murca on luuletaja, kes Tartu lavadel pikka tutvustamist ei vaja. Ta tekstid on eredad ja sütitavad, mängulised ja väikestest vimkadest tulvil. murca julgeb kirjutada asjadest, mida me võib-olla mõtleme, aga ei söanda välja öelda, kogeme, aga vaikime maha – veel enam, ta kannab neid valjult ette! Siit leiab nii lusti ja nalja kui ka tekste, mis jäävad kauaks kummitama.
murca tekste on varem ilmunud Vikerkaares, Müürilehes, Sirbis ja ajakirjas Värske Rõhk. Valdavalt on ta tuntust kogunud lavaluuletajana – prõmmudel on ta osalenud üle kümne aasta ja tõusnud kõrgetele kohtadele, võitis 2023. aastal TarSlämmi ning on mitu korda Eesti luuleslämmi finaali jõudnud. Iga-aastase kirjutamise väljakutse raames on murcal tavaks saanud etteantud teemadel iga päev üks luuletus kirjutada – nii said alguse ka paljud selle kogumiku tekstid.
Kirjastuses töötamise võlu, et olen raamatuid enne lugenud, kui need poodi jõuavad. Raamat tuleb trükist homme, siis järgmisel nädalal poodidesse. See on üks äge debüüt!
see oligi nii hea, kui kõik ütlesid! kahjuks oli mul aega see ainult korra kiirelt läbi lugeda, aga millalgi hangin endale oma eksemplari ja loen veel mitu korda.
vaata, ma tunnen nii üleni iga nimi, iga vürts on tuttav võin soovitada igaühele saate naerda, saate nutta ja kuigi see minu elu ei muuda, ma juba olen see tüdruk. Noorik. Naine parimais aastais. Pehme sisu, kõva koorik või pehme koorik, kõva sisu või üldse põhjani kiht kihi otsas
Rangelt võttes pole veel kaanest kaaneni läbi loetud, aga suvalistest kohtadest leitud luuletused on teravad ja irooniat täis, väga meeldib! Käsitööluule, Eesti disain! Vanaema on ka sees, täiuslik.
Panen tärnikese kõrgema hinde, sest ma ei saanudki selgust, kas mulle tunduvad need lullad tavalised, sest need ongi täpselt mulle kirjutatud ("varjud"&"loits"&"luuletus olemas olemisest"), sest me elame autoriga sarnases mullis (mitte samas, mitte samas!) ("Voodi all" ja "täna vaatas peeglist vastu keegi teine", mul sama pmst) või et ma olen neid mõtteid ise mõelnud ("kardan/meeldib" on ju korduv temaatika! ja "metamorfoos" - väga tuttav!) või et ma olen neid kuskil juba lugenud (no nt "Leib". seda sarvesaiani jõudmist tean küll meemidest. sama "Natuke julm" ridadega...)
või et ma ikka pettun, kui keegi ei tahagi enam kirjavahemärke märkida. Aga kena teos ikka. Nalja sai tõesti, ka üllatusena. Eriliselt meeldib Bunderi Heleni tehtud kaanemaal ja seesmised maalid (ahh, kui ka need oleks värvilised..).
Luuletustest lemmikud: Unetu öö, Pime ("pimedust ei pea tooma, teda peab lubama" issand, JAH), Jumal tänatud (jessss: jaaaa), Lemmik & Liikumine & Tutvumiskuulutus & Abieluettepanek (juhhei JAH!), Üks linn (kehtib kõigile Eesti linnadele <3), supernaljakas ja tõene "Mees majas"
eriline tervitus Laenu lõpule: "samas tiksuv viivis võib olla päris hea metronoom"
Ah näe, ikka sain elamuse. Soovitan, kui tahad Eesti naist tundma õppida.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Värskendav debüüt! Meeldis ausus, mõnetine robustsus, et pole kenitlev, „täiuslik“, haldjalik. Mitmeid kõnetavaid tekste. Südametunnistusel olevad asjad nagu „vist sain kassas 5 eurot tagasi, ei öelnud midagi“; „Unetu öö“ – „rääkida naisega kellel on / kavalad miisud silmad .. tantsida / end kaineks / vabaks“, „nimekirjadeluuletused“ jne, jne. Ei osanud seisukohta võtta parafraseerimiste ja etnovormi kasutamiste kohta – vaimukas, aga kas ka sama tihe, sügav? Kuna kuulsin nime vist esmakordselt, siis ootan põnevusega uusi kohtumisi. Illustratsioonid häirivad, kaanel loomulikult akt, sees vooklevajooneline ebamäärasus. Ilmselt oleks värvitrükk mõjunud ekspressiivsemalt.
Terav, värskendav. Rõõmu sõnamängust on siin kohati muidugi isegi rohkem, aga teravat detailitunnetust peaaegu sama palju. Moodsa regivärsi stiilis luuletused langesid minu jaoks tervikust välja, sest neis oli vormimänge mõttetiheduse arvelt.
See raamat oli lihtsalt niiiii relatable. Lugesin ja kogu aeg ütlesin mõttes "sama". Hakkasin ära märkima tekste, mis mulle eriti meeldisid, aga lõpuks loobusin, sest peaaegu iga tekst sai märgi! Et jaa, pole ammu lugenud luulekogu, kus heade tekstide kontsentratsioon oleks nii tummine.