Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja nõiutud kabel“ on kaheksas osa apteeker Melchior Wakenstede ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis.
Tallinn anno Domini 1434. Apteeker Melchiori juurde tuleb Tartust pärit pagar, kes usub, et tema vend Johannes uputati. Melchiori üllatuseks selgub, et Johannes, keda ta tegelikult ei tundnud, on pärandanud talle ärakirja keiser Friedrich II antud manifestist aastast 1224, millega lubatakse kõikidele vastristitud eestlastele samasugust vabadust, kui on teistel keisririigi vabadel inimestel. Johannese jäljed viivad Riisipere mõisa ja kummalisel kombel tapetakse just siis Tallinnas üks Riisiperest tulnud mees ja Püha Miikaeli kloostrist põgeneb Riisiperest pärit nunn Elsebe. Ja kui klooster volitab Melchiori otsima üles õde Elsebet, kuuleb ta esmakordselt ühest nõiutud kabelist.
Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja seiklusi Lübecki lähistel, kus ta võitleb enda ja oma noore abikaasa elu eest. Teda jälitavad salamõrtsukate vennaskond ning üks uus ja veel ohtlikum vaenlane.
Apteeker Melchior on 15 aastaga vaikselt tiksunud 8. osani, ja kuna lõpp jääb noore Melchiori seiklusi Saksamaal arvestades ikka täiesti konkreetselt kõige põnevamal kohal pooleli, on lisa tulemas. Seda kinnitab ka raamatu viimane lause: apteeker Melchiori, tema poja, Agatha ja Jasperi lugu läheb edasi, nad tulevad tagasi järgmises romaanis. Samas, eelmine Melchiori kriminaalne uurimine "Apteeker Melchior ja Pilaatese evangeelium" ilmus 2019. aastal. 6 aastat vahet on paras tükk ootamist, mitte just päris George RR Martini mõõtu aga ikkagi, pikk aeg. Loodetavasti on kirjanikuhärra soonel ja lubatud järg saabub kiiremini.
Muidu tuleb tunnistada, tegu on Melchiori-sarjas sellise kõva keskmikuga. Esimest korda märkasin, et lugu läheb käima äärmiselt uimaselt. Esimesed 100 lehekülge ei juhtunud suurt midagi, siis hakkasid esimesed laibad tulema. Lõpus oli laipasid muidugi terve kuhi. Siiski, mingit erilist actionit Melchiori lugudes pole, tavaliselt Melchior käib ühest kohast teise, lobiseb inimestega, vahest annab ka apteeginapsi ja lahendabki kõik ära. Selles osas oli siin veidi teistmoodi. Tähendab, Melchior käis ka ringi, ratsutas paar korda Riisipere, Tallinna ja Haapsalu vahet, küsitles kõiki kõrvaltegelasi ja loomulikult lahendas lõpuks nõiutud kabeli kuritöö(d) ära. Samas oli kõik ikkagi väga pikkade vestluste põhine, kuhu Hargla oma salaarmastust, ajalugu, kõvasti sisse toppis. Kahjuks pean tunnistama, et mulle olidki need esimesed 100 lk koos pika ladinakeelse manifestiga (mis osutus lõpus täiesti tarbetuks ballastiks) ja miskite mulle täiesti arusaamatute ajalooliste momentidega - märksõnad siin Tallinn, ordu, piiskopkond ja nende omavahelised tülid ja tülikesed - suht piinarikkad läbi närida.
Saladus või mõistatud oli muidugi võrdlemisi vägev. Mu meelest veidi liiga konstrueeritud, see tähendab, ma ei uskunud taolisi motiive ega ka kuritöö(de) sooritust üldse. Mu jaoks polnud see osa usutavaks kirjutatud. Lõpuni ma ei saanudki aru ainult ühe poja äravahetamisest või mis mõte sel oli, aga no las jääb. Loodetavasti see nüüd ei paljastanud midagi, see kõik saab lugejale selgeks alles päris lõpus. Kui selgub, lõpplahendus oli kontrueerituse ja detailide hulga tõttu piisavalt segane.
