudel, mil noorem põlvkond kipub ülbeks minema ja üritab midagi revolutsioonisarnast korraldada, hoiame meie, esmasündinud, vaatamata omavahelistele lahkhelidele ometigi kokku. Nii ka nüüd ja pöördusime kohe tagaistmel keksiva Robespierre'i poole, et rusikatega poisikese hoogu vaigistada. Sest pööblil ei ole kunagi õigus, isegi siis, kui on..."

Edasi jääb mõte katki, sest poiste auto lendab pea alaspidi.

Ja nagu samas on seal midagi veel. Mingi nukrus. Õud, et vaatad tulevikku ja seal ongi ainult see, et jood oma isa raha maha ja sööd konserve ja midagi eluga ei tee, sest sinust polegi millekskiks asja. Nooremast vennast ehk saab, tal on vist juba kümneaastasena plaanid valmis, aga sinust - ei, ei usu.

Mait Vaiku teavad vist muist inimesi tema laulusõnade/luule kaudu, "Ema on haige", "Kuidas tuli pimedus mu tuppa", "Disko", "Igavest elu lõppevas öös"ja paljud teised, palju täiesti fantastilisi tekste. Ja ütleme, et nende tekstide tonaalsus on "Jussist ja vendadest" no ikka päris erinev, see paneme-külakiige-nitrovärviga-põlema või purjus-kümneaastase-eestvedamisel-üritame-teha-külla-litsimaja on nagu mingi täiesti teine žanr näiteks "Viimasest jõuluööst", selles mõttes on äge, et ühest küljest autor tunneb eri registreid ja puha, aga teisest küljest, vahel lipsab ikkagi sisse sellest üldisest Vaigu kurbusest.
Hea raamat oli.

[Konstantin · Rating 2 out of 5]

Pole Maidult muud peale tema luule varem lugenud, nii et see oli väike ringreis tema ilukirjanduslikesse oskustesse.

"Juss ja vennad" on rämedavõitu rännak Eestimaa sõgedasse külakolkasse, kus juhtuvad sündmused, mis meenutavad mingit jaanipäeva varahommikust amokijooksu.

Kirjeldused olid küll elavad, aga minule jäi puudu sisust. Raamat mõjus nagu üks lõputu rännak ühelt väärteolt (kuriteolt) teisele, mis pole otseselt halb, aga üks hetk viskas selline süžee lihtsalt üle.

Done.

[Madis Must(s) · Rating 4 out of 5]

Ei noh, tore, lihtne, robustne, lõbus ja ropp raamat. Kuidas kolm teismelist venda maakohas pättidena käituvad. Raamat, mille võiks anda keskkooli õpilasele, kes peab tavapärast kohustuslikku kirjandust liiga igavaks. Tõestaks, et kirja kõlbab panna ka teistsuguseid seiklusi ja mõtteid kui need, mis kultuurikaanonis.

[Piret · Rating 5 out of 5]

Agu Sihvka kordades hullumeelsem ja "üle võlli" variant. Ja kõige selle taustal kumamas tõsine valu, et elu võibki nii masendav olla.

[Joonas · Rating 4 out of 5]

juss ja vennad koosneb

konidest ja sigadest
õllest ja viinast
bensiinist ja virtsast

aga kui lõpuni jõuad
maitses see kõik ikka nagu
bullerby lapsed

[Ikimiki · Rating 3 out of 5]

Ootasin Vaigult midagi melanhoolsemat ja nukramat(Sõpuse Puiestee). Sellisteks joomahullu päevaraamatu saranasteks seiklusteks ei olnud valmis. Alguse oli lõbus aga raamatu keskel oli probleeme keskundumisega. Lõpp läks jällegi paremaks.
Raamatu format on ka kuidagi imelik. Ei saagi aru, nagu vales mõõdus oleks raamat.