What do you think?
Rate this book
Sipelgas Si
Si elu ei ole kuigi keeruline – tema päevi täidavad sõbrad, sõdalaskoolitus ja töö. Ent siis hävitab röövelliku vaenlase rünnak kõik, mida ta kalliks peab ja kogu Võharu linnuse rahvast ootab orjapõli. Aga elu on täis üllatusi. Kuigi kodused Si kõrget sünnipära ei arvestanud, annab see talle vangistuses eeliseid. Milline on Si tegelik saatus? Kuidas päästa oma rahvas ja vallutajatele vastu astuda?
Illustratsioonide autor on kunstnik Takinada, keda inspireerisid eesti ja seto pärandkultuur, loodus ning Jaapani mangad.
Raamat ilmus esmakordselt 1939. aastal. Kirjanik Johannes Selg kirjutas noortele allegoorilise loo, esitledes loodust inimestele omaste tunnete ja suhete abil. Raamatu kaanel seisis: „Romaan sipelgate elust“.
Illustratsioonide autor on kunstnik Takinada, keda inspireerisid eesti ja seto pärandkultuur, loodus ning Jaapani mangad.
Raamat ilmus esmakordselt 1939. aastal. Kirjanik Johannes Selg kirjutas noortele allegoorilise loo, esitledes loodust inimestele omaste tunnete ja suhete abil. Raamatu kaanel seisis: „Romaan sipelgate elust“.
280 pages, Unknown Binding
Published April 28, 2025
2 people are currently reading
21 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
May 29, 2025
Tunnistan oma võhiklikkust ja rõõmu, et sattusin täiesti uude maailma. Igati intrigeeriv on võtta vahelduseks uhiuuele kraamile kätte ka midagi vana (aga uues kuues, äsja Postimehe kirjastuses ilmunud). Johannes Selg on, muide, minukandi kutt: Viljandi - näpud püsti! Töötas erinevatel aegadel kohaliku ajalehe juures ja oli muidu ka usin kaastööde saatja. Kirglise loodusesõbrana oli tal materjali saatmiseks küll ja veel. Kusjuures pidas ka kirjavahetust teise põneva loodusmehe Gustav Vilbastega.
Elu jooksul katsetas igasuguste asjadega: ilmutas luuleraamatukese, püüdis algatada kodu- ja looduslooliste talukirjelduste kampaaniat, õppis kirja teel ühe Berliini stuudio juures, nii et pidas end viimaks ka diplomeeritud rakendusgraafikuks, koguni ateljeed üritas Viljandis Kauba tänaval pidada. Sõnaga, mitmel rindel katsetaja.
Igatahes laste- ja noorsookirjanikuna oli Selg natuke edukam kui neis eelpool mainitud tegemistes ja 1939. aastal ilmuski "Sipelgas Si". (samal aastal ilmus ka "Ahvenapoiss Sulev", mis sai Looduse lasteraamatute konkursil teise koha)
"Sipelgas Sid" kätte võttes läks mu abikaas aga kangesti elevile. Tuli välja, et tema lapsepõlve lemmikraamat on olnud Ondrej Sekora "Sipelgad ei alistu". Tšehhi kirjaniku Sekora (lastele mõeldud) sipelgalood ilmusid esmalt 1933. aastal ajalehes. Nüüd olekski põnev teada, et kas Johannesele sattus mõni Sekora looga lehesaba näppu ja ta inspireerus sedavõrd, et kirjutas veidi vanemale eale allegoorilise loo või oligi aeg selline, mil sipelgad olid popid. Igatahes oli meil põnev võrrelda, kas sipelgate võitlus ämblikuga on hirmsam sinu või minu raamatus :)) Jeerum, see Sipelgas Si ämblik oli mingi eriliste tanglõugadega koletis, no mida mina siis kogu aeg räägin, brrrr... Tõe huvides olgu muidugi mainitud, et Si kohtus oma teel hiljem ka sõbralikuma lülijalgsega.
Niisiis on meil Võharu linnuse vana sõdalane No, kes päästab ühe äbariku hukule määratud munakese, millest sirgubki Si. Sipelgas Si ja teiste Võharu asukate tegemiste ja juhtumiste kaudu antakse päris põhjalik ja põnev ülevaade sipelgate elust: hierarhia, elukaar, olme (toiduteema sealjuures eriti huvitav). Ja muidugi vaenlased, peamiselt teised sipelgakolooniad, ämblikud, rästikud jt.
