Maagiline reaalsus on kogumik minimalistlikke, tihti alla leheküljepikkuseid lugusid sellest kui ilus, groteskne, soe, kõle, kummastav, vigurlik, värviline ja helisev on maailm. Sürrealistlikud, helged, kuid mõnikord grotesksed lood räägivad näiteks: Räpakassidest, ükssarvikutest, Kellaseieritreialist, pesemata nõude planeedist, surematuse retseptist, kõige esimesest tiigrist, kirgastunud putukast, pärast maailma lõppu raamatuid lugevatest robotitest, headest võluritest, kummalistest, kaunitest või kurjadest olenditest. Kõik lood on eraldiseisvad ja sõltumatud, kuid moodustavad koos suurema loo samast reaalsusest. Novellikogus on süngeid lugusid, mis ei sobi lastele.
Tegemist on Edvin Aedma kolmanda raamatuga, millega sai kokku seitse aastat tööd tehtud.
See on selline väga omapärane raamat, mis ilmselt osadele meeldib väga, teistele mitte üldse. Ma panin keskmise hinde sellepärast, et kuigi suurem osa raamatust jäi suht arusaamatuks, oli seal sees üksikuid väga häid pärle. Natuke pidi pingutama, et läbi lugeda, ei olnud kerget voolavust (see tulenes kindlasti ka asjaolust, et raamat koosneb väga lühikestest lugudest), aga lõppkokkuvõttes tasus ära.
Siit leiab uudishimulik lugeja kindlasti mõned mõistatused, hulganisti headust ja veelgi rohkem lugusid, mis panevad mõnusalt muigama küll elu, küll enese üle - ja arutlema, et äkki pole vahetki, kummale keskendud või kust alustad, et mõista seda kõike suurt ja imelist ja muutuvat, mida kogeme.
Mulle meeldisid raamatu idee ja kujundus. Jutukeste tase oli küll kohati ebaühtlane ja tekstid oleksid võib-olla vajanud veel mõningast viimistlemist, aga mõte loeb ka midagi. Üldiselt oli vahelduseks täitsa tore lugemine ja kaugeltki mitte sisutühi. Mõned lood olid paremini õnnestunud kui teised, mõnest ei saanudki eriti aru, teised kõnetasid jälle rohkem. Žanrit ei oskagi päris täpselt määratleda, oma olemuselt meenutasid need jutukesed natuke zen-budistlikke mõistulugusid, aga olid oluliselt paljusõnalisemad ja fantaasiarohkemad. Usutavasti peegeldusid selles raamatus autori maailmavaade ja tõekspidamised, mida ta soovis teistega jagada ning see oli ka sümpaatne. "Maagilise reaalsuse" maksimaalseks nautimiseks oleks ilmselt vaja evida natuke... heljuvamat või vähemalt teistsugust ellusuhtumist kui minul on.