„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal ära kirjutada.“
Kerge lugemine, raamat nagu kogum pusletükke, artikleid, intervjuusid, tõdemusi ja arvamusi kokku ühe kaane vahele kokku kogutud. Esimest osa ei ole lugenud ja sain aru, et see teeks lugemise ilmselt lihtsamaks ja kiiremini arusaadavamaks. Meeldis kui palju ja spontaanselt Vahur kaugeif reise ette võtab! Ja kui avatud ja siiras on erinevate alternatiivsete tervist toetavate viiside suhtes. Veel väga kurb kuulda, kui pikalt ja vaevaliselt ta haigus arenenud on.
Jõudsin selle raamatuni 10 aastat pärast ilmumist. Ent uudishimu Vahur Kersna loo kohta oli endiselt suur - mida ta on läbi elanud? See oli tõeliselt kiire ja põnev lugemine. "Napp ja karm" nagu üks raamatusse põigitud kirjatükk välja tõi. Võrreldes esimese autobiograafiaga mõjusid siin kõigi teiste inimeste mõtted ja kirjajupid palju loomulikumalt. Eriti väärtustasin seda, kuidas raviarstide meenutuste ning ravilugude lahtiseletustega jooksid paralleelselt lood alternatiivmeditsiinist. Vahur jagas muuhulgas enda muljeid ja kokkuvõtteid mitmetest raamatutest, milles käsitletakse vaimseid praktikaid või eripäraseid tervenemise viise. See kõik andis kuidagi sügavama pilgu elusse niivõrd kõikehõlmava haigusega. Ja pani kuidagi oma elu mõtestama.
hea, väga hea! kui tuttaval või hullemgi endal väga tõsised tervise probleemid, tasub lugeda. huvitav on mõttes võrrelda kuulsa inimese ja n.n. tavainimese haigla- ja arstkogemust
This book by Estonia’s coolest journalist (many of his TV and radio shows and articles could be considered little works of art) is a unique mix of: his 10-year excruciating fight with the bone-marrow disease myeloma (it’s crazy he’s still alive); meetings with a wide spectrum of traditional doctors and alternative healers (he has a unique character to meet the best of both worlds); highlights of his journalistic works (articles and interviews); encounters with many fascinating characters and stories that came of them (due to his stature, he meets really interesting people); events in the book as seen by other participants (this is a great storytelling tool: perspectives from his wife, doctors, other characters).
You’ll get a close look at a really well-lived life, and to a character who in difficult times displays all the values which set a great example for any human.
Juba teise järjestikuse raamatu kohta ütlen kommentaariks, et siiras ja aus. Erinevalt Jaan Tätte kergest (kerglasest) uitmõtete kogumikust "Vaikuse hääl" on tegemist emotsioonidest pakatava autobiograafiaga.
Tõsiselt hea raamat. Emotsionaalne ja südamesse minev. Vahur Kersnal on ikka uskumatult suur tahtejõud. Minna haiglast maale heina niitma, endal veel tilguti küljes. Raske leida sõnu, soovitan lugeda raamatut. :)
Ilmselgelt ei jätnud kolossaalne müügikampaania mindki mõjutamata, sest ehkki ma vältisin paberraamatu ostmist, soetasin e-raamatu ikkagi. Poes tundub raamat kõhukas ja sisukas, tegelikkuses osutus aga sisult pigem õhukeseks. Huvitavat ja kasulikku leidus vähevõitu, sest Kersna haigusega toimetulekut oli pigem vähem, rohkem niisama pilte, arstide poolt edastatud väljavõtteid meditsiiniraamatutest ja Kersna varem ilmunud artikleid ning neid viimaseid oli oma pool raamatust. Ja sellesse ma suhtusin ikka halvasti: kui sa annad välja raamatu teemal, kuidas oma haigusega toime tuled, et teistel oleks sellest midagi õppida, seega väidetavalt nagu täiesti omakasupüüdmatutel eesmärkidel, siis milleks raisata ruumi oma juba avaldatud leheüllitiste peale, muidugi ka unustamata ära märkida iga viimast kui tunnustust oma töö eest ja siunamata iga viimast kui kadedat teisitimõtlejat. Kohati ei jätnud Kersna head muljet, aga ärgem unustagem, et tegemist on ju ravimatult haige inimesega, kelle otsustusvõimet ehk haigus on mõjutanud või kellel ongi vaja teatud asju uskuda, et ennast nii-öelda tugevaks teha. Selgeks sai ka, et meie meditsiinisüsteemis on kõik võrdsed, aga mõned on võrdsemad kui teised. Oleks raske uskuda, et samas olukorras Vellole kuskilt maakolkast, võib-olla endisele traktoristile, saaksid osaks samaväärne suhtumine, võimalused, kohtumised, teadmised, mida enda heaks teha või üritada teha. Suur Kersna jääb igal juhul olulisemaks patsiendiks kui tuhanded Vellod ja Maalid, kes võib-olla käsi laiutades vaikselt koju surema saadetakse. Kurb, aga nii see on. Teisalt, ega keegi peale sinu enda ei saagi niikuinii tõeliselt aidata. Alles siis, kui lepid surmaga, suudad võib-olla tõeliselt elada. Aga varjatult esimese ja teise sordi inimesteks jagamine on oma ebõigluses tõeliselt ärritav. Kokkuvõttes mõjus raamat mulle üsnagi eneseimetlusliku sabakergitajana, aga ilmselt ma pole sihtgrupp. Teos on ju löönud kõik rekordid ja paljud on sellest väidetavalt abi saanud, ju siis on ka selliseid raamatuid väga vaja. Ja ju olen minagi lihtsalt üks järjekordne kadetseja, kelle egole andis löögi, et kandikul toodi nina alla inimesed, kes oskavad endid väärtustada. Ja pealegi, kunagi ajakirjanik Kersna ju meeldis mulle.
