What do you think?
Rate this book
Olematus võiks ju ka olemata olla
Loomingu Raamatukogu üks legendaarsemaid vihikuid, 1968. aastal ilmunud valikkogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“ jäi pikka aega ainsaks võimaluseks tutvuda Artur Alliksaare luulega. Siit on saanud tuule tiibadesse Alliksaare üldtuntud luuletused, nagu „Aeg“, „Kuhu küll, kuhu küll, uhh!“, „Olen ürgloitsu logose laps“, „Õhtute kollane tolm“ ja „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Paul-Eerik Rummo valis kogumiku tsüklitesse luuletusi Alliksaare erinevatest loomeperioodidest ning kirjutas saatesõnas, et pidas oluliseks valgustada Alliksaare luuletamise tulemuste kõrval ka tema luuletamise protsessi, silumata ürgkaootilisust ja kõlade vabajooksu.
Siinses uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada. Samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna, mis jäeti „taktikalistel kaalutlustel“ avaldamata. Luuletusi saadavad pildid Alliksaare käsikirjadest.
Siinses uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada. Samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna, mis jäeti „taktikalistel kaalutlustel“ avaldamata. Luuletusi saadavad pildid Alliksaare käsikirjadest.
- GenresPoetry
96 pages, Paperback
First published October 9, 1968
About the author
Artur Alliksaar
15 books7 followersÕppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar Eesti NSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti.
Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.
Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks".[1]
Looming
"Nimetu saar" (näidend, 1966)
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968)
"Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976)
"Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011)
"Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut.
Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.
Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks".[1]
Looming
"Nimetu saar" (näidend, 1966)
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968)
"Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976)
"Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011)
"Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 17 of 17 reviews
Read
February 24, 2025kellele hing anti peab teda hindama kuigi kylvaja ei lõika igakord ja lõikaja ei jahvata igakord ja jahvataja ei kypseta igakord ja kypsetaja ei saa igakord mitte maikugi keelele (ja synnitakse kuigi tuleb surra)
February 6, 2021
siin on vist vastused kõikidele eluküsimustele...
March 8, 2021
mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud
February 12, 2023
Need juveelid on ju võltsitud! Sellest pole midagi — ostsin nad valeraha eest.
July 12, 2023
Keegi ei mäleta oma sündi.
Keegi ei kujutle oma surma.
Vesi ei saa poolikult voolata.
Elu on eelkõige risk.
Kes kaotust kardab, ei võida iialgi.
Kellele hing anti, peab teda hindama,
kuigi külvaja ei lõika igakord
ja lõikaja ei jahvata igakord
ja jahvataja ei küpseta igakord
ja küpsetaja ei saa igakord mitte maikugi keelele.
Paljud jäävad sagedasti ilma ja nende osa saavad need,
kes ei oska oodata ega tea tahta.
Ei ole mõõtu õigluse ega kaalu kangelasmeele jaoks.
Armastuse jaoks aga
on iga ohver loomulik.
Keegi ei kujutle oma surma.
Vesi ei saa poolikult voolata.
Elu on eelkõige risk.
Kes kaotust kardab, ei võida iialgi.
Kellele hing anti, peab teda hindama,
kuigi külvaja ei lõika igakord
ja lõikaja ei jahvata igakord
ja jahvataja ei küpseta igakord
ja küpsetaja ei saa igakord mitte maikugi keelele.
Paljud jäävad sagedasti ilma ja nende osa saavad need,
kes ei oska oodata ega tea tahta.
Ei ole mõõtu õigluse ega kaalu kangelasmeele jaoks.
Armastuse jaoks aga
on iga ohver loomulik.
February 15, 2021
Ujub, vajub, sujub, hajub kuukilp.
Lahing on lõppenud, kedagi enam ei lööda.
Suu on üksainus silp. Hilja on.
Miks siis see viimane hilp peab jääma su selga,
kui sa väidad, et üldse ei pelga?
Mis tekib, see kunagi lekib.
Räägime, loodame, määgime, toodame, mõtleme, suudleme,
heidame nooda me üksteisest mööda.
...
Lahing on lõppenud, kedagi enam ei lööda.
Suu on üksainus silp. Hilja on.
Miks siis see viimane hilp peab jääma su selga,
kui sa väidad, et üldse ei pelga?
Mis tekib, see kunagi lekib.
Räägime, loodame, määgime, toodame, mõtleme, suudleme,
heidame nooda me üksteisest mööda.
...
