„Lapsed on kõik, me ju teame seda. Kuidas üldse läheneda sellisele suurele teemale, mis inimese headuse kõik olekud nii halastamatult valgele toob? Killustusin mitmeteks häälteks, minust endast enam ei piisanud. Kangastusid lood, millest said siinse kogu ballaadid, jutustatud eri vaatepunktidest – lapsed-vanavanemad, mehed-naised, igasugused muud, kõhklejad, armastajad, igatsejad ja paljud teised.”
Tõnis Vilu (s 1988) on tunnustatud eesti luuletaja, kahekordne Gustav Suitsu luuleauhinna laureaat (raamatutega „Kink psühholoogile” ja „Kõik linnud valgusele”) ja Tartu linnakirjanik 2025. Tema luuleraamatud vaatlevad ausalt ja järeleandmatult inimeseks olemise süvakihte, teemadeks muuhulgas vaimne tervis, poliitika ja inimestevahelised suhted.
Tõnis Vilu (1988) is a poet currently residing in Tartu, Estonia.
His poetry includes themes like mental health, individual growth and politics.
Two-time winner of the Gustav Suits poetry prize (with Kink psühholoogile (2016) and Kõik linnud valgusele (2022)) and the recipient of the Annual Literature Award of the Cultural Endowment of Estonia (with Tundekasvatus (2020)).
lugesin seda vanaemale (kui ta saaremaale etendust vaatama tuli) ette... mulle nii väga meeldib tõnis vilu luule!
ps! raamatupoes olin nii elevil, et teost saada. rääkisin müüaga. ta ütles, et riiulitelt on see peaaegu otsas. see oli ka esimene raamat, mis ma enda uude tallinna koju ostsin. täpselt - enne lapsi (tuleb armastus ja raamaturiiul ja see lamp, millest ma alati unistanud olen). <<<3
psps! aja jooksul värvusid raamatu kaaned justkui oleks keegi neid pliiatsiga värvinud. fantoomlapsed, tjah.
kui väike peab olema see luuletus et lipsata lukust sisse
Lugesin selle ühe korra läbi ja hakkasin kohe otsast peale, sest on tunne, et õieti peaks lugema mitu, võib-olla mitu mitu korda, et tunda endas mingit kindlust, et erinevad jutustajad, mosaiigikillud, mingit moodi kokku panna. Mitte tingimata õiget moodi, ma ei usu, et on õiged ja valed viisid luulet lugeda, aga mingit resoneerivat moodi. Ei lasta rahulikult isegi kõhkvel olla või nii...
Nii ja naa. Ladus, ent alul liialt vanemaid süüdistav, märterlusele aldis. Samas mõned ilusad mõtted. Nagu "armastus empaatia / oli alati käeulatuses / nagu tükike leiba laua peal".