What do you think?
Rate this book
Saunarahu
"Saunarahu" on hea tuju raamat. Pealkirjaks oleva sõna avastas raamatu autor Mika Keränen 2023. aasta detsembris ühe leiliruumi ukse peale kirjutatud sildilt. See sõna jäi kummitama, Keränen tundis, et ta peab ütlema oma sõna sekka saunadiskursuses, mis lahvatas peale "Savvusanna sõsarate" filmi.
Raamat on kirjutatud päevikuvormis, saunakülastuste järel ja hõlmab ajavahemikku 2024. aasta jaanuarist detsembrini. Kirjaniku eesmärk oli kirjutada üks hea tuju raamat, südamlik lugu saunatavatest eestlastest ja soomlastest (ja natuke rootslastest ja lätlastest ka).
Raamat on kirjutatud päevikuvormis, saunakülastuste järel ja hõlmab ajavahemikku 2024. aasta jaanuarist detsembrini. Kirjaniku eesmärk oli kirjutada üks hea tuju raamat, südamlik lugu saunatavatest eestlastest ja soomlastest (ja natuke rootslastest ja lätlastest ka).
- GenresAudiobook
192 pages, Hardcover
Published August 28, 2025
5 people are currently reading
34 people want to read
About the author
Mika Keränen
30 books19 followersMika Arto Juhani Keränen on sündinud 24. novembril 1973 Helsingis.
Lõpetanud Tartu Ülikooli 1999. aastal bakalaureuse kraadiga eriala eesti keel võõrkeelena.
Keränen on töötanud tõlkijana, kultuuriürituste korraldajana, eesti ja soome keele õpetajana.
Esimene lasteraamat ilmus 2008. aastal.
2011. aastal asutas Keränen oma kirjastuse Keropää, mis annab välja tema enda lasteraamatuid. Lisaks kirjutamisele õpetab Keränen käesoleval hetkel Tartu Ülikoolis soome keelt.
Lõpetanud Tartu Ülikooli 1999. aastal bakalaureuse kraadiga eriala eesti keel võõrkeelena.
Keränen on töötanud tõlkijana, kultuuriürituste korraldajana, eesti ja soome keele õpetajana.
Esimene lasteraamat ilmus 2008. aastal.
2011. aastal asutas Keränen oma kirjastuse Keropää, mis annab välja tema enda lasteraamatuid. Lisaks kirjutamisele õpetab Keränen käesoleval hetkel Tartu Ülikoolis soome keelt.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 6 of 6 reviews
November 24, 2025
Kui mõnus (sauna)rahu toov lugemine (õigemini kuulamine). Muhelesin ja nautlesin kaasa, ideaalne kaaslane hämarateks pärastlõunateks ja saunaskäikudest unistamiseks. Avab ka huvitavalt Soomet ja soomlasi, paneb Eestit (eriti Tartut) ja eestlasi värskelt vaatama.
October 4, 2025
Raamat väärib 3 tähte, sest ma tahan nüüd rohkem sauna minna ja proovida erinevaid saunu. Ühe kirjavea leidsin ka ja kuna autori näol on tegemist eesti keele filoloogiga, siis toon ka välja. Ta kirjutab, et proovis Värskas erinevaid veesid. Sõna "vesi" käändub siiski nagu sõna "käsi" ehk siis õige oleks öelda, et ta proovis erinevaid vesi.
October 20, 2025
On miski, mis aitab elada, igasugustest stressihetkedest läbi saada: tuleb korraks saunale mõelda. Tunneli lõpus ootab alati saun! Igal laupäeval. Aga võibolla ka sagedamini. Mika näiteks märkas, et Vene-Ukraina sõja tõttu hakkas ta rohkem saunatama, see aitas rahuneda.
Kui ma viimati saunas käisin, siis mõtlesin Mika raamatule. Ta on pealahakkaja inimesena „mõeldud, tehtud!“ hooga kirja pannud oma elupäeviku ühe aasta jooksul, leitmotiiviks saun.