February 16, 2026
armastuse jaoks aga
on iga ohver loomulik
on iga ohver loomulik
May 9, 2025
"Mugavuse magus magnetism murrab magama madalas mudas keset muigavaid madusid."
mees teab, mis teeb
mees teab, mis teeb
Read
May 8, 2026palavikuline
July 9, 2026
Jah. “[…]Võinuks olla ka see, mida vältisime, et aina jutte ja nuge vesta. Tõeluski võinuks olla.[…]” Aga ma ei saaks rohkem nõustuda, et “Olematus võiks ju ka olemata olla”.
“[…] Igast isendist saab saatus ainult kolmandiku, ja sedagi ettemaksuga.
Igast saatusest saab aeg samuti kolmandiku, kuigi juba järelmaksuga.
Ülejäänu läheb yllatava kergusega yle
või siis pannakse palavikuliselt paljunema.
Ajast ei saa keegi midagi, maksku mis maksab.[…]” Ei saa!
Või
“[…] Maailma suunurgis on valulise julmise kurrud,
mida ei saa varjata isegi kõige elegantsema lõikega vurrud. […]” Ei saa!
Või, millised ritta pandud sõnad võõralt saaks enam kõnetada kui “Olen yrgloitsu Logose lapses” ja seletada seda, mida pole osanud isegi siis kui tõesti olen pyydnud:
“Olen öölind, sydaöölind.
Ma armastan ööd, nagu armastan sind.
Kas öö mind armastab, ma ei tea.
Aga ikka on hea
olla lind, olla öölind.
Mida näen,
päevalinnud
näha ei tohi
ja veel vähem matkida.
[…]
Iga öö on algus.
Iga päev on lõpp,
sest ta salgab, on halbus.
Öö on õigeksvõtt.
Ööd ei saa maha pesta,
heita ära kui tarbetut kesta.
Päev hävib. Öö kestab.
Öö on pingne. Päev lõtv.
Ööl on hinge. Päev on sihitu tõtt.
Päeval ei ole sõnu.
Sõnad leiutab öö.
Päev ei loo, ainult võtab.
Päev ei koo, aga katab,
Päev ei tea, mis on võluva mõnu.
Päev ei tea endagi sünnisõnu.
[…]
Sõnu moodustab, sõnu soodustab, sõnu hoovutab,
sõnu loovutab öö.
Ööl on lõputult sõnu.
Päev neid koolutab, moonutab,
päev neid muserdab, tasendab, masendab,
päev puserdab nende verd,
sest päev on kaduva vend
ja kõduva õde.
[…]
Päev on vigamik.
Öö on igavik.
Öös on alles kõik asjad.
Päevades närbunu öösiti taaskasvab.[…]”
Jätkuks tunnen ehk, et:
“[..] Nüüd ma mõistan samblikujuttu
pimedail katuseil.
Nüüd usun ma ämblikunuttu
kärbeste matuseil.[..]”
“[..] Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita [..]” See on nii!
“[..] Päevad jätavad tõotused õhtute täita [..]” See on nii!
Lõpetuseks tahan öelda, et ma ei pyhi perset tema metafyysikaga:
“[..] Näita mulle oma lemmikõhtut ja ma ytlen, kes sa olid, kes sa oled ja kes sa võinuksid olla [..]”
“[…] Igast isendist saab saatus ainult kolmandiku, ja sedagi ettemaksuga.
Igast saatusest saab aeg samuti kolmandiku, kuigi juba järelmaksuga.
Ülejäänu läheb yllatava kergusega yle
või siis pannakse palavikuliselt paljunema.
Ajast ei saa keegi midagi, maksku mis maksab.[…]” Ei saa!
Või
“[…] Maailma suunurgis on valulise julmise kurrud,
mida ei saa varjata isegi kõige elegantsema lõikega vurrud. […]” Ei saa!
Või, millised ritta pandud sõnad võõralt saaks enam kõnetada kui “Olen yrgloitsu Logose lapses” ja seletada seda, mida pole osanud isegi siis kui tõesti olen pyydnud:
“Olen öölind, sydaöölind.
Ma armastan ööd, nagu armastan sind.
Kas öö mind armastab, ma ei tea.
Aga ikka on hea
olla lind, olla öölind.
Mida näen,
päevalinnud
näha ei tohi
ja veel vähem matkida.
[…]
Iga öö on algus.
Iga päev on lõpp,
sest ta salgab, on halbus.
Öö on õigeksvõtt.
Ööd ei saa maha pesta,
heita ära kui tarbetut kesta.
Päev hävib. Öö kestab.
Öö on pingne. Päev lõtv.
Ööl on hinge. Päev on sihitu tõtt.
