What do you think?
Rate this book
Palace of Shattered Vessels #2
Reis Kaldeamaa Uri
Romaanitsükli “Purunenud anumate palee” teine raamat „Reis Kaldeamaa Uri“ viib meid Teise maailmasõja eelsesse Jeruusalemma. Omavahel seotud lugude ja episoodide kaudu saame tuttavaks selle iidse linna tänavate väikese sasipuntra mitmekesiste ja värvikate elanikega. Gabriel Jonathan Luria, 16. sajandi müstiku ja vabamõtleja järeltulija kõrval leiame Israel Šošani, vaikse noore raamatukoguhoidja, kes unistab reisimisest Kaldea Uri Aabrahami jälgedes ja kes kannatab piinade käes, mida põhjustab talle vastuseta armastus uhke, kõrgest soost Orita Gutkini vastu; koomiliselt kohmaka Hajm Pika Elu, kes satub kogemata tantsukooli juhiks; ning hulga armastajaid ja pettureid, kaupmehi ja õpetlasi – olgu nad siis juudid, kristlased või araablased.
Šahari teose muudavad eriti nauditavaks 1930. aastate Jeruusalemma kirjeldused. Ta kirjeldab aškenazi ja sefaradi juute, ortodokse ja ilmalikke; juudi aristokraatiat ja alamklassi; ta portreteerib osavalt Briti võimuesindajaid mandaadi alusel valitsetavas Palestiinas ja nende alamaid; ta jäädvustab vanema põlvkonna inimesi, kes mäletavad ja kellest mõned igatsevad Osmani impeeriumi võimuesindajaid; ta pakub rikkalikke detaile linnaosadest, tänavatest ja majadest ning lugeja saab kujutleda end koos lapsjutustajaga neil aastail Jeruusalemma tänavatel jalutamas. Oluline detail, mis lapse jutustuses puudub, on teadlikkus juudi-araabia konfliktist. Pärast 1929. aasta rahutusi on täiskasvanud tegelaste vahel pinge, kuid nad suruvad selle maha ja seetõttu pole laps sellest teadlik. See pinge taastub veriste rahutustega 1936. aastal, mil romaani tegevus aset leiab. Jutustaja vihjab neile rahutustele romaani „Reis Kaldeamaa Uri“ lõpus ja neid kirjeldatakse tsükli kolmandas romaanis „Krahvitari päev“. Jutustaja päikeseline lapsepõlv saab järsu lõpu ja need sündmused teevad ta küpsemaks. Järgmises romaanis seisab ta silmitsi reaalsuse ja selle kibedate raskustega.
David Šahari romaanitsüklit „Purunenud anumate palee” ühendavad eelkõige tegevuspaik ning autori sügavalt humaanne ja huumoriga vürtsitatud stiil. Suuresti Šahari lapsepõlve värviküllastele meenutustele tuginevad raamatud annavad võrreldamatu pildi käsitletavate ajalooperioodide meeleoludest ja igapäevaelust. Sarja lõdvalt seotud, otsekui juhuslike kokkupuutepunktidega osad, milles fragmentaarsed mälestused põimuvad tegelaste ja aegade imetlusväärseks tervikuks, on nauditav lugemiselamus igale raamatugurmaanile nii koos kui ka üksikteostena. “Reis Kaldeamaa Uri” on tsükli teine raamat, eesti keeles on varem ilmunud “Suvi Prohvetite tänaval” (1994), “Krahvitari päev” (2008), “Viirastuste päev” (2020) ja „Ningal“ (2022).
Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997)
võrreldud Marcel Proustiga. Mälu mõjutab tugevalt jutustaja mõtteid ja romaani arengut. Paljude süžee kõrvalepõigete allikaks on jutustaja mälu ja mälestused. Minevik tuuakse tagasi jutustaja kirjelduses ja see põhjustab süžees kõrvalepõikeid.
Kalle Kasemaa tõlge toob romaani parimad omadused heebrea keelest eesti keelde.
Šahari teose muudavad eriti nauditavaks 1930. aastate Jeruusalemma kirjeldused. Ta kirjeldab aškenazi ja sefaradi juute, ortodokse ja ilmalikke; juudi aristokraatiat ja alamklassi; ta portreteerib osavalt Briti võimuesindajaid mandaadi alusel valitsetavas Palestiinas ja nende alamaid; ta jäädvustab vanema põlvkonna inimesi, kes mäletavad ja kellest mõned igatsevad Osmani impeeriumi võimuesindajaid; ta pakub rikkalikke detaile linnaosadest, tänavatest ja majadest ning lugeja saab kujutleda end koos lapsjutustajaga neil aastail Jeruusalemma tänavatel jalutamas. Oluline detail, mis lapse jutustuses puudub, on teadlikkus juudi-araabia konfliktist. Pärast 1929. aasta rahutusi on täiskasvanud tegelaste vahel pinge, kuid nad suruvad selle maha ja seetõttu pole laps sellest teadlik. See pinge taastub veriste rahutustega 1936. aastal, mil romaani tegevus aset leiab. Jutustaja vihjab neile rahutustele romaani „Reis Kaldeamaa Uri“ lõpus ja neid kirjeldatakse tsükli kolmandas romaanis „Krahvitari päev“. Jutustaja päikeseline lapsepõlv saab järsu lõpu ja need sündmused teevad ta küpsemaks. Järgmises romaanis seisab ta silmitsi reaalsuse ja selle kibedate raskustega.