Siiski ei ole see ainult sipelgamaailma kirjeldamine, vaid siin leidub ka elulisi mõtisklusi. Kuidas ei saa ainult mesipiima järele joosta. Kuidas koostöös peitud jõud. Kuidas uhkus ajab upakile.
Ohjaa, armastust on ka :) Millised on sipelgate lamuuri eripärad, kuidas see algab ja kuidas lõppeb, selle kohta ma palju infot ei jaga.
Mis veel meeldis. Mõned vanamoodsad sõnad. Üldiselt tuttavad, aga näiteks "aavistama" või "pidemed" olid küll võõrad. Pidemed tuletasid mulle meelde lapsepõlveaegseid lugemisi ja sellisest lugemisest tunnen ma täna puudust. Varakult täiskasvanute raamatute juurde jõudes juhtus ju sageli ette tundmatuid sõnu, lood olid põnevad ja kellel siis mahti sõnaraamatutes või leksikonides tuuseldada, nii et paljude sõnade tähendus pidigi loo edenedes tasapisi selgeks saama. Sai ka, enamasti. Ühel korral küll õige vildakalt...
Meeldisid mitmed lüürilised looduskirjeldused ja kujundid. Üks näide: "Aga metsajärve kohalt kerkis läbi kuuskede tumedate nõelte juba piimvalget udu, mis vastu loodest paiskuvat ehakuma näis nagu maheroosakas hiigelvaip, narmaiks järve kaldal kasvavad arvukad kõrkja- ning pilliroopõõsad."
Väga kaasahaarav ja mõnusalt omamoodi lugemiselamus.
PS. Illustreerinud Takinada.
Elu jooksul katsetas igasuguste asjadega: ilmutas luuleraamatukese, püüdis algatada kodu- ja looduslooliste talukirjelduste kampaaniat, õppis kirja teel ühe Berliini stuudio juures, nii et pidas end viimaks ka diplomeeritud rakendusgraafikuks, koguni ateljeed üritas Viljandis Kauba tänaval pidada. Sõnaga, mitmel rindel katsetaja.
Igatahes laste- ja noorsookirjanikuna oli Selg natuke edukam kui neis eelpool mainitud tegemistes ja 1939. aastal ilmuski "Sipelgas Si". (samal aastal ilmus ka "Ahvenapoiss Sulev", mis sai Looduse lasteraamatute konkursil teise koha)
"Sipelgas Sid" kätte võttes läks mu abikaas aga kangesti elevile. Tuli välja, et tema lapsepõlve lemmikraamat on olnud Ondrej Sekora "Sipelgad ei alistu". Tšehhi kirjaniku Sekora (lastele mõeldud) sipelgalood ilmusid esmalt 1933. aastal ajalehes. Nüüd olekski põnev teada, et kas Johannesele sattus mõni Sekora looga lehesaba näppu ja ta inspireerus sedavõrd, et kirjutas veidi vanemale eale allegoorilise loo või oligi aeg selline, mil sipelgad olid popid. Igatahes oli meil põnev võrrelda, kas sipelgate võitlus ämblikuga on hirmsam sinu või minu raamatus :)) Jeerum, see Sipelgas Si ämblik oli mingi eriliste tanglõugadega koletis, no mida mina siis kogu aeg räägin, brrrr... Tõe huvides olgu muidugi mainitud, et Si kohtus oma teel hiljem ka sõbralikuma lülijalgsega.
Niisiis on meil Võharu linnuse vana sõdalane No, kes päästab ühe äbariku hukule määratud munakese, millest sirgubki Si. Sipelgas Si ja teiste Võharu asukate tegemiste ja juhtumiste kaudu antakse päris põhjalik ja põnev ülevaade sipelgate elust: hierarhia, elukaar, olme (toiduteema sealjuures eriti huvitav). Ja muidugi vaenlased, peamiselt teised sipelgakolooniad, ämblikud, rästikud jt.
Siiski ei ole see ainult sipelgamaailma kirjeldamine, vaid siin leidub ka elulisi mõtisklusi. Kuidas ei saa ainult mesipiima järele joosta. Kuidas koostöös peitud jõud. Kuidas uhkus ajab upakile.
Ohjaa, armastust on ka :) Millised on sipelgate lamuuri eripärad, kuidas see algab ja kuidas lõppeb, selle kohta ma palju infot ei jaga.
