What do you think?
Rate this book
Jäälind
Luuletaja Triin Soomets visandab oma viieteistkümnendas luulekogus „Jäälind“ Eesti naiste portreid ja küsib lähisuhteid kujutades, kas meil ei võiks alati olla koos nii lõputult hea.
72 pages, Paperback
Published January 1, 2026
4 people are currently reading
10 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
January 24, 2026
"Jäälind" on Triin Soometsa viieteistkümnes luulekogu, mille fookus on lähisuhtevägivallal. Füüsilise ja vaimse vägivalla kogemisest ei räägita siin läbi lillede või riivamisi vaid otse ja avatult. Armastuses sadas algusest peale vihma (lk 25). Vahel ka rusikasuurusi rahetükke.
Igal naisel on siin nimi. Nimel on suur jõud muuta jagatu isiklikumaks ja sügavamaks. Lüüriline lausuja viitab autori tugevale isiklikule seosele jagades teiste vahele mitmeid kordi ka Triinu lugusid. Lood ise on kuidagi õõvastavalt tuttavad. Juhtuvad praegu, juhtuvad ikka veel. Kas see ikka on armastus, kui üks kaotab elu? Seda luulekogu on ebamugav lugeda, mis tähendab, et autor on tabanud õige lähenemise.
Matilda
karjusin et jalamatigi kannatus saab ükskord otsa aga see ei ole tõsi
jalamati kannatus kestab täpselt nii kaua kuni ta on läbi kulunud
muutunud tolmuks põrandal
isegi siis ta ikka veel loodab
et on nähtav
et on vajalik
(lk 10)
Kogu teises pooles saab lugeda esmapilgul lihtsat kahe üksteist armastava inimese dialoogi, kuid mida edasi, seda rohkem süveneb selles psühholoogiline manipulatsioon (gaslighting). Eesti keeles kohtab selle kirjeldamiseks sõna sohutamine, sest selline väärkohtlemine on kui sohu eksitamine. Kolm dialoogilist episoodi ilmestavad hästi, kuidas kõik see toimub ja kes lõpuks vabandust palub.
Siin hellitusnimena kasutatud jäälinnu ladinakeelne nimetus on tulnud vanakreeka mütoloogiast pärineva Alkyone järgi ja teda on nimetatud jõemaastike smaragdiks.
Kogu lõpetavad kaks poeetilist mõtisklust "Tähtede all" ja "Hea laps".
"Jäälind" ilmus samal nädalal kui Carolina Pihelga intervjuu Plekktrummis, kus ta ütles, et vägivald armastab vaikimist. See luulekogu murrab vaikuse ja tõstab häält.
Igal naisel on siin nimi. Nimel on suur jõud muuta jagatu isiklikumaks ja sügavamaks. Lüüriline lausuja viitab autori tugevale isiklikule seosele jagades teiste vahele mitmeid kordi ka Triinu lugusid. Lood ise on kuidagi õõvastavalt tuttavad. Juhtuvad praegu, juhtuvad ikka veel. Kas see ikka on armastus, kui üks kaotab elu? Seda luulekogu on ebamugav lugeda, mis tähendab, et autor on tabanud õige lähenemise.
Matilda
karjusin et jalamatigi kannatus saab ükskord otsa aga see ei ole tõsi
jalamati kannatus kestab täpselt nii kaua kuni ta on läbi kulunud
muutunud tolmuks põrandal
isegi siis ta ikka veel loodab
et on nähtav
et on vajalik
(lk 10)
Kogu teises pooles saab lugeda esmapilgul lihtsat kahe üksteist armastava inimese dialoogi, kuid mida edasi, seda rohkem süveneb selles psühholoogiline manipulatsioon (gaslighting). Eesti keeles kohtab selle kirjeldamiseks sõna sohutamine, sest selline väärkohtlemine on kui sohu eksitamine. Kolm dialoogilist episoodi ilmestavad hästi, kuidas kõik see toimub ja kes lõpuks vabandust palub.
Siin hellitusnimena kasutatud jäälinnu ladinakeelne nimetus on tulnud vanakreeka mütoloogiast pärineva Alkyone järgi ja teda on nimetatud jõemaastike smaragdiks.
Kogu lõpetavad kaks poeetilist mõtisklust "Tähtede all" ja "Hea laps".
"Jäälind" ilmus samal nädalal kui Carolina Pihelga intervjuu Plekktrummis, kus ta ütles, et vägivald armastab vaikimist. See luulekogu murrab vaikuse ja tõstab häält.
January 25, 2026
Oodatud kogumik! Soomets annab ohvritele hääle.
Õudne, erutav, eluline, suurepärane. Vägivalla, manipuleerimise, mõnitamise ja alandusega täidetud naiste elud kraabivad, on "päris".
Õudne, erutav, eluline, suurepärane. Vägivalla, manipuleerimise, mõnitamise ja alandusega täidetud naiste elud kraabivad, on "päris".
January 25, 2026
Formaadilt meenutab "Jäälind" Mats Traadi Harala elulugusid. Tutvustus tagakaanel sedastab, et luuletaja visandab eesti naiste portreid, mis on natuke õudne, sest kui eesti naiste heaolu üle otsustada ainuüksi selle luulekogu ning kohalike feministide kompromissitult süüdistavate arvamusavalduste põhjal, tundub küll, et meie naiste olukord on tunduvalt hullem kui näiteks Türgis või Pakistanis.
Panin neli tärni mõjusa ja emotsionaalse luulekeele eest, aga sisulistest kommentaaridest pigem hoiduksin, sest see võib olla libe ja konfliktne tee.
Kahtlemata annab Soomets hääle neile traagilise saatusega naistele, kelle kannatused avalikkuse ette pigem ei jõua.
