Ajuvabaduse ja aju vabaduse vahe on väike. Me tahame olla vabad, aga selleks peame teadma, mis teeb meid vabaks, ja samuti seda, mis võib meie vabaduse röövida.
Miks me ei ole enam vabad, kui oleme end kaevanud mõtteauku või meid vaevab kinnisidee? Mil määral laseme end algoritmidel juhtida? Raamatus selgitatakse, mis on inimarus sellist, mida peab tehisaru ajastul kaitsma, ja püütakse näidata, kuidas seda teha.
Ühiskonnakriitiline raamat heade näidete ja lugudega. Tekitab mõnevõrra lootusetuse tunnet (mis on ilmselt ka taotuslik), sest äkki üksikinimese tasemel tehtud muutused ei ole ajuvabaduse piiramiseks piisavad. Eks näis, mis tulevik toob
Hoolimata asjaolust, et raamat tundub veidi kiirustades tehtud ning vajanuks põhjalikumat toimetamist ja tihendamist, soovitan lugeda ja kaasa mõelda, eriti muidugi kõigil tehisaruentusiastidel.
Nii palju raamatuid peaks olema kõigile kohustuslikud. Näiteks see.
"Kiirendusliku ja tehnoloogilise maailmavaate kinnisidee on kiirus ja produktiivsus. Kõik, mida ei saa mõõta, optimeerida ja skaleerida, on raiskamine. Meie vastupanu peab olema teadlik aegluse, sihituse ja mängulisuse hindamine."
Peaks olema kohustuslik kirjandus nii noortele kui vanematele. Mõtteaugud, mõtlemise õpetamine, AI pahupool - kõik nii, nii oluline. Minul oli neid ohhoo ja ahhaa hetki rohkem kui üks.
mõtlemine on valus, aga see valu on vabaduse hinnaga. (samuti pole veel lugenud raamatut, kus mind õnnitletakse ja tänatakse selle lugemise eest, tänks)
My 4th book by Jaan Aru. And while the semiotician in me was really excited for his newest edition, expecting something wonderfully juicy and cognitively tickling to lie behind the clever headline… it seems to be written for people (and about people) who don’t enjoy reading nor thinking (yet!?).
As the author himself indicated at the beginning of the book - it’s his final cry in a battle that already feels largely hopeless. If you wish to join the battle cry, take a seat - this book is for you. And it will be a worthy cause.
See raamat võiks kindlasti kuuluda kooliealiste ja miks mitte ka täiskasvanute kohustusliku kirjanduse hulka. Hea meeldetuletus kõigile, kui sõltuvad me sotsiaalmeediast ja tehisarust oleme, muutes meid ja meie ajutegevust aina laisemaks. Eriti võiksid lugeda seda raamatut need, kes oma käsi enam ekraanidest eemale ei suuda hoida, kuid suure tõenäosusega nad seda ega ka mõnda teist raamatut kahjuks kätte võtma niikuinii ei tõtta. Kohati oli raamatus palju mõttekordusi ja oleks saanud selle arvelt teksti veidi tihendada, aga suures pildis igati väärt mõtted ja kasulik lugemine.
Kohustuslik kirjandus kõigile. Eriti meeldis viimane osa. Varasemate raamatutega võrreldes on kiirustamise märke - mõnes kohas vajab mõttelõng lihvimist.
Kuidas tuvastada, kas see raamat oli loodud päris Aru või protees-aru poolt? Kuna ma pole valdkonna ekspert, siis on väga raske seda vahet teha.
Raamat arutleb süvitsi, kuidas tänapäeva digiühiskonnas toime tulla ja aju sellest vabastada. Argumendid olid toetatud heade näidetega. Isiklikult oli raamatus liiga palju mõtte kordust ning lisaks on seda teemat viimastel aastatel käsitletud nii palju, et siit väga ma midagi kaasa ei võtnud.