Sain palju teada Mika elu kohta, omal moel haakus saunaraamat tema „Minu Karjala“ juurtelooga. Sain teada, et Mika uue aasta resolutsioon oli lobiseda vähem ja kuulata teisi. Ja muidugi sain teada Mika saunakommetest.
Näiteks meie oma külas ajame saunas juttu: rahulikku sõbralikku saunajuttu. Mika on aga pärit kombestikust, kus saunas on õige olla vait. Tõsi, enamik teisi, keda ta kirjeldab, kipuvad ikkagi kõnelema. Neid ohjeldab Mika ohtra leiliviskamisega, seepeale jäävad lobisejad vait või lasevad jalga.
Ja näiteks meiegi külas käiakse saunas alasti, mehed ja naised segamini. Vääriks uurimist, kuidas need segasauna kultuurijooned mööda Eestimaad jooksevad. Mulle tundub, et mitte mingisugust geograafilist ega kultuurilist loogikat pealtnäha pole. Aga mingi loogika ju peaks olema?
Omaette teema on leili viskamise etikett. Kui Mika kirjeldab, mismoodi üks kentsakas mees viskas üles korraliku leili ja läks ise enne leili lõppu saunast minema, siis tabasin: jaa, siin on reegel, mida tavaliselt ei sõnastata. Leili ajal saunaust ei paotata, kui on paha, siis kolid allapoole, aga kindlasti ei otsi sa ust siis, kui ise viskasid! Mõttetu mees! Niisuguseid pisikesi sketšikesi on raamatus siinseal. Näiteks paistab hämuselt üks ilusa häälega naine, aga kuna Mika on prillikandja, siis saunas ilma prillideta näeb ta uduselt. Saunaerootikast ta igaks juhuks rohkem ei kirjuta, aga midagi seal on... Ühise puhastava ruumi intiimsus vähemalt. No eks on midagi veel, aga sellest jätab ta targa inimesena kirjutamata.
Mina isiklikult eriline külmalemb pole, ja ega Mika ka enne seda raamatut olnud, aga kunsti huvides otsustas ta ka jääsuplemise ära proovida. Tundub, et külma kirjeldabki ta põnevamalt kui kuuma. Aga tunnistab samas ka üles, et mingit endorfiinide laksu ta jääaugus ei koge. Panin kõrva taha kaks tarkust: külma ilmaga on vaja taliujumissokke, sest muidu jäävad jalatallad paadisilla külge kinni; ja kohe pärast külmasuplust ei tohi leili visata.
Oma lubadust olla vait ja kuulata teisi tuletab autor endale sageli meelde. Ta kulgeb mööda Eestit ja Soomet – käsil on ju mõnus kirjanikupalga aasta, kus saab pühenduda ja kulgeda, pealegi on ema Soomes hooldekodus (õnneks on ka seal saun!). Ta märkab jutte, mis ajavad närvi ja õpetavad teadlikku vaikiolemist, näiteks lageraie-külameeste jutud. Märkab seda, et ta oskab Soomes isegi eestlaste kõrval saunalaval vait olla ja teeselda, et ta polegi eestisoomlane. Märkab, kuidas soomlased ja eestlased suhtlevad erinevalt. „Soomes on ikka nii, et kõneleja räägib pika jutu maha, ja kui ta jääb vait, oodatakse veel hetk, kas tuleb midagi, ja kui ikka ei tule, saab järgmine jutujärje ja räägib nii kaua, kui tal on isu.“ Sellist õrna huumorit on raamatus küllaga.
Ja kuigi mõni peatükk-vinjett tundub juhuslikum kui teine, sobivad nad kõik siia ajajoonele: see on ju üks aasta, sauna(rahu) täis aasta. Kõik see, mis juhtus, kuulub siia.
