What do you think?
Rate this book
Majanduslik inimene ja poliitiline loom
Me kõik mäletame kuupäeva 15. september 2008. Päeva, mil pankrotistus üks neljast Wall Streeti suurest investeerimispangast, Lehman Brothers. See, käimasoleva sajandi maailma rahaturge enim mõjutanud sündmus oli taaskord tõestuseks, et võimatu võib muutuda vältimatuks kõigest ühe nädalavahetusega. Mainitud kuupäevale järgnenud globaalne, doomino efekti meenutav sündmustejada on meie silme all lahti rullunud kui erakordselt heatasemeline Hollywoodi monetaartragöödia.
Ajalehtede eepilis-dramaatilisi pealkirju lugedes oleme korduvalt tundnud, et elame erakordsel ajal.Hardo raamat on heaks kiirkursuseks maailma majanduslikku, rahanduslikku ja poliitilisse ajalukku tõestamaks, et ei ole midagi uut siin päikese all. Kõik uus on äraunustatud vana või vähemasti sama nähtuse moodne muteerunud vorm. Niivõrd vana, et me kas ei suuda või ei taha seda mäletada, veel vähem tunnistada. Lõpuks taandub kõik kõrgele seatud otsustajate isiku omadustele, veendumustele ja nende baasil tehtud valikutele. Poliitiline loom ja majanduslik inimene elab meis kõigis, sõltumata meie ühiskondlikust positsioonist või äravalitusest.
Käesolev raamat ei andesta pealiskaudset lugemist. Tegemist on tugeva toimelise majandus-poliitilise kontsentraadiga, mida on soovitav tarbida vastavalt retseptile. Hardo väljendusviis on isikupärane, paralleelide tabamine kordumatu.
Viljar Arakas
Ajalehtede eepilis-dramaatilisi pealkirju lugedes oleme korduvalt tundnud, et elame erakordsel ajal.Hardo raamat on heaks kiirkursuseks maailma majanduslikku, rahanduslikku ja poliitilisse ajalukku tõestamaks, et ei ole midagi uut siin päikese all. Kõik uus on äraunustatud vana või vähemasti sama nähtuse moodne muteerunud vorm. Niivõrd vana, et me kas ei suuda või ei taha seda mäletada, veel vähem tunnistada. Lõpuks taandub kõik kõrgele seatud otsustajate isiku omadustele, veendumustele ja nende baasil tehtud valikutele. Poliitiline loom ja majanduslik inimene elab meis kõigis, sõltumata meie ühiskondlikust positsioonist või äravalitusest.
Käesolev raamat ei andesta pealiskaudset lugemist. Tegemist on tugeva toimelise majandus-poliitilise kontsentraadiga, mida on soovitav tarbida vastavalt retseptile. Hardo väljendusviis on isikupärane, paralleelide tabamine kordumatu.
Viljar Arakas
- GenresNonfiction
Hardcover
First published January 1, 2015
5 people are currently reading
50 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 6 of 6 reviews
January 11, 2021
Ilmselt mingi teadvustamata "praeguse olukorra mõtestamise" vajaduse tõttu olin erinevatel aegadel ostnud kolm raamatut, mis üritavad paralleele tuua tänase poliitilise-majandusliku olukorra ja ajaloos toimunud sarnaste sündmuste vahel ja kolmest väga erinevast vaatepunktist selgitada, et "see kõik on juba enne olnud".
Hardo Pajula raamat lugesin selles "triloogias" viimasena. Teised kaks raamatut olid - Niall Fergusoni "The Tower and the Square", mis vaatles võimu kui hierarhiate vs võrgustike võitlust, ja Peter Frankopani "The Silk Roads", mis rääkis majanduse kujunemisest läbi "kaubateede" mõiste.
Hardo Paljula läbiv toon oli minu jaoks natuke sarnane Tõnu Õnnepaluga. S.t. erudeeritud, nauditav lugeda, aga hoolimata sellest, kas Õnnepalu läheb Pariisi, Kanadesse või Eesti väikesaarele, ta justkui valmistub ja näeb igas kohas ette oma suremist. Hardo Pajula see-eest näeb nii heaoluriigis, Euroopa rahaliidus kui multi-kulti ühiskondades ette kriisi ja sõda.