Mis veel meeldis. Mõned vanamoodsad sõnad. Üldiselt tuttavad, aga näiteks "aavistama" või "pidemed" olid küll võõrad. Pidemed tuletasid mulle meelde lapsepõlveaegseid lugemisi ja sellisest lugemisest tunnen ma täna puudust. Varakult täiskasvanute raamatute juurde jõudes juhtus ju sageli ette tundmatuid sõnu, lood olid põnevad ja kellel siis mahti sõnaraamatutes või leksikonides tuuseldada, nii et paljude sõnade tähendus pidigi loo edenedes tasapisi selgeks saama. Sai ka, enamasti. Ühel korral küll õige vildakalt...
Meeldisid mitmed lüürilised looduskirjeldused ja kujundid. Üks näide: "Aga metsajärve kohalt kerkis läbi kuuskede tumedate nõelte juba piimvalget udu, mis vastu loodest paiskuvat ehakuma näis nagu maheroosakas hiigelvaip, narmaiks järve kaldal kasvavad arvukad kõrkja- ning pilliroopõõsad."
Väga kaasahaarav ja mõnusalt omamoodi lugemiselamus.
PS. Illustreerinud Takinada.
August 30, 2025
Mu esimene reaktsioon on - vau, milline sõnaseadmisoskus. Kui voolav tekst, milline sõnakasutusoskus, millised kirjeldused - puhas rõõm lugeda :)
Näiteks: Paras aeg oli saabunud. Kõikjal sädeles päikest, all künka jalal kirendas kiiresti voolav vesi tuhandeist murdunud kiirtest ja udu hakkas kerkima metsajärve kohalt. Lk 225
Ja samamoodi lugu ise - kuigi see on kirjutatud 1939, siis kuidagi ei saa ütelda, et lugu oleks iganenud või mitte kaasaegne. Ka täna kehtib see, et töökus, rõõmsameelsus ning julgus viibad sihile ning saavad premeeritud :)
Si oli algusest peale uudishimulik, samas usin ja taiplik. Ning tegi sama palju tööd, kui tema vanuses vastassoost sipelgad.
Ja Si kohtumine printsiga… Mõnus ja südamlik lugemine!
Ning muidugi ei saa unustada neid võrratuid illustratsioone. Need on nii fantaasiaküllased. Sipelgad on nagu inimesed, aga samas ikkagi sipelgad. Vaata ise :)
—————
“Ainult mitte lootust unustada!” ütles ta enesele, heites uuesti oma viletsale asemele puhkama, sest hommikuni näis olevat veel küllalt aega. “Kes unustab lootuse, see unustab päikese, kes päikese unustab, see unustab rõõmu. Kes aga unustab rõõmu - see unustab ka elu!” Lk 157
Elu on alati ilus, kui meil on julgeid lootusi. Lk 202
Paras aeg oli saabunud. Kõikjal sädeles päikest, all künka jalal kirendas kiiresti voolav vesi tuhandeist murdunud kiirtest ja udu hakkas kerkima metsajärve kohalt. Lk 225
Näiteks: Paras aeg oli saabunud. Kõikjal sädeles päikest, all künka jalal kirendas kiiresti voolav vesi tuhandeist murdunud kiirtest ja udu hakkas kerkima metsajärve kohalt. Lk 225
Ja samamoodi lugu ise - kuigi see on kirjutatud 1939, siis kuidagi ei saa ütelda, et lugu oleks iganenud või mitte kaasaegne. Ka täna kehtib see, et töökus, rõõmsameelsus ning julgus viibad sihile ning saavad premeeritud :)
Si oli algusest peale uudishimulik, samas usin ja taiplik. Ning tegi sama palju tööd, kui tema vanuses vastassoost sipelgad.
Ja Si kohtumine printsiga… Mõnus ja südamlik lugemine!
Ning muidugi ei saa unustada neid võrratuid illustratsioone. Need on nii fantaasiaküllased. Sipelgad on nagu inimesed, aga samas ikkagi sipelgad. Vaata ise :)
—————
“Ainult mitte lootust unustada!” ütles ta enesele, heites uuesti oma viletsale asemele puhkama, sest hommikuni näis olevat veel küllalt aega. “Kes unustab lootuse, see unustab päikese, kes päikese unustab, see unustab rõõmu. Kes aga unustab rõõmu - see unustab ka elu!” Lk 157
Elu on alati ilus, kui meil on julgeid lootusi. Lk 202
Paras aeg oli saabunud. Kõikjal sädeles päikest, all künka jalal kirendas kiiresti voolav vesi tuhandeist murdunud kiirtest ja udu hakkas kerkima metsajärve kohalt. Lk 225
Displaying 1 - 3 of 3 reviews