What do you think?
Rate this book
Kõik, millele naisel on õigus
Kuigi nüüdisaegse ühiskonna liikmetele võib tunduda, et lubame naistele võrdväärseid õigusi, on see siiski kujutelm. Ilukirjanduslik raamat "Kõik, millele naisel on õigus" koosneb üheksast peatükist, mis moodustavad üheksa eri elumustri lugu. Autoriks võiks olla keegi teid ümbritsevatest naistest. Aga anonüümsuse taga on Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
96 pages, Paperback
Published November 1, 2025
1 person is currently reading
5 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
December 15, 2025
Selle raamatu autoriks on Naine, võib olla kes iganes meid ümbritsevatest naistest. Täpsemalt on autoriks Viktoria Ladõnskaja-Kubits, loen ta postitusi alati suure huviga, kuna inimlik soojus kumab igaltpoolt läbi, lisaks on tal süda õiges kohas. Seega kui jäi silma, et talt on raamat tulemas, siis võtsin kohe järjekorda ning eelmine nädal sain trükise ka kätte.
"Kõik, millele naisel on õigus" on ilukirjandus, sisaldab üheksat peatükki, kus igaühes on peategelaseks naine. Mõnikord Naine, mõnikord Temake, alati anonüümne ning jah, ta võib olla keegi meie lähikonna daamidest, neiudest, preilidest või prouadest. Siin on erinevaid elujuhtumisi nii noorematelt kui vanematelt naistelt, läbivalt on teemaks ikkagi stigmatiseerimine ning ühiskonna, inimeste hoiakud ning eelarvamused. Siin on noorema naise-vanema mehe suhe, leiab ka vastupidise olukorra. On edukas kesktaseme juht ja on Naine, kellel on kõik olemas. Ning ikka on veel midagi, mille poole püüelda, mida soovida ja ihaldada.
Kas see raamat on meeste suhtes kriitiline? Kindlasti. Kas Naise rolli kujutatakse selles raamatus analüütilis-hindavalt? Oo-jaa. Mulle meeldis väga see, et kuigi raamat oli selgelt ühe nurga alt kirja pandud, siis polnud see kuidagipidi kallutatud või ühekülgne, oh ei. Tegelikult oli kokkuvõttes juttu siiski inimestest ja omavahelistest suhetest - ning mis seal salata, eks sookaaslased ise kipuvad väga palju näpuga näitama, häbistama, selja taga rääkima, kunstlikke piiranguid välja mõtlema ning sildistama. Veel hullem - igaüks ise oma on iseenda suurim pidur ning ise loobime omale kaikaid kodaratesse. Läbivalt on pajatamisviis siiski soe ja toetav.
"Ja naine unustab, et just äsja häiris teda paar sentimeetrit siin või paar kilo seal. Kaalus ja mõõtudes väljenduv põhjuseta häbitunne haihtus, sest mida veel on vaja ilu tõestuseks, kui noorus ise võtab sind. Omaks. Siit edasi võis Temake vabalt jalutada ringi toas ilma riieteta, nagu esimene paar maapealses paradiisis ehk kunagi tegi. Ilma disainitud viigilehtedeta."
Nii tore raamat raamat! No tegelikult ka, see on tõesti vinge kui kirjanik suudab niimoodi aja peatada, et ei tajugi kuidas lugemise ajal minutid kikivarvukil mööda kõnnivad. Siin on niipalju erinevaid kvaliteedimärke koos, kus sisu, kujundus ning esitamisviis kõik-kõik on lihtsalt täiuslikud.
Raamatus on Anneli Akinde imelised illustratsioonid.
Üks peatükk on Delfis täiesti tasuta ka loetav-kuulatav, maitseelamuse saab siit: https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/...
Kokkuvõttes: mulle hullult meeldib ja meeldis Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutamisviis, "Kõik, millele naisel on õigus" kulus mul õhtuga ära nagu sulalumi kuna kogu aeg oli soov edasi lugeda, et "mis Naisest küll edasi sai" - ning tuli uus peatükk, kõik oli uus ja samal ajal figureeris peaosas ikka ju Temake. Tegelikult peangi selle raamatu uuesti ette võtma millalgi ning rahulikuma tempoga uuesti läbi lugema, kuna siin on palju huvitavaid sõnamänge ning iga peatükk on selline, kus lõpus tasub tempo maha võtta ja hetkeks seisatada, mõtelda, et "mida ma nüüd küll lugesin?"
