Lauri Sommeri teos Sugupuu on poeetiline ja mäluline rännak, kus isiklikud eluseigad, paigad ja põlvkondade lood põimuvad Eesti kultuurilise ja hingelise pärandiga. Raamat seob intiimse ja universaalse perekonnajooned, lapsepõlve maastikud, vaimsed otsingud ja kohtumised avades lugejale mitmekihilise elu- ja kultuuriloo. Tegemist on Sommerile omases stiilis mõtliku, muusikalise ja ajakihte läbiva teosega, mis jätkab tema varasemate loominguliste otsingute joont.
Oli alles nauditav lugemine. Mõned olulised inimesed minevikust, kelle looming ulatub tänasessegi (Jaik, Enno, Masing, Alliksaar...); elavatest on püünel Õnnepalu. Nende inimeste elu ja looming on haaravalt kokku põimitud (nagu see ju muidu ongi, lihtsalt kirjandusõpikutesse ei taha see sellisena jõuda). Viljandimaa poolt Voldemar Metsamärt ja Eha Lättemäe eriti huvitavad. Aga ka varalahkunud loomeinimeste galeriist rikka siseilmaga Andres Allan Ellmann andis korraliku obaduse. Et milliseid inimesi on olnud, milliseid elusid elatud...