Seni vähetuntud arhiivi materjalil põhinev raamat annab ülevaate Eesti Kirjanike Kooperatiivi asutamisest ja argipäevast ning pakub teavet paljude autorite mõistmiseks. Käsitletakse ka kirjandusliku jälje jätnud ja lugejate hoiakuid ning kirjastamispoliitikat mõjutanud põlvkondlikke ja poliitilisi erimeelsusi, konkurentsivõitlust pagulaseesti raamatuturul ja kirjanduse kodumaale saatmise katseid.
Sedasorti raamatute hindamisega on muidugi probleem. Täieliku diletandina kirjandusteaduses ei ole mul võimalik tekstile sisulist hinnangut anda, kuid Janika renomeed arvesse võttes peaks see olema ka teaduslikust vaatepunktist igati heakvaliteediline ülevaade, mis sest et see minu meelest mõnevõrra fragmentaarne on aga selle üheks põhjuseks on kindlasti ka raamatu paratamatult piiratud maht. Ajaloolisest seisukohast, mõnede seni kõlaka tasandil kõrvu puutunud intriigide lahtiseletamise ning eriti tehnilise informatiivsuse poolest saan ma öeda vaid ühte: "meeldis!" Ehk siis sellest vaatenurgast kiigates ongi enam-vähem ainuvõimalik anda hindeks kas 1 või 5, vahepealsed halltoonid peaks olema välistatud. Ja kõike eelnevat arvesse võttes saab teos loomulikult kõrgeima hinde. :)