Aps!

by Riste Sofie Käär

"APS!" on samavõrra minnalaskev kui pealehakkamist täis. Ühe käega ehitab, teisega lammutab, kolmandaga nokib nina, neljandaga segab kaarte ringi. Väga kehvasti, muide. Aeg-ajalt põrkab ta kokku juba tuttavate kohtade ja aegadega, mida ta paraku peaaegu kunagi ära ei tunne, aga usub ikka. "APS!" teab, et kõigile maailma tunnelitele on lõpud ehitatud ainult valgustitööstuse tungival pealekäimisel (läbimüügi suurendamiseks) - ja see meeldib talle.

Riste Sofie Käär on kirjanik, muusik ja kriitik. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müüri­leht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Käär on pälvinud Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendiumi (2024) ning Loomingu aastaauhinna (2025). Kriitikuna on ta olnud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna kandidaat.

Genres: Poetry

54 pages, Paperback

Published September 1, 2025

Reviews

[Elisabeth Tiidelepp]

Selle raamatuga seostuvad mul nüüdseks mitu erinevat toredat olukorda. Mariega kesklinnas ringi-ja-ringi käimine ja raamatupoodide edutu läbikammimine. Siis Ronjalt selle laenamine. Kirjandusklubis selle üle ahhetamine (eriti kerkivad silme ette Eve ja Johannes, viimane imetlusest pidevalt pead raputamas). Ettelugemine (lindude toitmine pargis KEELATUD) ja ohjeldamatu itsitamine. Alates kirjandusklubist kuu aega järjest igal õhtul 1-3 luuletuse lugemine enne magamaminekut.
Mul on taga tore olnud.
Aga luule kui sellisega on lood ikka ebakindlad. Vähemalt oli see üks samm selle suunas, et millalgi enam poleks!

[Laura · Rating 5 out of 5]

Riste Sofie Käär on kahtlemata mässaja, omaenda maailmanägemusega ja rikka siseilmaga. Mulle näib, et ta on kindlaid, talle arusaamatuid reegleid, sellise ehk kristliku kodu omi, oma nahal tundnud ja samuti tundub mulle, et neis kahtlemine ja nende kommentaar on üks mulle silmahakanud põhiteemasid. Kogu on vaimukas, sügav ja küps, ei targuta ega nääguta, kuid heidab absurdimaigulise kinda kristliku jumala süsteemsele julmusele. Maitea, vb ei tee ta midagi sellist. Aga nii ma seda igatahes lugesin. Lugege teie ka. Selle aasta üks toredamaid avastusi. Tahaks kohe veel.

[Meribel Leppik · Rating 4 out of 5]

mulle meeldib ta HÄÄL ja see et see on vahepeal capslockis ning vormi ja sisu ühtsus ning üldse et selline raamat on olemas ja naljakas oli et miljon jeurot andis Eesti Kultuurkapital (lugesin seda ja mõtlesin et tuleb hea)

[iiris helin · Rating 4 out of 5]

maailma lõpp ja maailmaloomine, parimas mõttes kaltsuka maiguline, nagu tuttav ja armas ja alati ettearvamatu. kui howli liikuv kindlus räägiks siis niimoodi.

[hella]

mõtlen prg kudas tal jumal käib stepslitest sisse-välja VESILIKU MOEGA

[Hanneleele · Rating 5 out of 5]

Oot! Ma kirjutasin eile öösel ju jutu valmis: kunagi olin minagi noor ja uljas, saatsin salapäraseid sõnumeid, nüüd aga sain raamatumüügist 20 eurot ja mõtlen, et selle eest saab endale juba midagi lubada.

[Annikky · Rating 4 out of 5]

4.5

[Peeter Talvistu · Rating 3 out of 5]

sina keerad enda lehekülgi muud pole teha
sirvid laisalt ja hooletult pilte
ja loed trükitähis pealkirju
silmanurgast püüad aga tabada hetke
mil su silmade tagumisi külgi katvad tapeedid
keerlema lükatakse ja neil kujutatud põõsastikest
hüäänid ja šaakalid välja hiilima hakkavad
end tagahoovides sirutavad laisalt
su ümber tiirlevad oma soojadelt koonudelt
kuivanud verd limpsivad

Vbla 3.5.

Sattusin täiesti juhuslikult Riste bändi kontserdile ja see oli nii hea pungilitakas (lisaks mingid Björkilikud häälutused), et ammune plaan see kogu läbi lugeda sai koheselt selle soetamisega alguse. Kogu pealkirigi ju viitab minu arust ühele olulisemale eesti punkluuletusele (no tõesti, vabandust kui eksin selle seosega!). Järgmisel päeval lugesingi pargis päikese käes ära.