Päeval ei ole sõnu.
Sõnad leiutab öö.
Päev ei loo, ainult võtab.
Päev ei koo, aga katab,
Päev ei tea, mis on võluva mõnu.
Päev ei tea endagi sünnisõnu.
[…]
Sõnu moodustab, sõnu soodustab, sõnu hoovutab,
sõnu loovutab öö.
Ööl on lõputult sõnu.
Päev neid koolutab, moonutab,
päev neid muserdab, tasendab, masendab,
päev puserdab nende verd,
sest päev on kaduva vend
ja kõduva õde.
[…]
Päev on vigamik.
Öö on igavik.
Öös on alles kõik asjad.
Päevades närbunu öösiti taaskasvab.[…]”
Jätkuks tunnen ehk, et:
“[..] Nüüd ma mõistan samblikujuttu
pimedail katuseil.
Nüüd usun ma ämblikunuttu
kärbeste matuseil.[..]”
“[..] Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita [..]” See on nii!
“[..] Päevad jätavad tõotused õhtute täita [..]” See on nii!
Lõpetuseks tahan öelda, et ma ei pyhi perset tema metafyysikaga:
“[..] Näita mulle oma lemmikõhtut ja ma ytlen, kes sa olid, kes sa oled ja kes sa võinuksid olla [..]”
April 19, 2025
Tule, kõnele minuga!
Ära karda midagi peale kartuse enda.
Hirm on ületatav nagu meri. Kui uppumist ei saa vältida,
siis on parem uppuda õndsuses.
Kahetsus on kasutu.
Ettevaatus on ennatlik.
Umbusk on hullem surmast.
Süüdistused süttivad ainult madalates loomustes.
...
Astu sisse nagu võhivõõras. Tunnen su ära iga maski alt.
Läida lühtrid mu mälulünkades.
Ühe meelituse unustasin Sulle ütlemata, üliausa,
väga meeldiva meelituse.
Seisata mu lävel. Tee, nagu tulnuksid kogemata.
Südame sügavused suudavad säilitada saladusi.
Tule, lohutan Sind. See on mulle endalegi lohutuseks.
Kõrkus on inetuim nõrkus.
Põlvitadagi on parem kui põlastada. Jus sallivus
ja mõistatahmine on see, mis annab vabadusele
väärtuse, sisu ja mõtte.
Ära karda midagi peale kartuse enda.
Hirm on ületatav nagu meri. Kui uppumist ei saa vältida,
siis on parem uppuda õndsuses.
Kahetsus on kasutu.
Ettevaatus on ennatlik.
Umbusk on hullem surmast.
Süüdistused süttivad ainult madalates loomustes.
...
Astu sisse nagu võhivõõras. Tunnen su ära iga maski alt.
Läida lühtrid mu mälulünkades.
Ühe meelituse unustasin Sulle ütlemata, üliausa,
väga meeldiva meelituse.
Seisata mu lävel. Tee, nagu tulnuksid kogemata.
Südame sügavused suudavad säilitada saladusi.
Tule, lohutan Sind. See on mulle endalegi lohutuseks.
Kõrkus on inetuim nõrkus.
Põlvitadagi on parem kui põlastada. Jus sallivus
ja mõistatahmine on see, mis annab vabadusele
väärtuse, sisu ja mõtte.
April 8, 2025
“Ükskord lõpeb see, mida kunagi ei olnud.
Samas algab see, mis alati on olnud.
Lootuste ees oleme kõik võlgnikud.
Mälestuste vastu oleme kõik põlglikud.
Elust oleme kõik sõltlikud.
Surmale oleme kõik kõlblikud.”
Samas algab see, mis alati on olnud.
Lootuste ees oleme kõik võlgnikud.
Mälestuste vastu oleme kõik põlglikud.
Elust oleme kõik sõltlikud.
Surmale oleme kõik kõlblikud.”
Read
February 10, 2022Loomine on nagu pikkade pingsate sõõmudega joomine.
February 7, 2023
LV, teema number #28: Raamat kirjanikult, kelle sünnist möödub 2023. a 100 aastat.
“Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.”
(Sõna)mänguline, sügav ja ilus.
“Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.”
(Sõna)mänguline, sügav ja ilus.
March 16, 2025
väga sürr. liigagi sürr?? ilusad ja tabavad katkendid aga ma kahjuks ei ole vist võimeline hoomama terviku mõtteid💔
February 17, 2026
Eesti keel on niiiii äge!!
March 16, 2026
kirjutan oma blogis: https://trekseklugemine.blogspot.com/...
Displaying 1 - 17 of 17 reviews