What do you think?
Rate this book
Minu... #184
Minu Ungari. Elu on paprika
Paprikat kui Ungari sümbolit kohtab värvikate ja erikujuliste viljadena, pulbrite ja kreemidena, hautatult ja kuivatatuna, rahvariidetikandites, tapeedimustrites ja mujalgi. Seda maad iseloomustab aga veel palju huvitavat. Puudub vaid meri.
Loodushuvilisi ootavad Põhja-Ungari pöögimetsad ja karstikoopad, Balatonis ja termaalbasseinides saab ravikümmelda, külalise võtavad oma rüppe jahedad veinikeldrid, mustlasmuusikaga rahvusrestoranid ja leidlikult sisustatud romukõrtsid. Ungarlased on vahetud ja südamlikud, armastavad palju süüa-juua ja hoolitsevad hästi ka külaliste eest.
Minu tutvus Ungariga sai alguse juba aastakümneid tagasi, olen õppinud ungari keelt ja elanud perega Budapestis. Ungari muutis mind sallivamaks ja julgemaks.
See ida ja lääne piiril asuv üle tuhandeaastane riik ei väsi üllatamast – igas mõttes.
Loodushuvilisi ootavad Põhja-Ungari pöögimetsad ja karstikoopad, Balatonis ja termaalbasseinides saab ravikümmelda, külalise võtavad oma rüppe jahedad veinikeldrid, mustlasmuusikaga rahvusrestoranid ja leidlikult sisustatud romukõrtsid. Ungarlased on vahetud ja südamlikud, armastavad palju süüa-juua ja hoolitsevad hästi ka külaliste eest.
Minu tutvus Ungariga sai alguse juba aastakümneid tagasi, olen õppinud ungari keelt ja elanud perega Budapestis. Ungari muutis mind sallivamaks ja julgemaks.
See ida ja lääne piiril asuv üle tuhandeaastane riik ei väsi üllatamast – igas mõttes.
264 pages, Paperback
Published April 1, 2025
26 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 6 of 6 reviews
November 5, 2025
Hoiatus! Ma ei soovita selle raamatu lugemist alustada tühja kõhuga, sest see on nii külluslikult toidujutte täis, et tekib just seetõttu soov Ungarit ise ka külastada. Raamat oli muidugi huvitavalt kirjutatud, kuigi ma ise lahterdaks selle voolava jutuga põnevaks giidiraamatuks, sest reisimiseks saaks palju ideid, mida ja kus külastada. Kuritegevuse kohapealt väike hoiatus ka, aga eks ise peab ka ettevaatlik olema.
Saab ka huvitavaid fakte teada, näiteks seda, et alguses oli kaks linna Buda ja Pest, mida eraldas Doonau jõgi. Tänapäeval on Buda pool pigem jõukam ja prestiižikam ning Pest odavam ja jõukohasem linnaosa.
Soovitan lugeda
Saab ka huvitavaid fakte teada, näiteks seda, et alguses oli kaks linna Buda ja Pest, mida eraldas Doonau jõgi. Tänapäeval on Buda pool pigem jõukam ja prestiižikam ning Pest odavam ja jõukohasem linnaosa.
Soovitan lugeda
April 25, 2025
Seda raamatut lugedes läks kõht pidevalt tühjaks, sest lugedes pikki ja põhjalikke kulinaarseid kirjeldusi hungaricumidest ning ungari söögist-joogist üleüldiselt, läks mõte rändama ning maandus pidevalt kusagil paprikate-guljaššide ja talupoja vorstide keskel.
Ungaris mitmeid kordi käinuna leidsin raamatust siiski palju uut ja huvitavat ning kasulikke vihjeid, mida oma järgmistel reisidel kindlasti kavva lisan. Mõnus ja kiire lugemine ning loeksin heameelega veelgi, eriti tudengiaja seiklustest ning üleüldistest muutustest mis Ungaris viimase paari kümnendi jooksul on aset leidnud.
Ungaris mitmeid kordi käinuna leidsin raamatust siiski palju uut ja huvitavat ning kasulikke vihjeid, mida oma järgmistel reisidel kindlasti kavva lisan. Mõnus ja kiire lugemine ning loeksin heameelega veelgi, eriti tudengiaja seiklustest ning üleüldistest muutustest mis Ungaris viimase paari kümnendi jooksul on aset leidnud.