David Šahari romaanitsüklit „Purunenud anumate palee” ühendavad eelkõige tegevuspaik ning autori sügavalt humaanne ja huumoriga vürtsitatud stiil. Suuresti Šahari lapsepõlve värviküllastele meenutustele tuginevad raamatud annavad võrreldamatu pildi käsitletavate ajalooperioodide meeleoludest ja igapäevaelust. Sarja lõdvalt seotud, otsekui juhuslike kokkupuutepunktidega osad, milles fragmentaarsed mälestused põimuvad tegelaste ja aegade imetlusväärseks tervikuks, on nauditav lugemiselamus igale raamatugurmaanile nii koos kui ka üksikteostena. “Reis Kaldeamaa Uri” on tsükli teine raamat, eesti keeles on varem ilmunud “Suvi Prohvetite tänaval” (1994), “Krahvitari päev” (2008), “Viirastuste päev” (2020) ja „Ningal“ (2022).
Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997)
võrreldud Marcel Proustiga. Mälu mõjutab tugevalt jutustaja mõtteid ja romaani arengut. Paljude süžee kõrvalepõigete allikaks on jutustaja mälu ja mälestused. Minevik tuuakse tagasi jutustaja kirjelduses ja see põhjustab süžees kõrvalepõikeid.
Kalle Kasemaa tõlge toob romaani parimad omadused heebrea keelest eesti keelde.
224 pages, Paperback
First published January 1, 1971
About the author
David Shahar
29 books5 followersDavid Shahar was an Israeli fiction writer, translator, and editor best known for his depiction of old Jerusalem in the multi-volume historical saga The Palace of Shattered Vessels.
He was born in Jerusalem in June 1926, to a pious ultra-orthodox Jewish family that had lived in the city for several generations. His ancestors arrived in Jerusalem in the 19th century, from Hungary on his father's side and the Russian Empire on his mother's side. According to family stories, his father's side was descended from Jews expelled from Spain in 1492.
Shahar studied at the Hebrew University in Jerusalem. He was involved with the Irgun Tzvai Leumi and the Canaanite movement, and identified as an Orthodox Jewish, ultranationalist, right-wing writer. (Wikipedia)
He was born in Jerusalem in June 1926, to a pious ultra-orthodox Jewish family that had lived in the city for several generations. His ancestors arrived in Jerusalem in the 19th century, from Hungary on his father's side and the Russian Empire on his mother's side. According to family stories, his father's side was descended from Jews expelled from Spain in 1492.
Shahar studied at the Hebrew University in Jerusalem. He was involved with the Irgun Tzvai Leumi and the Canaanite movement, and identified as an Orthodox Jewish, ultranationalist, right-wing writer. (Wikipedia)
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
August 23, 2025
Võluv ja omamoodi raamat. Nagu kaleidoskoop, mida keerates viskab ette järjekordse haarava loo uute tegelastega. Tõsi, tegelased ja lood haakuvad omavahel, ent nii mõnigi kord läheb lugu nii köitvalt jooksma, et unustad algse seose või siis vastupidi, seos on alustades veel ebaselge, aga lõpuks saavad otsad sõlmitud.
Tegevus toimub Jeruusalemmas, kusagil 1930ndate kandis. Kõige lühemalt ja lihtsamalt võiks öelda, et see on kummalisest raamatukoguhoidjast Srulikust ja tema suurest armastusest kohtunikutütre Orita vastu. Aga see ei ole kogu aeg esiplaanil, tooni annavad siiski kõik need veidrad, humoorikad ja omanäolised tegelased, olgu nad siis pereliikmed (tädid Elka ja Ethel muidugi!) või naabruskonna värvikad tüübid (silmaarst Landau, Pikk Elu).
Kuna lugu antakse edasi lapsjutustaja silmade läbi, siis ei ole siin esil reljeefseid ajaloosündmuseid. Sõltumata rahvusest või religioonist on kõik justkui (sic!) veel üks kogukond (ilmselt mingid varjatud vihjed ühele ja teisele esinevad, aga mina oma pikale veninud lugemise jooksul neid märkama ei saanud).
Tegevus toimub Jeruusalemmas, kusagil 1930ndate kandis. Kõige lühemalt ja lihtsamalt võiks öelda, et see on kummalisest raamatukoguhoidjast Srulikust ja tema suurest armastusest kohtunikutütre Orita vastu. Aga see ei ole kogu aeg esiplaanil, tooni annavad siiski kõik need veidrad, humoorikad ja omanäolised tegelased, olgu nad siis pereliikmed (tädid Elka ja Ethel muidugi!) või naabruskonna värvikad tüübid (silmaarst Landau, Pikk Elu).
Kuna lugu antakse edasi lapsjutustaja silmade läbi, siis ei ole siin esil reljeefseid ajaloosündmuseid. Sõltumata rahvusest või religioonist on kõik justkui (sic!) veel üks kogukond (ilmselt mingid varjatud vihjed ühele ja teisele esinevad, aga mina oma pikale veninud lugemise jooksul neid märkama ei saanud).
February 10, 2026
Она прекрасно переведена, просто прекрасно.
Она ажурная и многоплановая.
Книга для удовольствия, для медленного чтения и погружения. Она и близко не такая вычурная и сентиментальная, как Шалев. Для кого неактульны всяческие библейские аллюзии и культурологические штучки- не советую.
Она ажурная и многоплановая.
Книга для удовольствия, для медленного чтения и погружения. Она и близко не такая вычурная и сентиментальная, как Шалев. Для кого неактульны всяческие библейские аллюзии и культурологические штучки- не советую.
Displaying 1 - 2 of 2 reviews