Ühes Tõru tänava hoovis asub kolm vana ja kõrget puumaja: punane, kollane ja hall. Halli kohta ütleb Mati ema, et see on loojangukarva, aga seda vist küll ainult siis, kui maja loojanguvalguses vaadata. Nendes majades elavad lapsed ja täiskasvanud, kassid, koerad ja kindlasti ka mõned väiksemad elukad. Punase maja katusel pesitsevad kajakad.
Sama maja katusekorteri seintel on vaibad. Neist vaipadest ei tea õieti keegi. Ammugi ei teata seda, et need maksavad korraliku sportauto hinna – kuni need ühel heal päeval saladuslikult kaovad.
Väga tore lasteraamat, mida täiskasvanulgi lõbus ja huvitav lugeda. Ühtlasi minu esimene tutvus Anti Saare loominguga. Nüüd võtan kindlasti ka tema ülejäänud raamatud oma lugemislauale.
Väga nunnu lugu! Muidugi lootsin, et kajakatest tuleb rohkem juttu, aga... lugu seegi. Toredad karakterid välja mõeldud ja väga hea, et piisavalt illustreeritud - muidu läheks need lapsed sassi. Väga meeldis see mõte, et mõni päev võib halvem ka olla, ei pea ainult perfektne olema. Ning eriti ilus oli see elupäevade võrdlemine kaleidoskoobiga. Tahaks, et mõni hetk jääks igavesti, aga nii ei saa. Ja ei peagi saama.
Lugema asudes tundus, et nii pònev ja asjalikult kirjutatud.Aga suur sündmus jòudis alles kätte, kui pool raamatut läbi. Oleks saanud ehk lùhemalt ja pònevalt. Lugu iseenesest oli olemas.
9-aastase jättis see raamat külmaks, kuigi elame nüüd ise ka Supikas. Ja võiks ju... Aga noh. Hukas, nagu see tänapäeva noorus on, eksole. Lugesin siis ise ja mulle küll väga meeldis. Mittelineaarne ja ilma selle õpetajaliku moraliseerimiseta, mis näib olevat lastekates vaat et kohustuslik. (Kui ma nüüd mõtlen, siis täpselt samasuguse hinnangu saaks anda ka ASi viimasele loole Vikerkaares, kus ta kirjeldab seda, kuidas ta konstrueeris t?ragraafi.) Kuigi miskipärast ilma selleta raamatud on need, mis jäävad püsima. Eks muidugi oli mõeldud lisaks lapsele ka lapsevanemale, nagu ASi raamatutes ikka. Mitmemõttelisi olukordi jagus. Ja tagatipuks oli põnev! Ei teagi, mida rohkem ühelt raamatult tahta. Väga Kalle Blomkvisti vaib, ja KB raamatud ühes Roostevaba mõõgaga olid 9-aastasena mu enda peamised lemmikud.