Kahjuks polnud litakas päris sama. See seal üleval vist kõige üürgavam koht. Lisaks veel mõned sellised tõsiselt ära kargavad ja lausa vägivaldsed. Häid luuletusi on küll mitmeid (mh: säh teile mu nurkapanijad säh teile mu sõrmesidujad; hing paelaga kaelas; sa tuikad tasa - üsna nagu elu ise; varahommik aurab sünnitusmaja trepil end kangeks ja kuumaks; ma jõuan kohale vaid siis kui lähen otse üle muru), kuid ootasin nagu midagi rohkemat. Oleks nagu energiat kuidagi vähe ja kohati muutub kordavaks.

Teisalt kuigi seda kohatist rõlgust oli (ja seda oli tõesti näpuotsaga), siis vist mingit vastukaalu õrnust (vms) ei pakuta justkui. On selliseid luulelisi kohti (LOL!) ja väga mõnusad looduse kirjeldusi, kuid ma nagu ei haaku. Minu jaoks ehk ka liigne sõnaohtrus?

Aga tõesti, viga on minus! Mulle tundub, et inimestele see siiski meeldib ja jumal tänatud! Lugege!

P.S. Luuletuse kell on alles üheksa kuid juba särgid seljast võetud! sees on ülisuper poolitus ni-isama!!!

õhtuti ei saa mingi hinna eest jätta küsimata:
KUIDAS VABANEDA ÜLELIIGSETEST HAMMASTEST
häälega milles on vastupandamatu naer nagu lapsel kes
tiibadeta-jalgadeta kärbse pea lõpuks näppude vahel lömastab
jumal tänatud! nagu heal peremehel kes
igal suvel kilekotitäie kassipoegi tiigipõhja uputab
sest nii on kõigile parem ja mida sul pole seda ei saa ka igatseda
häälega mis suriseb su soppides nagu üle õla kuuldud
halastuslask hobusekronu kuklasse sest sa teda armastad

[Sirly-Ann Meriküll · Rating 5 out of 5]

Go, Riste!

[Tiina · Rating 3 out of 5]

Üllatas. 3,5 tähte ilmselt võib-olla ümardan ajapikku 4-le. Ei anna maksmimumpunkte, sest vahepeal temaatika kuidagi väga kordus, aga mitte heas mõttes (et tekiks seoseid jne). Aga luuleannet inimesel on. Kindlasti julgeks soovitada ja noor lugeja samastub vast rohkem. Antropomorfismi läks natuke paljuks ning nagu enne ütlesin, siis kordused minu jaoks ei toiminud ega tõstnud lugemisnaudingut. Ilus sõnavara. Korraks kangastus Elo Viidingu nimi ka, aga ei ole kindel, kas pole mitte meelevaldne seos.

[Liisi Laineste · Rating 4 out of 5]

Hea rütmiga, kuigi vahel hakkas kergelt sees pöörama, kui hoog liiga suureks läks. Natuke nagu luulevormis Heinsaar või Kivirähk.

Laske ma lähen selg sirgus
Pajuokstest läbi ragisedes nagu põdravasikas
Aitab nurgas seismisest ma
Lähen vitsa tooma /…/

Kes arvasid et vaenlane ei maga
Need eksisid: ta põõnab minu süles

Ükspäev me harjume ära /…/
See juhtub umbes siis kui me hakkame
Valamuid ja valgusteid armastama
Ja õhtust süües homset menüüd arutama /…/
Umbes siis kui me hommikul voodi korda teeme ja
Jänest sõitma ei pea

[Mr. Rock’n’roll · Rating 4 out of 5]

Kiiresti lugeda pole mõtet, see on aeglaselt, iga väikse absurdipildi tekkimise kiirusega lugemisnautlejate pärusmaa.

Näiteks üks lemmikuid “pildikesi” on selline, kus Riste elab ühes ilusas majas, kus teisi inimesi ei ela, ainult majapidajannad, kelle silmad on (hüdroelektrijaamade suurused) linnud välja nokkinud. Majapidajannad kallavad kõik sahtlid toapõrandale laiali, niiet parkett ka enam ei paista. Ja siis need majapidajannad, äraseletatud nägudega, rätsepistes istudes, sorteerivad kogu selle kraami suuruse ja kuju järgi 🙂

[Paul Raud · Rating 4 out of 5]

nagu see üks veider tüüp peol kes kordab aina oma kummalist joru ja võiks ju mõelda et ei ma lähen sinna oma sõprade juurde nad räägivad kindlasti mingit huvitavat juttu ja tema ei paneks ka sugugi pahaks ta ei hoia üldse kinni aga siis sul hakkab jummala huvitav ja lõbus ja lõpuks on kõik teised juba ammu koju läinud aga sina ikka istud selle veidra tüübi jalge ees ja vaatad kuidas ta kätega su silme ette kõiksugu kaugeid maailmu vehib

üks viimase aja paremaid eestikeelseid luulekogusid

[Matilde Matvere · Rating 5 out of 5]

Ülihea!

[Kairiin · Rating 5 out of 5]

üks lemmikutest

[Ekke Valner · Rating 5 out of 5]

See ütleb kõigi maailma asjade kohta midagit, niiet ei soovita inmestele kes lugemise päeval ei plaani suurt midagi teha.