PS. Eraldi tahaksin kiita raamatu kaanevalikut. Tükk aega paitasin seda tekstiili, sain peopesale sensoorset rõõmu ja rahu.
Kui ma viimati saunas käisin, siis mõtlesin Mika raamatule. Ta on pealahakkaja inimesena „mõeldud, tehtud!“ hooga kirja pannud oma elupäeviku ühe aasta jooksul, leitmotiiviks saun.
Sain palju teada Mika elu kohta, omal moel haakus saunaraamat tema „Minu Karjala“ juurtelooga. Sain teada, et Mika uue aasta resolutsioon oli lobiseda vähem ja kuulata teisi. Ja muidugi sain teada Mika saunakommetest.
Näiteks meie oma külas ajame saunas juttu: rahulikku sõbralikku saunajuttu. Mika on aga pärit kombestikust, kus saunas on õige olla vait. Tõsi, enamik teisi, keda ta kirjeldab, kipuvad ikkagi kõnelema. Neid ohjeldab Mika ohtra leiliviskamisega, seepeale jäävad lobisejad vait või lasevad jalga.
Ja näiteks meiegi külas käiakse saunas alasti, mehed ja naised segamini. Vääriks uurimist, kuidas need segasauna kultuurijooned mööda Eestimaad jooksevad. Mulle tundub, et mitte mingisugust geograafilist ega kultuurilist loogikat pealtnäha pole. Aga mingi loogika ju peaks olema?
Omaette teema on leili viskamise etikett. Kui Mika kirjeldab, mismoodi üks kentsakas mees viskas üles korraliku leili ja läks ise enne leili lõppu saunast minema, siis tabasin: jaa, siin on reegel, mida tavaliselt ei sõnastata. Leili ajal saunaust ei paotata, kui on paha, siis kolid allapoole, aga kindlasti ei otsi sa ust siis, kui ise viskasid! Mõttetu mees! Niisuguseid pisikesi sketšikesi on raamatus siinseal. Näiteks paistab hämuselt üks ilusa häälega naine, aga kuna Mika on prillikandja, siis saunas ilma prillideta näeb ta uduselt. Saunaerootikast ta igaks juhuks rohkem ei kirjuta, aga midagi seal on... Ühise puhastava ruumi intiimsus vähemalt. No eks on midagi veel, aga sellest jätab ta targa inimesena kirjutamata.
Mina isiklikult eriline külmalemb pole, ja ega Mika ka enne seda raamatut olnud, aga kunsti huvides otsustas ta ka jääsuplemise ära proovida. Tundub, et külma kirjeldabki ta põnevamalt kui kuuma. Aga tunnistab samas ka üles, et mingit endorfiinide laksu ta jääaugus ei koge. Panin kõrva taha kaks tarkust: külma ilmaga on vaja taliujumissokke, sest muidu jäävad jalatallad paadisilla külge kinni; ja kohe pärast külmasuplust ei tohi leili visata.
Oma lubadust olla vait ja kuulata teisi tuletab autor endale sageli meelde. Ta kulgeb mööda Eestit ja Soomet – käsil on ju mõnus kirjanikupalga aasta, kus saab pühenduda ja kulgeda, pealegi on ema Soomes hooldekodus (õnneks on ka seal saun!). Ta märkab jutte, mis ajavad närvi ja õpetavad teadlikku vaikiolemist, näiteks lageraie-külameeste jutud. Märkab seda, et ta oskab Soomes isegi eestlaste kõrval saunalaval vait olla ja teeselda, et ta polegi eestisoomlane. Märkab, kuidas soomlased ja eestlased suhtlevad erinevalt. „Soomes on ikka nii, et kõneleja räägib pika jutu maha, ja kui ta jääb vait, oodatakse veel hetk, kas tuleb midagi, ja kui ikka ei tule, saab järgmine jutujärje ja räägib nii kaua, kui tal on isu.“ Sellist õrna huumorit on raamatus küllaga.
