„Noh, kas seal on siis parem elada?“ Parem on suhteline mõiste. Kes mida otsib.
„Mis sul siin Eestis puudu oli?“ Mitte mis, vaid kes. Mina ise olin oma elust puudu.
„Kas nüüd on siis unistuste elu?“
Sarnastele küsimustele olen pärast Šotimaale kolimist pidanud korduvalt vastama. Minu unistus täiskohaga kirjaniku elust on mõne jaoks liiga hull, teisi paneb see õlgu kehitama.
Muidugi on vahel olnud raske. Väga raske. Kultuurilised erinevused ilmnevad kohtades, mille peale ei oska tullagi. Asju, mida ma isegi ei tea, et ma ei tea, ilmub päevavalgele ka kuus aastat pärast kolimist.
Muidugi on mulle nende aastate jooksul osaks saanud ka palju imetlust ja tunnustust, olgu siis loovuse ja kirjutamise koolitajana või TEDxi kõnelejana.
Muidugi on mulle jagatud manitsusi mitte uhkeks minna ega täiuslikkust taga ajada.
See täiuslikkus aga mind Šotimaale tõigi. Täiuslik elu on nagu südame EKG, pidevate muutuste ja vastandite kombinatsioon. Otsides Šotimaa tõelist olemust nii selle paikades, ajaloos, sündmustes kui ka inimestes, olen lähemale jõudnud ka endale.
Ütleme nii, et ... mul oli sissejuhatus loetud ja siis käisin juba vaatamas lennupileteid Šotimaale (jah, ma tean, et nö Šotimaale lende ei lähegi, aga ... mõte jääb samaks). Olukord ei läinud paremaks ka edasi lugedes.
Birgit viis mind täpselt sellisele Šotimaa reisile, nagu mul vaja oli. Selles oli tohutult palju imelist ja metsikut loodust, mida autor kirjeldas sellise kirglikkusega ning tõeturuult, nii et tundsin pidevalt, et olen temaga tõesti kaasas.
Nii nagu "Minu Naissaar" on ka Birgit Itse "Minu Šotimaa" kirjutatud väga kaasahaaravalt nii, et tekib silme ette pilt nagu oleks ise autori asemel neid radu käinud ning olukordi, millest räägib, oma silmaga seal näinud. Lugedes kogesin klomp kurgus emotsionaalset hetke, mis sügavalt puudutas ja nii mõnegi korra naersin pidurdamatult. Eriti ühe loo puhul, mis puudutas šotlasi ja Eesti toitu. Minu jaoks oli täiusliku elu raamatus täiuslik tasakaal kohtade kirjelduste, faktide ja autori isikliku elu ja juhtumiste vahel. See pole mitte lihtsalt välismaal elamine eestlase pilgu läbi, vaid ka sügavalt isiklik enesearengu lugu, mis aitas mul märgata üht-teist ka minu enda kohta.
Väga huvitav ja kiire lugemine! Lugesin läbi kahe istumisega, sest jutt haaras endasse ning sain vahvasti selle maaga uuesti tutvutud, kus juba üle 16 aasta elanud olen! Juttu ilmestavad interaktiivsed QR koodid ja fotod ilusast Šotimaast. Birgit kirjeldab seda, kuidas ta igasugu huvitavaid kohti -aga ka iseennast- avastab ja saab ka nalja. Neile aga, kes on kimpus eneseusuga, on raamat heaks inspiratsiooniks oma elu julgelt elada!