Mitmed paralleelid on siiski väga asjakohased - Eurotsooni võlakriisi peamise raskuse ladumine võlariikide "popolo minuto" kaela, heaoluriigi kasvav võlakoorem, etc. Lisaks väga prohvetlik ennustus - "järgmine kriis on poliitiline".
Kohati on võrdlused küll väga laia joonega - 5 leheküljel jõuame ära käia Vana-Kreekas, 20. sajandi keskpaiga Sudaanis ja 2009. aasta finantskriisi aegses Hispaapias - tundub veidi nagu näidete cherry-picking.
Osutub, et paadunud "liberastina" naudin pessimistliku mõistuse ja vblla isegi konservatiivse joonega kirjutatud tekste enam kui tehno-utoopiat ja padu-optimismi.
Hardo Pajula raamat lugesin selles "triloogias" viimasena. Teised kaks raamatut olid - Niall Fergusoni "The Tower and the Square", mis vaatles võimu kui hierarhiate vs võrgustike võitlust, ja Peter Frankopani "The Silk Roads", mis rääkis majanduse kujunemisest läbi "kaubateede" mõiste.
Hardo Paljula läbiv toon oli minu jaoks natuke sarnane Tõnu Õnnepaluga. S.t. erudeeritud, nauditav lugeda, aga hoolimata sellest, kas Õnnepalu läheb Pariisi, Kanadesse või Eesti väikesaarele, ta justkui valmistub ja näeb igas kohas ette oma suremist. Hardo Pajula see-eest näeb nii heaoluriigis, Euroopa rahaliidus kui multi-kulti ühiskondades ette kriisi ja sõda.
Mitmed paralleelid on siiski väga asjakohased - Eurotsooni võlakriisi peamise raskuse ladumine võlariikide "popolo minuto" kaela, heaoluriigi kasvav võlakoorem, etc. Lisaks väga prohvetlik ennustus - "järgmine kriis on poliitiline".
Kohati on võrdlused küll väga laia joonega - 5 leheküljel jõuame ära käia Vana-Kreekas, 20. sajandi keskpaiga Sudaanis ja 2009. aasta finantskriisi aegses Hispaapias - tundub veidi nagu näidete cherry-picking.
Osutub, et paadunud "liberastina" naudin pessimistliku mõistuse ja vblla isegi konservatiivse joonega kirjutatud tekste enam kui tehno-utoopiat ja padu-optimismi.
March 21, 2016
Raamat on ilmselt sobilik majandusõpikuks. Näitab, kuidas inimesed, poliitika, raha ja sõjad on kõik omavahel seoses... ning et ajalugu kordub...
December 31, 2019
Üks ilus jutulind pajatas nii mõndagi head Hardo Pajula uusima suletöö kohta, olevat teine tarkust täis, mis esmalugemisel ei pruugi kõik kohe külge hakata ja nõudvat uuesti-ja-uuesti läbitöötamist. Nii ka suuresti on. Raamatu esimene kolmveerand on sisuliselt sissejuhatus, lugeja ettevalmistus, seletamaks olukorda kuhu tänaseks arenenud maailm majanduspoliitiliselt jõudnud on ja mida ajaloo näidete varal edasiselt oodata võiks. Raamatu tekst on hardopajulalikult hüplev nii ajaloolisel teljel kui ka käsitlevate teemaarenduste osas, nõudes mõtte hoomamiseks teatuid baasteadmisi, eelkõige just Vana Maailma kujunemisloost.
Suutes aga härrase Pajula öeldu ära seedida ja kinnistada, annab see üsna tubli panuse tajumaks ümbritsevat suuremas pildis, makropildis. Ei tee üldse paha omada antud eksemplari riiulis, et sobival hetkel mõned asjad üle vaadata.