Ja kuigi mõni peatükk-vinjett tundub juhuslikum kui teine, sobivad nad kõik siia ajajoonele: see on ju üks aasta, sauna(rahu) täis aasta. Kõik see, mis juhtus, kuulub siia.
PS. Eraldi tahaksin kiita raamatu kaanevalikut. Tükk aega paitasin seda tekstiili, sain peopesale sensoorset rõõmu ja rahu.
December 28, 2025
Toredad mõtisklused elust ja saunast, mõned väikesed minevikumeenutused, argised seigad. Eriti vahvad muidugi kirjanikutöö telgitagused. Aga jah, need saunad. Mõtleks vaid, kuidas neid on, nt Soomes, igasugustesse kõrvalistesse kohtadesse ära peidetud, ja ometi voorib sinna rahvast käia. Ja siis need sauna-Heinod, neist tean ma kusjuures palju. Ja V Spa kirjeldus oli ka vahva (ma ei ole küll kindel, et asutus ise seda seisukohta jagab).
Hea turvaline ja rahulik lugemine. Kord või paar oli nagu viivuks hirm (lootus?), et midagi juhtub, nt armurindel või nii, aga ei juhtunud. Või juhtus, aga meile ei räägitud. Ja ega tost olnudki miskit. Kusjuures see õndsas rahumullis olek oli ka siin raamatus omamoodi, tegelikult oskab Mika vajadusel ka üsna terav olla. Aga ta suudab kogu aeg õigel hetkel pidurit tõmmata ja selliseks pehmeks zen-mõmmikuks tagasi muutuda.
Nii võiks ju teinekordki mingi raamatu kokku keevitada. Tõsi, seda jalkapäevikut ma vist ei jaksaks lugeda, aga kõik muud teemad sobivad küll. Oot, aga tegelikult kui ma praegu nüüd seda mõtet veeretan, siis õigupoolest oleks ju eriti kõva sõna, kui Mika kirjutaks selle jalkaraamatu nii ägeda, et isegi vutivõhik loeks ja oigaks. Sõnaga, on kuhu püüelda :)
Hea turvaline ja rahulik lugemine. Kord või paar oli nagu viivuks hirm (lootus?), et midagi juhtub, nt armurindel või nii, aga ei juhtunud. Või juhtus, aga meile ei räägitud. Ja ega tost olnudki miskit. Kusjuures see õndsas rahumullis olek oli ka siin raamatus omamoodi, tegelikult oskab Mika vajadusel ka üsna terav olla. Aga ta suudab kogu aeg õigel hetkel pidurit tõmmata ja selliseks pehmeks zen-mõmmikuks tagasi muutuda.
Nii võiks ju teinekordki mingi raamatu kokku keevitada. Tõsi, seda jalkapäevikut ma vist ei jaksaks lugeda, aga kõik muud teemad sobivad küll. Oot, aga tegelikult kui ma praegu nüüd seda mõtet veeretan, siis õigupoolest oleks ju eriti kõva sõna, kui Mika kirjutaks selle jalkaraamatu nii ägeda, et isegi vutivõhik loeks ja oigaks. Sõnaga, on kuhu püüelda :)
September 10, 2025
Terve aastaringi saunapäevik. Muhedad juhtumised ja saunaliste kirjeldused saunadest Soomes (põhiliselt Karjalas) ja Eestis(põhiliselt Tartus ja Lõuna-Eestis). Mind isiklikult häiris, et autor on kirjutanud küll eesti keeles, aga täiesti tuntavalt soome lauseehitusega, nii et pole väga ladusalt loetav. Olles kuulnud Keräneni oma raamatut ette lugemas on natuke lihtsam.
October 12, 2025
Väga hubane ja armas raamat. Tekkis kohe soov sauna minna.
Displaying 1 - 6 of 6 reviews