"Kõik, millele naisel on õigus" on ilukirjandus, sisaldab üheksat peatükki, kus igaühes on peategelaseks naine. Mõnikord Naine, mõnikord Temake, alati anonüümne ning jah, ta võib olla keegi meie lähikonna daamidest, neiudest, preilidest või prouadest. Siin on erinevaid elujuhtumisi nii noorematelt kui vanematelt naistelt, läbivalt on teemaks ikkagi stigmatiseerimine ning ühiskonna, inimeste hoiakud ning eelarvamused. Siin on noorema naise-vanema mehe suhe, leiab ka vastupidise olukorra. On edukas kesktaseme juht ja on Naine, kellel on kõik olemas. Ning ikka on veel midagi, mille poole püüelda, mida soovida ja ihaldada.
Kas see raamat on meeste suhtes kriitiline? Kindlasti. Kas Naise rolli kujutatakse selles raamatus analüütilis-hindavalt? Oo-jaa. Mulle meeldis väga see, et kuigi raamat oli selgelt ühe nurga alt kirja pandud, siis polnud see kuidagipidi kallutatud või ühekülgne, oh ei. Tegelikult oli kokkuvõttes juttu siiski inimestest ja omavahelistest suhetest - ning mis seal salata, eks sookaaslased ise kipuvad väga palju näpuga näitama, häbistama, selja taga rääkima, kunstlikke piiranguid välja mõtlema ning sildistama. Veel hullem - igaüks ise oma on iseenda suurim pidur ning ise loobime omale kaikaid kodaratesse. Läbivalt on pajatamisviis siiski soe ja toetav.
"Ja naine unustab, et just äsja häiris teda paar sentimeetrit siin või paar kilo seal. Kaalus ja mõõtudes väljenduv põhjuseta häbitunne haihtus, sest mida veel on vaja ilu tõestuseks, kui noorus ise võtab sind. Omaks. Siit edasi võis Temake vabalt jalutada ringi toas ilma riieteta, nagu esimene paar maapealses paradiisis ehk kunagi tegi. Ilma disainitud viigilehtedeta."
Nii tore raamat raamat! No tegelikult ka, see on tõesti vinge kui kirjanik suudab niimoodi aja peatada, et ei tajugi kuidas lugemise ajal minutid kikivarvukil mööda kõnnivad. Siin on niipalju erinevaid kvaliteedimärke koos, kus sisu, kujundus ning esitamisviis kõik-kõik on lihtsalt täiuslikud.
Raamatus on Anneli Akinde imelised illustratsioonid.
Üks peatükk on Delfis täiesti tasuta ka loetav-kuulatav, maitseelamuse saab siit: https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/...
Kokkuvõttes: mulle hullult meeldib ja meeldis Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutamisviis, "Kõik, millele naisel on õigus" kulus mul õhtuga ära nagu sulalumi kuna kogu aeg oli soov edasi lugeda, et "mis Naisest küll edasi sai" - ning tuli uus peatükk, kõik oli uus ja samal ajal figureeris peaosas ikka ju Temake. Tegelikult peangi selle raamatu uuesti ette võtma millalgi ning rahulikuma tempoga uuesti läbi lugema, kuna siin on palju huvitavaid sõnamänge ning iga peatükk on selline, kus lõpus tasub tempo maha võtta ja hetkeks seisatada, mõtelda, et "mida ma nüüd küll lugesin?"
January 12, 2026
Olen selle raamatu lugemise järel pisut segaduses, et mis raamat see siis nüüd oli. Justkui ilukirjandus, ent samas ka arvamusavaldus. Või hoopis filosoofiline essee. Pigem kõik need kolm. Samas kõigi jaoks liiga lühike ega lähe eriti sügavuti.
Tänapäeva naise väljakutsed kenasti üles loetletud. Naisena ma tean neid olukordi väga hästi ja enamaidki veel. Ent lugemise järel mõtlesin: heh, on jah nii, ent mis edasi? Mida me selle teadmisega nüüd peale hakkame?
See on raamat, mida tasub lugeda vaid peatüki kaupa, mitte korraga läbi. Sest sügavamat mõtisklemist pakub iga peatükk ja teemaliin. Ent siiski, mida me nüüd edasi teeme?
Tänapäeva naise väljakutsed kenasti üles loetletud. Naisena ma tean neid olukordi väga hästi ja enamaidki veel. Ent lugemise järel mõtlesin: heh, on jah nii, ent mis edasi? Mida me selle teadmisega nüüd peale hakkame?
See on raamat, mida tasub lugeda vaid peatüki kaupa, mitte korraga läbi. Sest sügavamat mõtisklemist pakub iga peatükk ja teemaliin. Ent siiski, mida me nüüd edasi teeme?
Displaying 1 - 2 of 2 reviews