Aga meeldis muidugi. Olles pikaaegne Melchiori-fänn siis üle 6 aastat uut osa saada mõjus väga värskendavalt. Ma kuulun nende hulka kes Melchiori filme peavad halbadeks ja ebaõnnestunuiks ning tegelasi üldse mitte raamatuid lugedes peas tekkinud pildile vastavaiks. Minu Melchior ei ole hoopiski selle noormehe moodi kes filmis esines.
ma ei taha öelda et hargla jõud hakkab raugema või inspiratsioon kaduma mis melchiori puutub, sest eelmine raamat oli NII HEA ja nii läbi mõeldud. see uus nüüd seda ei olnud. liiga palju tegelasi (ja liiga palju tegelasi kelle nimi on johannes!) ja loodan see nüüd spoiler ei ole aga siin raamatus mõrvatakse tõesti ja keegi on mõrvar ja sorry mu meelest oli mõrvari motiiv natuke mõttetu võrreldes eelmiste raamatutega. samas ka realistlikum kui võib öelda nii ajaloolise fiktsiooni kohta? noore melchiori tegevusliin ka VÄGA segadusttekitav ja üritatud kiiresti kokku võtta et saaks tagasi vana melchiori juurde minna. mu suur kirg melchiori vastu ei lasknud ometi panna alla 3 tärni INDREEEEEK SA TULED TAGASIIII VEEL SUUREMA PAUGU JA MÜRTSUGA EKSOLEEE
Kõik korralik üheks kriminulliks oli justkui olemas, aga polnud seda särtsu kohe üldse enam. Sarnaselt vananeva apteekeriga, kes tellimuse peale vastu-tahtmist lahendas lugu, nii samamoodi pidin ka ennast ikka ja jälle raamatu juurde tagasi sundima. Mõned kirkamad ja huvitavamad kohad, eriti noor Melchiori seiklustes, tõstsid küll pulsi ülesse, aga ka seal oli deus ex machina konstruktsioone veidi liiga palju tunda.
Ma tõesti olen Hargla lugude suur fänn ning kõnealunegi oli ju kaua oodatud. Naudingut pakub keskaja ja Tallinna-Riisipere-Haapsalu-tsistertslaste olukirjeldus, lugu ise pole kahjuks väga veenev. Igatahes ootan ja loodan et järgmine osa ei lase end aastaid oodata, põnevus on üleval aga kipub ajas lagunema nagu laibad...
Ootasin väga uut raamatut. Lugesin, kuid miskipärast tundus venitatud. Ilmselt viga minus. Seda põnevust, mis päris esimeste osadega oli, ei tekkinud. Lõpus pidi ikka väga jälgima, et kes on kes ja kes on kus. Aga kuna soovin ikka teada, mis edasi ja kuidas noor Melchiori käsi edasi käib, ootan järgmist osa vaikselt.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Juba kaheksas osa. Vahepeal on nüüd pikem paus sisse jäänud ja sellega seoses läks aega, et meelde tuleks, mis kõik varem juhtunud on. Algus oli kuidagi rahulik ja aeglane. Lõpusündmused, mis läksid hoogsaks, oleks võinud varem juba alata. Ja muidugi poja seiklus jäi kesiseks, aga saan aru, et see tuleb järgmises osas. Jään ootama!
Millegipärast on kõigi Melchiori lugudega läinud nii, et lugeda tuleb öösel, sest raamat läheb mingil hetkel liiga põnevaks, et saaks käest panna. Omas žanris suurepärane.
Melchiori raamatuid mina ootan. Põnev lugu, korda minevad tegelased, mõistatused ja lahendused Ning loomulikult usutavalt kirjeldatud keskaeg, mida Hargla põhjaliku uurimistööga hästi tajub.
Alustuseks olgu öeldud, et Melchiori sari meeldib mulle väga ning ootasin käesoleva ilmumist-lugemist kannatamatult. Kahjuks ei läinud lugemine kohe üldse. Teiste arvamusi lugedes tundub, et see on vist "viga on minus, mitte sinus" juhus. Objektiivselt võttes polnud ju raamatul midagi häda. Melchior on sama kõbus ja nutikas kui ennegi, reisib mööda Eestimaad ringi ning lahendab kuritegusid. Ta poja olukord pole muidugi just kiita, kuid on loota, et järgmistes osades see natuke paraneb. Jätan sel korral oma lõpliku arvamuse ütlemata, sest usun, et loen seda veel kord ja loodetavasti on siis parem hetk. Hargla väärib uuesti proovimist.