"APS!" on samavõrra minnalaskev kui pealehakkamist täis. Ühe käega ehitab, teisega lammutab, kolmandaga nokib nina, neljandaga segab kaarte ringi. Väga kehvasti, muide. Aeg-ajalt põrkab ta kokku juba tuttavate kohtade ja aegadega, mida ta paraku peaaegu kunagi ära ei tunne, aga usub ikka. "APS!" teab, et kõigile maailma tunnelitele on lõpud ehitatud ainult valgustitööstuse tungival pealekäimisel (läbimüügi suurendamiseks) - ja see meeldib talle.
Riste Sofie Käär on kirjanik, muusik ja kriitik. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Käär on pälvinud Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendiumi (2024) ning Loomingu aastaauhinna (2025). Kriitikuna on ta olnud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna kandidaat.
Riste Sofie Käär on kahtlemata mässaja, omaenda maailmanägemusega ja rikka siseilmaga. Mulle näib, et ta on kindlaid, talle arusaamatuid reegleid, sellise ehk kristliku kodu omi, oma nahal tundnud ja samuti tundub mulle, et neis kahtlemine ja nende kommentaar on üks mulle silmahakanud põhiteemasid. Kogu on vaimukas, sügav ja küps, ei targuta ega nääguta, kuid heidab absurdimaigulise kinda kristliku jumala süsteemsele julmusele. Maitea, vb ei tee ta midagi sellist. Aga nii ma seda igatahes lugesin. Lugege teie ka. Selle aasta üks toredamaid avastusi. Tahaks kohe veel.
maailma lõpp ja maailmaloomine, parimas mõttes kaltsuka maiguline, nagu tuttav ja armas ja alati ettearvamatu. kui howli liikuv kindlus räägiks siis niimoodi.