Imeliselt kirjutatud imeline raamat! Kes iganes otsib elus midagi - mõtet, eesmärki, sisu - oled õiges kohas. Peale e-raamatu lugemist ostsin koheselt paberväljaande. Ma tahan seda raamatut kindlasti veel ja veel ja veel lugeda. Kindlasti üks mu lemmikuid!
Väga lihtne, ehe ja siiras raamat. Kui palju positiivsust ja tahtejõudu, imetlen nii teda, kui ka kõiki inimesi tema ümber. Mulle väga meeldis see raamat!
Põnev pilguheit Vahur Kersna ellu ja haiguse käiku. On hämmastav lugeda inimese tahtejõust ja suhetest raskete elukriiside ajal. Raamat sisaldas palju meditsiinilisi detaile ja häid reisisihtkohti.
Kersna on minu inimene - aus, hooliv, kirega, sügav ja avab raamatuga nii haiguslugu kui elu virr-varri. Julgustab kedagi, kes põeb ise või kellegi sõber mõnda rasket haigust.
Kellel on elus aeg, kus valida, kas langeda masendusse või võtta kõik, mis elult võtta annab... siis lugeda enne see raamat läbi.. ning tõdeda, sinu elu on su enda kätes!
Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga ausalt öeldes ma ei tea ikkagi, kuidas seda raamatut hinnata :/
Ühelt poolt olid küll viimaste lehekülgede mõtted väga õiged ja toredad ning inspireerivad, kuid kogu ülejäänud raamat... Jah, ma pole küll isiklikult midagi sellist läbi elanud, kuid teen igal juhul kõik endast oleneva, et ei peaks ka. Kogu see keemia ja kiiritus ja haiglad ning arstid... tekitas minus lihtsalt õudust ja õõvastust, pannes sisikonna sees ringi käima. Ikka päris mitu korda mõtlesin rohkem mitte edasi lugeda, sest näis, et mitte midagi sisuliselt ei muutu, kõik kordub uuesti sama stsenaariumi järgi.
Vahur on vapper mees ja mul on hea meel, et kõigele vaatamata on ta suutnud säilitada elutahte, optimismi ning lootuse. Lihtsalt minu nägemus võimalustest, kuidas sellist olukorda tervendada on oluliselt erinev tema omast. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik vähki tervendada kiiritusega, kui just kiiritus ongi see, mis vähki põhjustab? Aga väga palju selles "nuga sisse" mentaliteediga Lääne meditsiinis on minu jaoks mõistetamatu ning loogikavastane... rääkimata inimvaenulikkusest.
Mis mulle raamatu stiili puhul siiski ei meeldinud, oli selline hüplik ülesehitus. Aga võib-olla olen lihtsalt eelnevalt liiga palju ühe-tegelase-vaatenurga raamatuid lugenud.
Eks igaühel on siiski oma tee käia ja omad väljakutsed siin elus. Seetõttu ei tahagi hinnangut anda ühe mehe elukogemusele, see pole justkui õiglane.
Ostsin raamatu kohe kui see 2014. aasta lõpus ilmus, kuid millegipärast ei tahtnud (pigem isegi kartsin) lugeda. Pärast „7 x 7“ lugemist otsustasin, et loen ka „Ei jäta elamata“ läbi.
Sarnaselt eelmise raamatuga on ohtralt illustreerivat materjali, mistõttu ka seekordne lugemine läks kiirelt. Kuigi raamat on täis järjest uusi ja uusi katsumusi, siis autor ei kurda (vähemalt ei jäänud sellist üldist fooni kõlama) oma elu üle. Raamatus kirjeldatakse muuhulgas, milliseid raamatuid on autor oma teekonnal lugenud ning milliseid alternatiivseid võtteid kasutanud. Mõned alternatiivid on ka ära põlatud. Ei olnud kurb ega rõhuv. Pigem andis raamat mõtteainet, et ka oma elu rohkem nautida ja väärtustada seda, mis olemas on.
Huvitav oli lugeda raamatut, mis on kirjutatud inimese silme läbi, kes ei tea, kui kauaks teda veel on. Võimas elujanu. Kuid nii nagu on haigused erinevad, nii on ka haigestunud erinevad ja nende võimalused erinevad...paraku ei saa kõik minna soojale maale oma patareisid laadima, samuti ei avane vast ka kõigile samu uksi ja võimalusi, et haigusega maksimaalselt võidelda. Aga nii nagu oli kirjas ka raamatus olevais arvustustes, nii nõustun ka mina, et sellist raamatut oli vaja....et inimesed, kes raskete haigustega võitlevad ja nende pered, ei oleks päris üksi.
Igal õhtul ja hommikul tuleb tänada saatust, et oled TERVE. See on väärtus ja varandus, millest saad aru alles siis, kui seda enam pole.
Neile, kes haiged või kes otsivad abi lähedastele, annab raamat nimekirja Eesti parimatest arstidest ning lehekülgede kaupa ideid ja vihjeid alternatiivravivõimalustest.
Raamat on kenasti kujundatud ja pildid räägivad seal juba omaette loo. Loetud sai väga kiirelt (3-4h). Annab ülevaate inimese sisekaemusest haigusega võideldes. Juhatas mind ka Katariina kohvikuni Võrus, mille eest olen ütlemata tänulik. Hea ajaviite lugemine.
Kõik hea on siin juba kirjas. Ma ei ütleks, et piisab ainult viimaste lehtede lugemisest. See raamat on üks tervik, mis juhatab meid uute teoste juurde, millest muidu ei oleks teadnudki.