Tiuhkamäe. Kolmas raamat

by Meelis Kraft

Sarja kolmandas ja viimases osas tuleb Tiuhkamäega seotud seltskonnal lõpuks ikkagi ette võtta ohtlik teekond, et tuua tagasi Kallaste kolhoosi maisipõllult röövitud põlisameeriklane. Nad saavad faunusbotaanika kohta teada palju uut ja avastavad veel ühe faunoidi jäljed, mis viivad Inglismaale.

280 pages, Paperback

Published January 8, 2026

Reviews

[Tuuli Tolmov]

Suuremaks kasvanud seltskond võtab ette ohtliku retke, et päästa röövitud indiaanlane, poolikud omavahel kokku viia ning lahendada Tiuhkamäega seotud mõistatus lõplikult.
Viimase raamatu lugemine natuke venis, sest mul oli kogu aeg tunne, et tegelasi veetakse ühest kohast teise ja lahendused tulevad neile liiga lihtsalt kätte. Osad tegelased kaotasid ka veidi isikupära. Faunusbotaanika ja faunoidi tausta laienemine oli loo kõige huvutavam osa. Kuigi nende päritolu ja eksisteerimise põhjus seletati ära, jäi sinna väike müstika juurde, mis mulle meeldis.

[Triinu]

Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Tõnis Hallaste]

pidasin autoriga maha vestluse Kirjanike majas, seal sai minu kõik ära öeldud. aga peremees Kraft ütles, et võiksin siiski need teemad tallegi tagantjärele saata. mingi hetk saadan, hetkel lihtsalt Goodreadsi statistika parandamist.

üldmuljed aga: läks lobedalt, tõesti kiire lugemine. mingid asjad mõjusid seekord veidi liiga kiirustatult, teisalt said kõik olulisemad asjad ära tehtud ja miski kripeldama ei jäänud. mul endal oli veits kahju romantika kõrvalejäämisest - peamisim emotsionaalne kese, mis jäi, oli Sara ja Viirese õelik hooldus, aga see oli maagia ja miskipärast ei tabanud mind nõnda tugevalt kui piinlikkusega alanud romantikaaimus.

poolikkuse teema sai mingeid lisatasandeid, mis oli vahva. tuli juurde värvinguid sellesse... maagiasüsteemi. või ulme-? ütleme, paranormaalsusee süsteemi.

[Elar]

Noortepõneviku triloogia lõpp on väga hästi kokkupõimitud, kuid suhteliselt sirgjooneline. Lugu on oma pöörete ja käänakutega mitmekülgne, kuid samas puudub lugedes suur üllatusmoment ja salapära, mida mäletan eelmistest kahest raamatust.

[Reelika Raimet]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Aet Altement]

Minu kiidusõnad selle eest, et raamatud on ära nummerdatud, nii tüütu on uurida järjekorda, kui numbreid lisatud ei ole. Veel hullem on see, kui kusagil midagi segamini ajad ja vales järjekorras lugema hakkad.

Iseenesest on see lihtne ja kiire lugemine. Põnevust jätkub ka viimaseks raamatuks, kuigi minu jaoks jäi see sarja kõige igavamaks osaks. Otsad sõlmiti küll kokku, kuid mõneti tundus see pisut punnitatud, et saaks triloogiale joone alla tõmmata. Tore uudis raamatu lõpus oli aga see, et oodata on uusi teoseid. Sellist põnevuskirjandust on noorteraamatute maastikule kindlasti juurde vaja.

Selles raamatus seiklevad noored nii Eestis kui ka välismaal. Otsitakse taga kadunud põlisameeriklast, et saata veider kamp kolhoosi maisipõllult ära nende järgmisse peatuspaika, kusiganes see ka poleks. Sara ja Viirese vahel tekib õdedele omane kiindumus ning mõlemapoolne hirm selle ees, mis lõpuks saab. Sellega hoitakse põnevust üleval, kuigi tegelikult on aimatav, mis juhtuma hakkab.

Mõnus lugemine! Kel võimalik, soovitaksin kõik kolm raamatut järjest läbi lugeda.