Aga nüüd sooviks tasakaalu mõttes, et keegi kirjutaks luulekogu
sellest mehest, kes kasvas maal võimuka üksikemaga, kes vägistas ja peksis poega kogu teismeliseea; nüüd elab see mees ikka maal koos võimuka abikaasaga, kes tänitab ja sõimab meest iga teo ja sõnakese eest, nii et ta ei tee ega ütlegi enam midagi; tütreke, kes väiksena teda jumaldas, on ema poolt hästi välja õpetatud ja nii mõnitavad nad isa teineteise võidu
või sellest mehest, kes elab antidepressantide peal, kuna ta naine luges palju esoteerilist ja enesearengu teemalist kirjandust ning ühel nädalavahetusel naiseliku väe retriidil avastas, et ta ei ela enam oma parimal autentsel viisil, leidis järgmisest tantralaagrist uue hindust voodikaaslase ega luba mehel enam kaksikutest lastega kohtuda; mees kardab laste heaolu pärast ja igatseb valusalt nende järele, aga kohus on ema poolt
või sellest mehest, kes pani ühel ööl garaažis nööri kaela, sest ei jaksanud enam tippjuhi kõrgesti tasustatud, kuid pingeliste ülesannete, majapidamistööde ning kodusele naisele laste kasvatamisel õhtuti ja nädalavahetustel abiks olemise kõrvalt veel öösel tuline armuke ja igal suvalisel ajal toetav kaaslane olla, iga sõnakest ja pilku ja suhtenüanssi lõpmatuseni lahata
või sellest mehest, kes sai jalapealt infarkti, sest rabas kolmel töökohal, et rahuldada abikaasa nõudmisi, kes tahtis, et kõik oleks nagu teistel, inimeste moodi, aga mitte miski polnud kunagi piisav, iialgi ei aidanud
Ma tahan öelda, et elu pole alati nii must-valge ning enamik mehi ei ole koletised ja kõik naised sünnipärased inglid.
Panin neli tärni mõjusa ja emotsionaalse luulekeele eest, aga sisulistest kommentaaridest pigem hoiduksin, sest see võib olla libe ja konfliktne tee.
Kahtlemata annab Soomets hääle neile traagilise saatusega naistele, kelle kannatused avalikkuse ette pigem ei jõua.
Aga nüüd sooviks tasakaalu mõttes, et keegi kirjutaks luulekogu
sellest mehest, kes kasvas maal võimuka üksikemaga, kes vägistas ja peksis poega kogu teismeliseea; nüüd elab see mees ikka maal koos võimuka abikaasaga, kes tänitab ja sõimab meest iga teo ja sõnakese eest, nii et ta ei tee ega ütlegi enam midagi; tütreke, kes väiksena teda jumaldas, on ema poolt hästi välja õpetatud ja nii mõnitavad nad isa teineteise võidu
või sellest mehest, kes elab antidepressantide peal, kuna ta naine luges palju esoteerilist ja enesearengu teemalist kirjandust ning ühel nädalavahetusel naiseliku väe retriidil avastas, et ta ei ela enam oma parimal autentsel viisil, leidis järgmisest tantralaagrist uue hindust voodikaaslase ega luba mehel enam kaksikutest lastega kohtuda; mees kardab laste heaolu pärast ja igatseb valusalt nende järele, aga kohus on ema poolt
või sellest mehest, kes pani ühel ööl garaažis nööri kaela, sest ei jaksanud enam tippjuhi kõrgesti tasustatud, kuid pingeliste ülesannete, majapidamistööde ning kodusele naisele laste kasvatamisel õhtuti ja nädalavahetustel abiks olemise kõrvalt veel öösel tuline armuke ja igal suvalisel ajal toetav kaaslane olla, iga sõnakest ja pilku ja suhtenüanssi lõpmatuseni lahata
või sellest mehest, kes sai jalapealt infarkti, sest rabas kolmel töökohal, et rahuldada abikaasa nõudmisi, kes tahtis, et kõik oleks nagu teistel, inimeste moodi, aga mitte miski polnud kunagi piisav, iialgi ei aidanud
Ma tahan öelda, et elu pole alati nii must-valge ning enamik mehi ei ole koletised ja kõik naised sünnipärased inglid.
January 24, 2026
Siinkohal on hea meenutada Lev Tolstoi kirjapandut: "Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu".
Iga naine ON lugu ja igal naisel on OMA lugu.
Seda kõike kirjapandut on valus ja hirmus lugeda. Aga kuna meie ümber on palju nii vaimset kui füüsilist vägivalda ja katkisi inimesi ning erineval tasemel manipuleerijaid jagub nii isiklikku kui tööellu, siis see on väga vajalik lugemine. Ohtu tuleb märgata õigel ajal!
Liis
Sain kõigest valesti aru
haridus ei aidanud
ajasin kõik sassi
lõpuks ei osanud mustal ja valgel vahet teha
ega endale isegi õigesti mulda peale kraapida
Iga naine ON lugu ja igal naisel on OMA lugu.
Seda kõike kirjapandut on valus ja hirmus lugeda. Aga kuna meie ümber on palju nii vaimset kui füüsilist vägivalda ja katkisi inimesi ning erineval tasemel manipuleerijaid jagub nii isiklikku kui tööellu, siis see on väga vajalik lugemine. Ohtu tuleb märgata õigel ajal!
Liis
Sain kõigest valesti aru
haridus ei aidanud
ajasin kõik sassi
lõpuks ei osanud mustal ja valgel vahet teha
ega endale isegi õigesti mulda peale kraapida
Displaying 1 - 4 of 4 reviews