May 6, 2025
”Minu Ungari” meeldib kindlasti neile, kes lähenevad huviga ”tahaks Ungarist rohkem teada saada”. See lugude kogumik sobib nii reiside planeerimiseks kui ka reisile kaasa, sobib kõigile ungari keelt ja kultuuri õppivaile eestlastele (neid on päris palju, eestlased peavad ungarlasi uhkusega oma keelesugulasteks, kuigi ungarlased seda sugulust pigem häbenevad, nagu raamatust selgub).
Mida siin lehekülgedel aga väga pole, see on isiklik lugu. Õigemini, see on küll olemas, aga mitte dominantne: raamatu alguses on väike tüdruk, kes satub ENSV-s elades kokku värviliste Ungari spordiajakirjadega ja mingi teleseriaaliga, kust ta ühe imeliku sõna meelde jätab, siis satub ta ülikoolis eesti filli kõrvalt ungarit õppima ja huvitavatele õppereisidele... Nii see algab. Isiklik lugu on täiesti olemas, aga meelega peidetud Ungarit tutvustavate lugude ja tegelaste varju, nii et vahepeal võib pea Ungari-doosist natuke ringi käima hakata. Ungarikeelseid sõnu on ka muidugi palju, üks imelikum kui teine. Ungari on omaette maailm! Olen ka ise sealmail käinud ja seda tunnetanud. Mõni nädal pärast lugemist on mul mälusõelal aga ikkagi isiklikud lood, kultuurikonfliktid, kui nii võib öelda. Näiteks kuidas Lea tudengina käis maisiraksus ja korterinaabritele oma jutuga vahele jäi või kuidas ta hapukoorega ühe korraliku kohaliku vürtstoidu ära rikkus. Toidust on raamatus väga palju juttu!
Ka poliitikast on juttu. Miks nii paljud noored tänapäeval Ungarist minema kolivad – eks see ole seesama põhjus, miks ka Lea sealt lõpuks ära tuli. Ja õiget põhjust, miks just Ungari nii ”ära keeras”, justkui polegi.
Mul on meeles üks hetk enda Ungari reisist, istusime mägedes ja sõime guljašši (see on supp, eksole), pea kohal roheline katus, viinamarjad otse me peade kohal, veiniklaasid ees, vaatasime kaugusse ja ütlesime: see on peidetud paradiis. Kusagil siin teiste Euroopa maade vahel, ilma mereta, oma mägede, oma reeglite ja oma uhkusega. Igatahes tuleb siit raamatust välja see tõmme, mis Lead tõmbas. Miks ta oli valmis sinna kolima, kentsaka bürokraatiaga rinda pistma, lapsed umbkeelsetena kohalikku kooli panema ja üsna väikese palga eest ülikoolis eesti keele lektoriks hakkama.
Öeldakse, et Eestis on ”Ungari-hullude hõim” ja arvatavasti tekitab see raamat nii mõnegi hõimlase taas juurde.
Mida siin lehekülgedel aga väga pole, see on isiklik lugu. Õigemini, see on küll olemas, aga mitte dominantne: raamatu alguses on väike tüdruk, kes satub ENSV-s elades kokku värviliste Ungari spordiajakirjadega ja mingi teleseriaaliga, kust ta ühe imeliku sõna meelde jätab, siis satub ta ülikoolis eesti filli kõrvalt ungarit õppima ja huvitavatele õppereisidele... Nii see algab. Isiklik lugu on täiesti olemas, aga meelega peidetud Ungarit tutvustavate lugude ja tegelaste varju, nii et vahepeal võib pea Ungari-doosist natuke ringi käima hakata. Ungarikeelseid sõnu on ka muidugi palju, üks imelikum kui teine. Ungari on omaette maailm! Olen ka ise sealmail käinud ja seda tunnetanud. Mõni nädal pärast lugemist on mul mälusõelal aga ikkagi isiklikud lood, kultuurikonfliktid, kui nii võib öelda. Näiteks kuidas Lea tudengina käis maisiraksus ja korterinaabritele oma jutuga vahele jäi või kuidas ta hapukoorega ühe korraliku kohaliku vürtstoidu ära rikkus. Toidust on raamatus väga palju juttu!
Ka poliitikast on juttu. Miks nii paljud noored tänapäeval Ungarist minema kolivad – eks see ole seesama põhjus, miks ka Lea sealt lõpuks ära tuli. Ja õiget põhjust, miks just Ungari nii ”ära keeras”, justkui polegi.