John Gray – „Üks asi, mida me 1978. aastast saadik õppinud oleme, on see, et globaalne demokraatlik kapitalism on sama saavutamatu elukorraldus kui üleilmne kommunismgi. Nad on mõlemad variatsioonid püüdmatu tuhandeaastase rahuriigi teemal.“
John Gray - „Suur osa moodsast meditsiinist eitab patoloogiliselt surma ja peegeldab seega laiemat kultuuri, mis ei suuda endale tunnistada, et niisamuti, kui on võimalik surra õnnelikult, on võimalik lasta ka oma hingel mõttetus pikaealisuses närbuda.“
Frank Knight – „Tavaline inimene ei taha tegelikult mitte oma olemasolevate vajaduste rahuldamist, vaid uusi ja paremaid vajadusi“
Tõnu Õnnepalu – „Riik pole enam see kõiki meie tegemisi kortsus kulmul jälgiv big brother, vaid pigem big mother, kes peab appi tõttama kõigile hädalistele, üles aitama kukkunuid, puhuma iga muhu peale ja pakkuma varju ja süüa neile, kellel on külm ja kõht tühi.“
Ivan Illich – „Täna on omaenda surma korraldamise eest kõige paremini kaitstud kriitlises seisundis olev haige, ühiskonna käepikenduseks olev meditsiinisüsteem otsustab, millal ja pärast milliseid alandusi ja kannatusi tal surra lastakse.“
SS-Obersturmbannführer Max Aue, Jonathan Littelli romaanist „Eumeniidid“ – „Kui te olete sündinud maal ja ajal, mil mitte üksnes keegi ei tule teie naist ja lapsi tapma, vaid keegi ei nõua ka teilt, et te teiste naisi ja lapsi tapaksite, siis tänage jumalat ja elage rahus. Aga pidage alati meeles: Teil on lihtsalt rohkem vedanud kui mul, ja see ei tee teid veel minust paremaks. Sest nii pea kui te nii arvate, olete te juba ise ohus“.
Hardo Pajula – „Kaks ja pool tuhat aastat Läänemaailma majanduslikku ja poliitilist ajalugu on olnud suurel määral sõdade pidamise ja rahastamise ajalugu. Muutused militaartehnoloogias ja relvakonfliktide finantseerimise viisides on põhjapanevalt mõjutanud rahvusvahelisi ja siseriiklikke jõuvahekordi ning määranud sel kombel ära erinevate ajalooepohhide põhilised tunnusjooned.“
Hardo Pajula – „Põhimõtteliselt ei erinenud Euroopa koloniaalimpeerium Ateena mereliigast, Aleksander Suure vallutustest ega Rooma keisririigst. Paraku jagas ta sellisena ka kõigi eelkäijate saatust: mingis punktis kasvatas järgmise hõimu või rahvakillu alistamine rohkem vallutaja kulusid kui selle tulusid.“
Hardo Pajula – „20. Sajandi esimesel poolel tuleb Euroopa hegemooniale aluse pannud koloniaalkord koju kummitama. Nii Hitleri kui Stalini orjalaagrite eeskujuks on Euroopa kolonisaatorite alamrasside ohjeldamiseks mõeldud kontsentratsioonilaagrid. Kommunistlikud ja fašistlikud režiimid toovad orjatöö mitme sajandi järel Vanasse Maailma tagasi ja sellest barbaarsest tagasilangemisest vapustatud Euroopa sõjajärgse eliidi jaoks saab antirassismist ja –kolonialsmist uue ilmakorra moraalne nurgakivi.“
Suutes aga härrase Pajula öeldu ära seedida ja kinnistada, annab see üsna tubli panuse tajumaks ümbritsevat suuremas pildis, makropildis. Ei tee üldse paha omada antud eksemplari riiulis, et sobival hetkel mõned asjad üle vaadata.
