Igal juhul, ükskõik kui suurteks linlasteks ja loodusekartjateks me ka ei saa, taimed, need meie ürg-ürgsed vennad ja õed, tegelikult need, tänu kellele me üldse siin oleme, liigume, loome ja lehvitame (ja luuletame), jäävad meiega. Ka luuletustes. Loodetavasti. Ei. Kindlasti.
Tõnu Õnnepalu
Taimed on meie luuletajaid ja kunstnikke alati inspireerinud. Ent rääkides taimedest, räägime läbi nende enamasti siiski inimtunnetest.
Siinsesse, nii sisult kui vormilt poeetilisse taimeluulekogumikku on tee leidnud üle 140 eesti autori loodud luuletuse, mis on valitud võimalikult laia ajaskaalat ja eripalgelisust silmas pidades. Leidub nii armastatud klassikat kui lustlikumat nüüdisluulet. Eestis sündinud või Eestiga seotud botaanilise kunsti esitamisel ja valimisel on samuti eesmärgiks seatud mitmekülgsus. Luuletusi ilmestavad lisaks suure põhjalikkuse ja täpsusega tehtud taimeportreedele ka herbaariumilehed. See on raamat, mida saab nii lugeda kui vaadata, aeglaselt ja korduvalt.
Raamatule on saatesõna kirjutanud botaanikuharidusega kirjanik ja luuletaja Tõnu Õnnepalu
Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik ja luuletaja. Aastatel 1977–1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988–1991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Samal ajal töötas ta 1988 arendusfirmas "Urania" ja 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Ta on olnud enne Eesti Kirjanike Liitu vastuvõtmist Tartu NAK-i liige. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi klubi". Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Samu tunnusjooni on Sinijärve teisteski luulekogudes, kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine.[viide?] Hiljem on ta osalenud kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega.
Imeline. Et meil on sellist luulet. Et on kokku pandud selline kogu. Et luule on põimitud võrratute illustratsioonidega viisil, mis loob seoseid ja lugusid. Et seda võib pärast lõpetamist otsast alata ja leida uusi ja uusi nüansse.
Üks igati ilus raamat! Mulle nii meeldis raamatu lahendus - luuletus konkreetsest taimest ja kõrval kohe ka selle illustratsioon. Ja need illustratsioonid oli väga ilusad. Ma ei teadnudki, et meil on nii palju luuletusi konkreetsetest taimedest.