Soo ei vali, kes tuleb, aga otsustab, kes läheb. Noore dramaatilise elusaatusega IT-mehe Karl Proosa südames ei ole ruumi rahvajuttudele. Ta ei usu soopaganaid, laukas kümblevaid näkke ega isegi oma isa vaimu, kes ühel pimedal õhtul tema kõrvale diivanile potsatab. Tal aga ei õnnestu ignorantsuse ega isegi vanaisa Ati nutikusega eemale peletada seda, mis mudasest soopinnast sügavamal elab. Ehk lamab seal noorhärra Proosa jaoks hoopiski midagi päästvat?
„Soosaladus” on hõrk segu rahvapärimusest, ulmest ja teravmeelsest huumorist, mis kannab lugeja sügavale Eestimaa salapäraseimase sohu, kus ei kehti loogika ega loodusseadused. See on raamat neile, kes hindavad elavat keelt, musta huumorit ja mõnusalt ehmatavat muinaslugude modernset versiooni. Sealjuures ei maksa unustada, et igas rahvajutus on tera tõtt. Või lausa kaks. Ole valmis naerma, kohkuma ja mitte enam kunagi sohu ujuma minema.
President Kersti Kaljulaid on autori esikromaani „Ümber ahju paremale” enda lugemisnimekirjas paigutanud esikohale ja soovitanud seda Eesti Naise veergudel kogu Eestile, öeldes: „Ehe romaan, mis haarab esimesest reast.”
Autor on välja mõelnud loo, millega inimesi hirmuga soodest eemal hoida (kirjeldused kõnelevad küll rohkem rabast kui soost). Aga võtkem asja ikka huumoriga - tegelased on vahvad ja värvikad. Pool raamatut ei juhtunud mitte midagi, aga ikka oli mõnus lugeda. Lõpp läks tõepoolest kiireks. Otsad jäeti parasjagu lahti, et kas tuleb järgmine lugu või saab lugeja ise fantaseerida.