John Gray – „Üks asi, mida me 1978. aastast saadik õppinud oleme, on see, et globaalne demokraatlik kapitalism on sama saavutamatu elukorraldus kui üleilmne kommunismgi. Nad on mõlemad variatsioonid püüdmatu tuhandeaastase rahuriigi teemal.“
John Gray - „Suur osa moodsast meditsiinist eitab patoloogiliselt surma ja peegeldab seega laiemat kultuuri, mis ei suuda endale tunnistada, et niisamuti, kui on võimalik surra õnnelikult, on võimalik lasta ka oma hingel mõttetus pikaealisuses närbuda.“
Frank Knight – „Tavaline inimene ei taha tegelikult mitte oma olemasolevate vajaduste rahuldamist, vaid uusi ja paremaid vajadusi“
Tõnu Õnnepalu – „Riik pole enam see kõiki meie tegemisi kortsus kulmul jälgiv big brother, vaid pigem big mother, kes peab appi tõttama kõigile hädalistele, üles aitama kukkunuid, puhuma iga muhu peale ja pakkuma varju ja süüa neile, kellel on külm ja kõht tühi.“
Ivan Illich – „Täna on omaenda surma korraldamise eest kõige paremini kaitstud kriitlises seisundis olev haige, ühiskonna käepikenduseks olev meditsiinisüsteem otsustab, millal ja pärast milliseid alandusi ja kannatusi tal surra lastakse.“
SS-Obersturmbannführer Max Aue, Jonathan Littelli romaanist „Eumeniidid“ – „Kui te olete sündinud maal ja ajal, mil mitte üksnes keegi ei tule teie naist ja lapsi tapma, vaid keegi ei nõua ka teilt, et te teiste naisi ja lapsi tapaksite, siis tänage jumalat ja elage rahus. Aga pidage alati meeles: Teil on lihtsalt rohkem vedanud kui mul, ja see ei tee teid veel minust paremaks. Sest nii pea kui te nii arvate, olete te juba ise ohus“.
Hardo Pajula – „Kaks ja pool tuhat aastat Läänemaailma majanduslikku ja poliitilist ajalugu on olnud suurel määral sõdade pidamise ja rahastamise ajalugu. Muutused militaartehnoloogias ja relvakonfliktide finantseerimise viisides on põhjapanevalt mõjutanud rahvusvahelisi ja siseriiklikke jõuvahekordi ning määranud sel kombel ära erinevate ajalooepohhide põhilised tunnusjooned.“
Hardo Pajula – „Põhimõtteliselt ei erinenud Euroopa koloniaalimpeerium Ateena mereliigast, Aleksander Suure vallutustest ega Rooma keisririigst. Paraku jagas ta sellisena ka kõigi eelkäijate saatust: mingis punktis kasvatas järgmise hõimu või rahvakillu alistamine rohkem vallutaja kulusid kui selle tulusid.“
Hardo Pajula – „20. Sajandi esimesel poolel tuleb Euroopa hegemooniale aluse pannud koloniaalkord koju kummitama. Nii Hitleri kui Stalini orjalaagrite eeskujuks on Euroopa kolonisaatorite alamrasside ohjeldamiseks mõeldud kontsentratsioonilaagrid. Kommunistlikud ja fašistlikud režiimid toovad orjatöö mitme sajandi järel Vanasse Maailma tagasi ja sellest barbaarsest tagasilangemisest vapustatud Euroopa sõjajärgse eliidi jaoks saab antirassismist ja –kolonialsmist uue ilmakorra moraalne nurgakivi.“
July 28, 2015
Soovitan lugeda. Hea ülevaade sellest, kuidas majandus ei ole lahus poliitikast ja sõjapidamisest, kuidas maailmas ei ole midagi püsivat ja vähe on uut. Me elame õnnelikul ajal! Hea hoogne lugemine, samas pidada seda väga tõsiseks majandusanalüüsiks ja raamatuks, nagu mõned teevad, on ka väike liialdus. Kuid iga hea raamat ei peagi maailma muutma - sest ka muutmata maailmas veel palju tahke vajab uurimist.
August 13, 2015
Huvitav ja mahlakas lugemine. Hardo isikupärane ja mahlakas keel tegi raamatu käest ärapanemise keeruliseks. Tegemist on huvitava ja ülevaatliku lähenemisega majanduse ja poliitika ajaloole. Nagu Hardo eessõnas ka ise kirjutab, ei pretendeeri teos taduslikkusele, kuid sellegi poolest annab vajaliku ülevaate (omapoolse tõlgenduse), miks eurotsoon on seal, kus ta on ning mis võib saada edasi. Seda, kas Hardol on õigus tuleviku osas, selgitab välja aeg.
October 5, 2015
Päris asjalik artiklite kogumik. Kohati käib küll selline sündmuste, inimeste, teooriate ja kohtade pillerkaar et raske on aru saada, kas su vastas ongi nüüd selline erudiit või on lihtsalt buzzword attack.
Displaying 1 - 6 of 6 reviews