Kivastiku jutud mulle meeldivad. Need näevad välja umbes nagu mees isegi, sellised pehmed ja karvased ja samas väikese sädemekesega silmas. Neis on südamlikkust ja soojust, nostalgiat, muusikat (kohe tuleb meelde "Taevatrepp", eks ole), aga sekka viskab ka teravamat. Inimesed on sellised... päris inimesed noh, meie seast. Ses suhtes tõmbaks natuke paralleele Vadiga.