Sõbrannad Emily ja Kätlyn, kelle suvevaheaeg möödub vaikses maakohas muidu üsna tavalises rütmis, lähevad ühel reedeõhtul alevisse kontserdile ja peole. Toimub mitu oodatud ja ootamatut kohtumist, soovitud ja soovimata sündmust ning õhtu lõppeb tüdrukutel üsna erinevalt. Ent mõlema elu mõjutab see rajuks kujunenud reede päris märgatavalt.
Käsikiri on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2024. aastal korraldatud noorteromaani võistlusel kolmanda koha pälvinud töö.
Väga ebatüüpiline lugemine minu jaoks. Pole ei-tea-kui-kaua ühtegi noortekat lugenud. Vaesed teismelised. Kuna ma olen ka maal üles kasvanud, siis samastumist oli. Peolt ei saagi taksoga koju minna, vaid tuleb läbi metsa kõndida. Lugu oli üsna tempokas ja väikeste üllatustega. Täiskasvanud lugejale kumas õpetlik tagamõte ikka väga läbi.
Algus ja lõpp ei meeldinud mulle, aga keskel oli päris hea. Teismelisena käitumine ei tulnud tegelastel alati hästi välja ja veidi imelik oli, et roppused olid ja mitte päriselt välja kirjutatud. Mõnus, et raamat oli lühike, kui see oleks pikem olnud, oleks liiga venima hakanud. Mehe roll selles loos jäi natuke segaseks ja ma ei saanudki aru, mis tema tütrega juhtus.
Emily ja Kätlyn on sõbrannad. Üks on paljulapselisest perest, elu näinud ja poistega palju sehkendanud, teine on üksiklaps ja eelistab pigem omaette olla. Kord tirib sõbranna ta siiski kohalikule peole kaasa, kuid jätab ta siis üksi koju minema. Sellest saavad alguse elumuutvad sündmused. Palju on ka suhtedraamasid.