Mul on meeles üks hetk enda Ungari reisist, istusime mägedes ja sõime guljašši (see on supp, eksole), pea kohal roheline katus, viinamarjad otse me peade kohal, veiniklaasid ees, vaatasime kaugusse ja ütlesime: see on peidetud paradiis. Kusagil siin teiste Euroopa maade vahel, ilma mereta, oma mägede, oma reeglite ja oma uhkusega. Igatahes tuleb siit raamatust välja see tõmme, mis Lead tõmbas. Miks ta oli valmis sinna kolima, kentsaka bürokraatiaga rinda pistma, lapsed umbkeelsetena kohalikku kooli panema ja üsna väikese palga eest ülikoolis eesti keele lektoriks hakkama.
Öeldakse, et Eestis on ”Ungari-hullude hõim” ja arvatavasti tekitab see raamat nii mõnegi hõimlase taas juurde.
May 21, 2025
"Minu Ungari" kuulub sarjas kahtlemata nende informatiivsemate raamatute hulka (meenutan praegu pingsalt, kas mõni giidist autori oma üldse on sinna skaala teise otsa, ehk et unu-munu heietuste hulka kuulunud, ei meenu vist). Ei kiruta siin ämma ega meest, ei seista mitukümmend lehekülge elamisloa sabas, ei imetleta ka oma naba. Tõsi, kui isiklikku kraami on äärmiselt vähe, siis jääb autor ka kuidagi kaugeks, aga teisalt - mõnikord võib ka nii.
Raamatut sulgedes jäävad meelde: paprikad, vein, koerad, Balaton, ringrõdud. Oo, ja muidugi inimeste nimed. Ja ema nime tähtsus asjaajamisel, dokumentides.
Mina tean nüüd, et sinna ma minna ei taha, sest... paprika, eks ole :) Autor seda küll otsesõnu ei öelnud, aga ma ei imestaks, kui need va madjarid seda ka kookide sisse susavad. Vein jällegi pidavat olema odav (või vähemasti kunagi oli). Koertega, oh jeerum: puli, mudi, pumi (ei ole lastelaul, ei ole, Ungari koeratõud hoopis). Need rastakoerad on üldse naljakad.
Igatahes. See on nüüd päriselt see raamat, mille võib enne reisiteele minemist läbi lugeda ja ka reisile kaasa võtta, kui te minu arvamust küsite. Kas seda on mõtet lugeda inimesel, kel pole Ungarit väisata plaanis? On ikka. Ega teadmised mööda külge maha jookse.
Raamatut sulgedes jäävad meelde: paprikad, vein, koerad, Balaton, ringrõdud. Oo, ja muidugi inimeste nimed. Ja ema nime tähtsus asjaajamisel, dokumentides.
Mina tean nüüd, et sinna ma minna ei taha, sest... paprika, eks ole :) Autor seda küll otsesõnu ei öelnud, aga ma ei imestaks, kui need va madjarid seda ka kookide sisse susavad. Vein jällegi pidavat olema odav (või vähemasti kunagi oli). Koertega, oh jeerum: puli, mudi, pumi (ei ole lastelaul, ei ole, Ungari koeratõud hoopis). Need rastakoerad on üldse naljakad.
Igatahes. See on nüüd päriselt see raamat, mille võib enne reisiteele minemist läbi lugeda ja ka reisile kaasa võtta, kui te minu arvamust küsite. Kas seda on mõtet lugeda inimesel, kel pole Ungarit väisata plaanis? On ikka. Ega teadmised mööda külge maha jookse.
June 23, 2025
Olen Leaga koos sada korda Ungaris käinud ja osaliselt ka sellist Ungarit tean nagu ta kirjeldas. Huvitav oli hoopis see, et raamatust sain tundma uut Lead. Põnev!
<3
<3
July 24, 2025
Nüüd peale lugemist tahaks juba väga nende koogikeste ja termaaljärvede Ungarit külastada.
Väga huvitav oli lugeda ka sinnakolimise reaalsusest ja kadalipust. Kui teise riiki kolimine võib mõnikord tunduda põnev unistus, siis pean tunnistama, et mina vist nii vapper ei ole.
Väga huvitav oli lugeda ka sinnakolimise reaalsusest ja kadalipust. Kui teise riiki kolimine võib mõnikord tunduda põnev unistus, siis pean tunnistama, et mina vist nii vapper ei ole.
Displaying 1 - 6 of 6 reviews