Olematus võiks ju ka olemata olla

by Artur Alliksaar, Paul-Eerik Rummo (Compiler), Leo Metsar (Foreword)

Loomingu Raamatukogu üks legendaarsemaid vihikuid, 1968. aastal ilmunud valikkogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“ jäi pikka aega ainsaks võimaluseks tutvuda Artur Alliksaare luulega. Siit on saanud tuule tiibadesse Alliksaare üldtuntud luuletused, nagu „Aeg“, „Kuhu küll, kuhu küll, uhh!“, „Olen ürgloitsu logose laps“, „Õhtute kollane tolm“ ja „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Paul-Eerik Rummo valis kogumiku tsüklitesse luuletusi Alliksaare erinevatest loomeperioodidest ning kirjutas saatesõnas, et pidas oluliseks valgustada Alliksaare luuletamise tulemuste kõrval ka tema luuletamise protsessi, silumata ürgkaootilisust ja kõlade vabajooksu.
Siinses uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada. Samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna, mis jäeti „taktikalistel kaalutlustel“ avaldamata. Luuletusi saadavad pildid Alliksaare käsikirjadest.

Genres: Poetry

96 pages, Paperback

First published October 9, 1968

About the author

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar Eesti NSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti.

Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.

Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks".[1]

Looming

"Nimetu saar" (näidend, 1966)
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968)
"Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976)
"Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011)
"Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut.

Reviews

[hella]

kellele hing anti peab teda hindama kuigi kylvaja ei lõika igakord ja lõikaja ei jahvata igakord ja jahvataja ei kypseta igakord ja kypsetaja ei saa igakord mitte maikugi keelele (ja synnitakse kuigi tuleb surra)

[Greeta V · Rating 5 out of 5]

siin on vist vastused kõikidele eluküsimustele...

[Piret Tänava · Rating 5 out of 5]

mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud

[Geret · Rating 5 out of 5]

Need juveelid on ju võltsitud! Sellest pole midagi — ostsin nad valeraha eest.

[Maarja Lünekund · Rating 5 out of 5]

Keegi ei mäleta oma sündi.
Keegi ei kujutle oma surma.
Vesi ei saa poolikult voolata.
Elu on eelkõige risk.
Kes kaotust kardab, ei võida iialgi.
Kellele hing anti, peab teda hindama,
kuigi külvaja ei lõika igakord
ja lõikaja ei jahvata igakord
ja jahvataja ei küpseta igakord
ja küpsetaja ei saa igakord mitte maikugi keelele.
Paljud jäävad sagedasti ilma ja nende osa saavad need,
kes ei oska oodata ega tea tahta.
Ei ole mõõtu õigluse ega kaalu kangelasmeele jaoks.
Armastuse jaoks aga
on iga ohver loomulik.

[Morten Made · Rating 4 out of 5]

Ujub, vajub, sujub, hajub kuukilp.
Lahing on lõppenud, kedagi enam ei lööda.
Suu on üksainus silp. Hilja on.
Miks siis see viimane hilp peab jääma su selga,
kui sa väidad, et üldse ei pelga?
Mis tekib, see kunagi lekib.
Räägime, loodame, määgime, toodame, mõtleme, suudleme,
heidame nooda me üksteisest mööda.

...

[melani · Rating 5 out of 5]

"Mugavuse magus magnetism murrab magama madalas mudas keset muigavaid madusid."

mees teab, mis teeb

[Kadi · Rating 4 out of 5]

Tule, kõnele minuga!
Ära karda midagi peale kartuse enda.
Hirm on ületatav nagu meri. Kui uppumist ei saa vältida,
siis on parem uppuda õndsuses.
Kahetsus on kasutu.
Ettevaatus on ennatlik.
Umbusk on hullem surmast.
Süüdistused süttivad ainult madalates loomustes.
...
Astu sisse nagu võhivõõras. Tunnen su ära iga maski alt.
Läida lühtrid mu mälulünkades.
Ühe meelituse unustasin Sulle ütlemata, üliausa,
väga meeldiva meelituse.
Seisata mu lävel. Tee, nagu tulnuksid kogemata.
Südame sügavused suudavad säilitada saladusi.
Tule, lohutan Sind. See on mulle endalegi lohutuseks.
Kõrkus on inetuim nõrkus.
Põlvitadagi on parem kui põlastada. Jus sallivus
ja mõistatahmine on see, mis annab vabadusele
väärtuse, sisu ja mõtte.

[Piret · Rating 5 out of 5]

“Ükskord lõpeb see, mida kunagi ei olnud.
Samas algab see, mis alati on olnud.
Lootuste ees oleme kõik võlgnikud.
Mälestuste vastu oleme kõik põlglikud.
Elust oleme kõik sõltlikud.
Surmale oleme kõik kõlblikud.”

[Emma Lotta]

Loomine on nagu pikkade pingsate sõõmudega joomine.

[Kaari Perm · Rating 5 out of 5]

LV, teema number #28: Raamat kirjanikult, kelle sünnist möödub 2023. a 100 aastat.

“Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu.”

(Sõna)mänguline, sügav ja ilus.

[Loone · Rating 3 out of 5]

väga sürr. liigagi sürr?? ilusad ja tabavad katkendid aga ma kahjuks ei ole vist võimeline hoomama terviku mõtteid💔

[Gammakiirgus]

palavikuline