Kolmas tuli. Nii viimasel minutil

by Claire Keegan, Krista Kaer (Translator)

On kuum suvi Iirimaa maapiirkonnas. Isa viib lapse sugulaste juurde talusse elama, teadmata, millal või kas üldse laps koju tagasi tuuakse. Kinsellade majas leiab tüdruk seni tundmata kiindumuse ja soojuse ning nende hoole all puhkeb ta aeglaselt õitsele. Kuid selles uues majapidamises – kus kõik on nii hästi hooldatud – on midagi ütlemata ja see suvi peab peagi lõppema. See on südantlõhestav lugu lapsepõlvest, kaotustest ja armastusest.

Lühiromaan „Kolmas tuli” (Foster) ilmus 2010 ja Times on nimetanud selle 21. sajandil avaldatud 50 parima romaani hulka.

Ka kolmest lühijutust koosneva „Nii viimasel minutil” (So Late in the Day, 2023) võtsid kriitikud vastu üksmeelse kiidukooriga. New York Times nimetas seda „täiuslikuks meistriteoseks”, Times kuulutas Keegani „miniaturistide kuningannaks” ja Irish Times väitis, et praeguses kirjandusmaailmas puuduvad Keeganil konkurendid.

157 pages, Paperback

Published October 20, 2025

About the author

Claire Keegan was raised on a farm in Wicklow. She completed her undergraduate studies at Loyola University, New Orleans, Louisiana and subsequently earned an MA at The University of Wales and an M.Phil at Trinity College, Dublin.

Her first collection of stories, Antarctica, was a Los Angeles Times Book of the Year. Her second, Walk the Blue Fields, was Richard Ford’s book of the year. Her works have won several awards including The Hugh Leonard Bursary, The Macaulay Fellowship, The Rooney Prize for Irish Literature, The Martin Healy Prize, The Olive Cook Award, The Kilkenny Prize, The Tom Gallon Award and The William Trevor Prize, judged by William Trevor. Twice was Keegan the recipient of the Francis MacManus Award. She was also a Wingate Scholar. She lives in Wexford.

Reviews

[Elinaly · Rating 5 out of 5]

Need lood jätavad jälje.
Tahaks öelda, et lihtne, kerge ja kiire lugemine, kuid nüüd istun siin, viimane lehekülg pööratud, veidi šokeerituna ja peas on tohutu mõtete virr-varr. Selline tunne, et loeks kohe veelkord, talletaks iga loo endale sügavamale sisse.
Lihtsalt nii hea.

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Hea kirjaniku pintslilöögid on siin tuntavad. Ma armastan kirjanikke, kes suudavad lühidalt ja täpselt anda edasi mingi tunde (neist üleliia heietamata). "Kolmas tuli" oli vaimustav, aga ega teistelgi lugudel viga olnud.

[Maaria · Rating 3 out of 5]

Lühijutud ei ole väga minu tassike teed – need on alati liiga poolikud, taustata ja lõputa ja lõppevad !?! Ka sellel oli esimene pool raamatust pikem jutuke neiust, kes viidi vanemate poolt suveks sugulaste juurde – imeline suvi, olla armastatud ja tahetud perre ja siis tuleb sügis, kool ja kojuminek – tüdruk ei taha minna, asenduspere ei taha viia, oma pere ei taha vastu võtta ... kuhu ta lõpuks siis jääb? Kes teab!? Ilmselt Keegan. Ajab närvi? Jah!

Teine osa raamatust oli veel rohkem eri juttudeks jaotatud ja ükski neist ei kõnetanud – algab kuskilt, lõppeb kusagil, veits arusaamatu see formaat ... nagu kiirelt kirja pandud mõttelõng või kondikava mingiks pikemaks teoseks ... aga ehk ongi? Lõpuks sellest romaani ei saa, siis lühijutuks on ok ka kaantevahele panna?

Minu poolt ei saa soovitust ja kiidusõnu rohkemale, kui see, et esimest poolt raamatust tahaks pikemalt lugeda.

Ma ilmselt ei oleks kunagi seda raamatut ise kuskilt riiulist endale haaranud, aga oli Apollo raamatuklubi raamat ja selle raames sai läbi loetud.

[Kati Karja]

Kolmas tuli - lugesin 31. oktoobril ühekorraga.
Nii viimasel minutil - lugesin 30. novembril ühekorraga.
Kiire ja kerge lugeda, stiil mulle meeldis, aga sisult raske, eksistentsialistlik, päris lootusetu ikka.
Mitte transgressiivne, meelega inetust ja rõvedust taga ajav. See on feministlik, aga mitte kuigi jõustav. Siiski, kaks väekat naist oli raamatus - üks naine, kes jäi inimlikuks peale oma lapse surma, ja teine, kes sai võimu kirjutamise kaudu.
Arusaadav, et hästi kirjutatud ja palju auhindu võitnud, aga ma ei fännanud seda. Lühinovell "Kolmas tuli" (pealkirja tõlge??) tundus mulle antinatalistlik ja teine osa kantud misandriast. Ok, "Nii viimasel minutil" koosneb kolmest osast. Esimesed kaks osa on veel põhjendatud ja usutavad, aga kolmas. No sorry.

[Sille · Rating 5 out of 5]

Võtsin raamatu kätte eriliste ootusteta aga oli väga hea. Kolm lugu: sugulaste juurde saadetud 11 aastasest tüdrukust; mehest, kes meenutab ekspruuti ja abielunaisest, kes otsustab proovida enne vananemist kõrvalsuhet. Viimane lõpeb üsna kõhedusttekitavalt.
Teine lugu meeldis eriti: "Selles oligi naiste viga, kes ei olnud enam armunud; romantika loor vajus nende silme eest ning nad vaatasid sinu sisse ja said sinust aru."

[Tiina Laiva · Rating 5 out of 5]

Lugesin kiiresti läbi. Raamat lihtsalt võttis endaga kaasa, samas iga lugu oli erinev ja lugemispause tehes oleks saanud iga loo järel mõelda ja endas peegeldusi otsida. Kuid raamatut käest panna tundus liiga raske.

[Diana Taukul · Rating 3 out of 5]

Esimene lugu oli hea, aga liiga lühike.. oleks tahtnud edasi lugeda selle tüdruku saatusest.
Viimane lugu oli ka loetav, aga sünge. Vahepealsed küllaltki igavad ja segased lood ei tekitanud üldse mingeid emotsioone.

[Pille Jo · Rating 5 out of 5]

Paeluv stiil. Hetkes olemine ja kulgemine. Olustiku võlu ja lihtsuse hurm. Täielik kohalolu.

[Reelika Raimet · Rating 5 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Kairi · Rating 5 out of 5]

See suurepärane iiri kirjanik hoiab oma lugudes elegantselt tasakaalu ütlematajätmiste ja vihjete vahel, tema tegelastel on sageli palju kanda. Siin on sügavat inimlikkust ja hoolimist, aga ka terav pilk, Keegan kirjeldab võluvalt meie väikeseid kõlvatuid pahesid ja enesepettust. Nagu ta ise ühel festivalil ütles: kui te ööbite näiteks sõbranna juures, kellel juhtub olema sarmikas abikaasa, ja leiate end keskööl oma parimas negliźees tema kabinetist mööda hiilimas, et tuua köögist klaas vett, siis tasub hästi järgi mõelda, miks te ei läinud näiteks trepist või lihtsalt vannituppa.