Paljud Euroopa noored satuvad Aafrika pinnale esimest korda turisti või vabatahtlikuna. Mina võtsin reisi ette aga hoopis isekamal põhjusel – ma tahtsin rikkaks saada. Mul oli plaan kasutada Eestis hästi toimivaid äriideid Mustal Mandril, kus kõik alles arenemisjärgus.
Olen majandusinimene. Ma teadsin, et Ghanas on hiljuti leitud naftat, et seal on algamas ehitusbuum, et sealsed aktsiaturud on plussis. Aga ma ei arvestanud sellega, et satun korduvate röövide ohvriks, pistan rinda riikidevahelise bürokraatiaga ning pean tegelikult otsima tööd illegaalina.
Kogu segaduse ning kõikide viperuste kõrval oli alati aga midagi, mis hoidis suu naerul. Nüüd, viis ja pool aastat hiljem võin öelda, et leidsin selle, mida otsima tulin. Töötan reklaamiagentuuri tegevjuhina, mul on oma internetiäri ning Aafrikast lahkumise plaane ei pea.
Jäi häirima, et Ghanast ja ghanalastest ei saanudki eriti teada. Raamat venis, aga seda, mis oodatud, ei tulnudki. Ethel kirjutab tegelikult hästi (nt blogi on täitsa meeldiv lugeda), kuid raamatus ei saanud ta justkui järje peale kuidagi. Muudkui hüppas ühelt teemalt teisele ning kirjeldas oma tegevusi reisikaaslasega. Kui aga küsida, kui palju kõik Ghanas veedetud aega ning seal elavaid inimesi puudutas, siis kahjuks minimaalselt. Need lood oleksid Tartus peaaegu sama põnevad olnud. Aafrika riigi kohta oleks oodanud rohkem kohaliku elu-olu kirjeldust ning inimestega suhtlemist.
Endine pangateller teeb elus kannapöörde ja maandub keset musta mandrit. Siin on seiklusi ilma kehtiva passita ja autor avab kenasti kohalike maailmapilti läbi huvitavate, teelesattuvate karakterite.
Minu Ghana lugemine oli minu jaoks pigem pettumus. Ma ei sattunud kirjutajaga kuidagi ühele lainele, ei osanud talle kaasa elada. Minu jaoks tekitas ta Ghanast negatiivse mulje. Tundus, et kohalike elanikega ta väga palju ei suhelnud ja kui kokkupuutepunktid olid, siis pigem negatiivsed (v.a. Alex). Samas ainest kirjutamiseks oli, lihtsalt kirjapanemisoskus polnud nii kaasahaarav. Kuigi mida edasi, seda rohkem ma hakkasin autorit austama, et ikkagi tubli inimene:)