Romaan „Hiietantsijad“ jälgib kuue tegelase elu nende jaoks murrangulisel ajal.
Kunstnik Jane on koroonahirmus kolinud maale ja valmistub maailmalõpuks.
Rasmus teab robotitest ja tehisintellektist rohkem kui inimestest. Koos isaga läbi viidud lõbusal eksperimendil on aga poisi jaoks paraku tõsised tagajärjed.
Folklorist Katriin inventeerib looduslikke pühapaiku. Ta kahtleb oma tegevuse mõttekuses, kuid isiklik kriis paneb ta pöörduma ammu unustatud maagia poole.
Katriini õetütar Mona satub paari õnnestunud postitusega Instagramis influenceri staatusesse ja oma sooviga iga hinna eest planeeti päästa keeruliste valikute ette.
Pensionär Harald leinab kadunud abikaasat, kuid ühel hetkel muutub elu mehe jaoks jälle huvitavaks ning ta püüab järjekindlalt eirata õnnetusi ennustavaid märke.
Loodussaateid tegev Kaarel saab ootamatult salapärase maakoha omanikuks ja on sunnitud põhjalikumalt mõtlema oma mineviku ja tuleviku üle.
Huvitav, et see raamat oli eelmine aasta välja antud, kuid millegipärast on ta mul kahe silma vahele jäänud. Leidsin raamatu juhuslikult Goodreadsis kolades ja Reinausi andunud fännina pidin muidugi raamatu läbi lugema.
Mulle väga meeldis, kuidas raamatus oli suur rõhk keskkonnateemadel, mis pani väga palju kaasa mõtlema. Tegelased olid kõik väga erinevad, kuid huvitav oli nende teekonda jälgida. Kohati tundus, et loo tempo aeglustus ja sündmused veidi venisid.
Võib siiski öelda, et Hiietantsijad oli väga mõtlemapanev ja sisukas lugu 📚
Vist ei oleks pidanud üllatuma, et mulle see raamat meeldis. Juba puhtalt see põnevus, et üksteisest nii kaugel ja erinevad olevad tegelased... kuidas nad kokku saavad? Kuidas nad teineteise elu mõjutama hakkavad? Selline mõnus niitide ühendamine. Täpselt selline raamat, et peaks selle kohe uuesti ette võtma ja läbi lugema ning seekord märkaksin peenemaid vihjeid ehk ka kohe alguses.
Suur rõhk on keskkonnateemadel, aga seda ka eri nurkade alt. Kelle jaoks see on tähtsamal kohal, kelle jaoks vähem tähtsamal.