Paeluva jalgpallitriloogia teises osas jätkub imepoiss Leoni teekond jalgpalliakadeemia kasvandikuna. Uuel õppeaastal kolivad noored jalgpallurid elama akadeemia ühiselamusse. Aasta pole Leoni jaoks kergete killast. Tema ümber käärivad intriigid, ta hakkab saama ähvardussõnumeid ja peab igal sammul ettevaatlik olema. Noormehe äsja leitud ema ei huvitu pojast ja ka sõprus Amadouga kisub kiiva. Leon tunneb end üksikuna, kuid õnneks on tema kõrval endiselt lojaalseid liitlasi ja ta leiab ka uusi toetajaid. Hammersmith United heitleb suurte raskustega. Kui jalgpalliklubi ähvardab kõrgeimast liigast väljalangemine, oodatakse imepoiss Leonilt võimatut. „Ingli rusikas“ on võrratu lugemisvara neile, kes julgevad suurelt unistada. Teos sobib keskmisele koolieale. Triloogia esimene raamat „Imepoiss Leon“ ilmus 2024. aastal ja jõudis parimate noorteraamatute sekka.
Tämä jatkaa samalla rakenteen sapluunalla kuin ensimmäinen osakin; juonen kuljetusta katkovat otteluiden ja harjoitusten kuvaukset. Yhtään en taaskaan osaa arvioida jalkapallomaailman uskottavuutta tässä tarinassa, sen arvioinnin jätän muille.
Minusta tarinassa hyvin tulee esiin keskushenkilön mielenlaatu, Leonin maailmaan kun tuntuu mahtuvan vain futaaminen. Vaikka hänen ympärillään on kaikenlaista draamaa, kähmintää ja ihmissuhdekuvioita, hän seurailee tapahtumia jotenkin kauempaa, passiivisesti ja vähän hämmentyneesti. Usein hän ratkoo tilanteita poistumalla. Vain oma intohimon ja kunnianhimon kohde saa hänet keskittymään ja toimimaan aktiivisesti.
Leon Brownista kertovilla teoksilla kai tavoitellaan nuoria, varsinkin fudiksesta kiinnostuneita lukijoita. Jos kirjan pituus on n. 350 sivua ja sen paino kädessä tuntuva, tämä ei onnistu kovin hyvin. Minun vinkkaustaidoillani ei saada vastahakoisia yläkoulun urheilijanuorukaisia tarttumaan tähän, vaikka aihe olisi kuinka kiinnostava. Yläkoulun vinkkilistalla Leon kuitenkin pysyy.
Tää sarja on kyllä ihan kuin Harry Potter jalkapallomaailmassa :D Käydään brittiläistä sisäoppilaitosta, pelataan huispausta... eikun siis jalkapalloa, sitten on vähän oppilaiden välistä draamaa, pelaaja on setänsä ja tätinsä kasvattama hylkiö, joka löytää oman paikkansa maailmassa...
Bokens styrkor är (i stort) plotten och karaktärerna. Min besvikelse är att spänningen kopplad till bokens olika mysterier aldrig riktigt tillåts nå sin peak. Så fort vi kommer någonstans så avbryts scenen mitt i – anser jag – och i nästa kapitel befinner vi oss någon helt annanstans. Jag tror att författarens tanke är att dra ut ännu mer på spänningen, men resultatet blir bara väldigt antiklimaktiskt. En ytterligare kritik som har hängt kvar från när jag läste första boken i serien är att så mycket hade kunnat lösas om karaktärerna bara pratade med varandra. Håller tummarna för att bok tre har med sig lite karaktärsutveckling på den fronten!
Leoni jalgpalliseikluste teine osa. Leidub selleski osas müsteeriume nagu salapärane varas koolis, teadmata tegelane, kes Leoni šantažeerib. Leonil leidub ka liitlasi nagu uus liblika ja arvutihuvilisest toanaaber ja uurivad ajakirjanikud kohalikust koolilehest.